süüdistatav: Mxxxxx Gxxxxxxxx (isikukood 39708092715, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); emakeel-vene keel, Venemaa kodanik, haridus 7 klassi, töökoht või õppeasutus- Kallaste Keskkooli 8.klassi õpilane, varem kriminaalkorras ja väärteokorras karistatud ei ole; Menetlusosalised ja nende esindajad Tõkend: ei ole kohaldatud; Kaitsja: vandeadvokaat Rein Napa, Advokaadibüroo Rein Napa, Aadress: Riia t. 4 Tartu, telefon: 7339401, e-post: reinnapa@gmail.com Prokurör : Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Liane Peets; Kohtuistungi toimumise aeg 28.november 2013. a. Juhindudes KrMS § 239, § 248, §311, § 313 lg.1, § 315 lg.1, lg.4, lg.5 p.1, p.2, p.3, § 175 lg.1 p.3, p.4, p.5, p.9, § 180 lg.3, VÕS § 1043, § 1045 lg.1 p.5, § 127 lg.1, lg.4, lg.5, lg.6, maakohus o t s u s t a s: RESOLUTSIOON : 1 Süüdi tunnistada Mxxxxx Gxxxxxxxx
järgi ja karistuseks mõista 10 (kümme) kuud vangistust.
lg.1 p.2 ja lg.2 alusel vabastada Mxxxxx Gxxxxxxxx karistusest ja allutada ta 1 (üheks) aastaks käitumiskontrollile vastavalt
§-le 75.
1 alusel kohustada Mxxxxx Gxxxxxxxxx käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Maksim Golubtsov käitumiskontrolli teostamiseks (noortevangla) kriminaalhooldaja järelevalve alla. Viru Vangla III üksuse Rahuldada xxxxxxxxxxxxxxxxxxx tsiviilhagi osaliselt, s.o. summas 80 eurot (kaheksakümmend eurot) ning mõista Mxxxxx Gxxxxxxxxxxx, temal varaliste vahendite puudumisel tsiviilkostjalt xxxxxxxxxxxxxxxxxx välja 80 eurot xxxxxxxxxxxxxxxxi, kasuks õigusvastase teoga tekitatud kahju katteks. Tasumisele kuuluv tsiviilhagi summa 80 eurot kanda xxxxxxxxxxxxxxxxx arvele nr .
-i järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui on mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe, Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kriminaalasi on kohtule menetlemiseks saabunud kokkuleppemenetluses. Prokurör selgitab kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja arvesse võetut: pärast asja prokuratuurile tagastamist on viidud läbi täiendavaid menetlustoiminguid, muudetud kvalifikatsiooni. Kokku lepitud karistus on kohane. Süüdistatava käitumist on alaealiste komisjonis korduvalt arutatud, enam ei ole see põhjendatud. Prokurör palub otsuse teha kokkuleppe alusel. Mxxxxx Gxxxxxxxxx kinnitab, et ta on süüdistusest aru saanud ja kokkuleppest aru saanud, ta tunnistab ennast süüdi. Kokkuleppe sõlmimise asjaolude kohta ei soovi midagi avaldada. Lihtsalt lõin kannatanut, kuna astusin tüdruku kaitseks välja, keda ta solvas. Hoiatasin teda enne löömist. Kannatanu on võõras, esimest korda kohtus. Varem ei ole käitumiskontrolli all olnud. Endisi sõpru pole enam ja enam ei varasta. Süüdistatav on kindel, et ta läbib aastase katseaja ja uusi kuritegusid ei tule. ID kaart on kadunud ja tahab nüüd passi teha. Soovib otsuse tegemist kokkuleppe järgi. Mxxxxx Gxxxxxxxxx seadusliku esindajana on kohtuistungil tema ema xxxxxxxxxxxxxxxx. Seaduslikule esindajale on selge, milles seisneb sõlmitud kokkulepe. Loodab, et käitumiskontrollile allutatuna saab poeg aru, et on määratud karistus. Endisi halva mõjuga sõpru enam ei ole. xxxxxxxxxx soovib, et kohtuotsus tehtaks kokkuleppe järgi. M.Gxxxxxxxxx kaitsja vandeadvokaat Rein Napa on arvamusel, et seekord on asi õigesti kvalifitseeritud, ka karistus on õige – lähedal sanktsiooni piiridele ja see on põhjendatud, kuna tegemist on alaealisega. Kaitsja palub jäta osa menetluskuludest KrMS § 180 lg.3 alusel riigi kanda, kuna tsiviilkostjal on ülalpidamisel veel kaks alaealist last, menetluskulud on suurenenud põhjusel, et alaealisel on kaitsja kõigi toimingute juures vajalik. Menetluskulud, mille kohus määrab süüdistatavale tasumiseks, määrata tasumiseks ositi ühe aasta jooksul. Kohtu seisukoht Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on veendumusel, et Mxxxxx Gxxxxxxxv tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses, s.o. selles, et tema alaealisena 15.02.2013.a. kella 21.30 paiku Jõgeva maakonnas Mustvee linnas Raudtee tänava ristis 3 väärkohtles kehaliselt xxxxxxxxxxxxt, mis seisnes selles, et Mxxxxm Gxxxxxxxx lõi xxxxxxxxxxxxxe ühel korral rusikaga nina piirkonda, mille tulemusena hakkas xxxxxxxxxxxxl ninast verd jooksma ning oma õigusvastase käitumise tekitas xxxxxxxxxxxxle füüsilist valu ja ninaluude murru. Kuriteo kvalifikatsioon:
. Kohtule on esitatud järgmine kokkulepe: Kuriteo kvalifikatsioon:
. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: füüsilist ja varalist kahju kannatanu xxxxxxxxxxxxxe, kelle seaduslik esindaja xxxxxxxxxxxxxxxx esitas tsiviilhagi kuriteoga tekitatud varalise kahju 80,30 euro nõudes - xxxxxxxxxxxx verega rikutud riiete maksumus 80 eurot ja raha 30 senti (tl 43). Karistuse liik ja määr:
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 10 kuud vangistust
lg 1 p 2 ja lg 2 alusel vabastada Mxxxxx Gxxxxxxxx karistusest ja allutada ta 1 (üks) aastaks käitumiskontrollile vastavalt
.
lg 1 alusel kohustada Mxxxxx Gxxxxxxxx`i käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas - xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata Mxxxxx Gxxxxxxxx Viru Vangla III üksuse (noortevangla) kriminaalhooldaja järelevalve alla. VÕS § 1043 alusel välja mõista MxxxxxxGxxxxxxxxxxxxt, temal varaliste vahendite puudumisel tsiviilkostjalt xxxxxxxxxxxxxxxxxx kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanu esindajale xxxxxxxxxxxxxxxxxxxe 80,00 eurot, mis kanda arveldusarvele nr 221028708396 Swedbank. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta aluseks kohtuotsuse koostamisele. Mxxxxm Gxxxxxxxx ei ole varem kriminaalkorras ega väärteokorras karistatud. Samas on ta korduvalt pannud toime tegusid, mis on kvalifitseeritavad Karistusseadustikus ettenähtud tegudena: vargusi mitmel korral, varavastase süüteo, viimati aastal 2012 süüteo sama kvalifikatsiooni järgi –
. Kuid kordagi ei ole M.Gxxxxxxxxxxxxxxxx tegude eest kriminaalvastutusele võetud ega väärteokorras karistatud, vaid kõigil kordadel on tema käitumist arutatud alaealiste komisjonis (tl.55). See tähendab, et ta on varem kohtu poolt karistamata ja karistuse valikul tuleks alustada kõige leebemast karistusliigist. Samas on tegemist alaealise kooliõpilasega, 4 kellel puudub sissetulek ja kellelt ei saa seda koolikohustuse tõttu ka nõuda. Seetõttu ei ole rahalise karistuse valik põhjendatud. Rahalise karistuse vastu räägib ka asjaolu, et on ilmne, et Mxxxxm Gxxxxxxxxxvajab järelevalvet ja kontrolli tema käitumise üle. Selle vajaduses veenab kohut kriminaalhooldaja poolt koostatud erakorraline ettekanne (tl.60- 64). Kõike seda arvestades hindab kohus põhjendatuks kokkuleppes kokku lepitud karistust- vangistus, mille kandmisest alaealine vabastatakse ja allutatakse käitumiskontrollile. Tsiviilhagi kohta märgib kohus järgmist. Kannatanule kuulunud jope on kannatanul tekkinud verejooksust rikutud ja kannatanu soovib selle hüvitamist. Kannatanule kahju tekkimine on põhjuslikus seoses süüdistatava käitumisega ja kuulub seetõttu VÕS § 1043, § 1045 lg.1 p.5 alusel hüvitamisele kui õigusvastaselt tekitatud kahju, mis tekkis kannatanu omandi rikkumisega. Kannatanult nõuti sündmuse käigus raha üleandmist, mille kannatanu andis üle 30 senti xxxxxxxxxxxxxxx Kuna raha ei ole läinud M.Gxxxxxxxxx omandusse, ei kuulu see ka M.Gxxxxxxxxxxx väljamõistmisele. Kanatanu (kelle seaduslik esindaja xxxxxxxxxxxxxxxk) kasuks tuleb välja mõista 80 eurot. Kuna Mxxxxx Gxxxxxxov on alaealine, kellel võivad vahendid kannatanule kahju heastamiseks puududa, kannab tema käitumise eest varalist vastutust VÕS § 1053 lg.2 ja lg.4 alusel tema seaduslik esindaja xxxxxxxxxxxxxxxxx. Kriminaalmenetluse kulud Menetluskuludeks on sundraha summas 480 eurot. Tasu kaitsja õigusabi eest on: kohtueelsel uurimisel 394,40 eurot (tl.93) ja kohtumenetluses 48 eurot. Kokku 442,40 eurot. Kokku menetluskulud 922.40 eurot. KrMS § 190 lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1). KrMS § 175 lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu, § 175 lg.1 p.3 järgi ekspertiisikulu ja § 175 lg.1 p.9 järgi sundraha. Kaitsja taotlus vähendada menetluskulusid ja jätta osa neist riigi kanda KrMS § 180 lg.3 alusel on kohtu hinnangul põhjendatud. Menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmisel arvestab kohus eelkõige asjaolu, et kriminaalasi on saadetud kohtumenetlusest tagasi prokuratuurile, mis on toonud kaasa täiendavad õigusabikulud. Need õigusabikulud, mis on lisandunud menetluslike otsustuste tulemusena (täiendavad menetlustoimingud ja uus kokkuleppeläbirääkimine), jätab kohus riigi kanda KrMS § 180 lg.3 alusel. Need kulud on: õigusabikulu 86,16 eurot (tl.97) 19.11.2013, õigusabikulu uuel kokkuleppeläbirääkimisel 28.11.2013 (tl.101) ja kohtus 28.11.2013 48 eurot. Kokku 220,32 eurot. Kohus mõistab menetluskulud välja süüdimõistetud MxxxxxxGxxxxxxxxxxx, kuid alaealisel vahendite puudumisel tuleb kulud hüvitada nende eest vastutust kandval xxxxxxxxxxxxxxxxx VÕS § 1053 lg.4 alusel. Kohus leiab, et menetluskulude ajatamine aasta peale ei ole süüdimõistetu huvides. Süüdimõistetul puudub iseseisev sissetulek ja kulud võivad paratamatult osutuda tema ema kanda. Samas on kulude hüvitamine võimalik kogu
MS § 423, §424 sätteid kohaldades ehk siis ka pärast M.Gxxxxxxxxxxxxisealiseks saamist. Seetõttu jätab kohus praegu menetluskulude tasumise tähtaja ajatamata. 5 / allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.