1-09-4625/56

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-4625 Kohtukoosseis Paavo Randma, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. oktoobri 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Aare Tupitsa määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu
3. oktoobri 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Aare Tupitsa määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja esimese astme kohtu määruse sisu
4. A. Tupits tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 10.09.2009 otsusega KarS § 113, § 414 lg 1 ja § 418 lg 1 järgi ning teda karistati 9 aasta 4 kuu pikkuse vangistusega. Tallinna Ringkonnakohtu 08.12.2009 otsusega muudeti maakohtu otsust osaliselt, s.o A. Tupitsale KarS § 113 järgi mõistetud karistuse osas ning A. Tupitsat karistati KarS § 113 ja § 64 lg 1 järgi vangistusega 7 aastat 4 kuud. Karistuse kandmise aeg algas 19.10.2008 ja lõpeb 19.02.
6. Tartu Maakohtu 27.07.2012 määrusega jäeti A. Tupits tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata. Õigus taotleda uuesti ennetähtaegset vabastamist tekkis 09.09.
8. Uuesti arutas Tartu Maakohus A. Tupitsa vangistusest ennetähtaegset vabastamist 18.10.2013 ja maakohtu määrusega jäeti A. Tupits taas vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus põhjendas oma seisukohta järgmiselt. 3.1 Kohus leidis, et käesolevas asjas on oluline tähendus kuriteol, mille eest A. Tupits karistust kannab. Kuritegu oli väga raske ja kandmata karistuse osa on veel suur, s.o kaks ja pool aastat. Peale selle on teada, et vabaduses kuritarvitas A. Tupits alkoholi ja alkoholijoobes pani toime teise inimese tapmise. A. Tupits on vanglas läbinud küll eluviisi programmi, kuid selle tegelikku mõju käitumisele vabaduses ei ole tänase päevaga võimalik hinnata. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et kinnipeetava elukaaslane on väga alkoholilembene ja elamispind on räämas ning hooldamata. Kohus märkis, et A. Tupitsal puudub ka positiivselt toetav ja hästi toimiv lähedane sotsiaalvõrgustik, mis aga omandab otsustava tähtsuse kinnipeetava aastaid kestnud alkoholiprobleemi juures käesoleva asja järgi. Eeltoodu taustal jäi maakohtu hinnangul väheks A. Tupitsa headest lubadustest ja seni ilmnenud positiivsetest momentidest tema ennetähtaegseks vabastamiseks nii raske kuriteo toimepanemise järel. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
9. A. Tupits taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. 4.1 A. Tupits selgitab kaebuses, et tema maja on natuke räämas ja hooldamata, kuna ta on viis aastat kodunt ära olnud ja tema seal elav elukaaslane on 100% liikumispuudega invaliid. Elukaaslasel algab juba neljas talv, mil tuleb elada kütmata majas, sest 250 euro suurusest pensionist piisab vaevalt ära elamiseks ja elektri eest tasumiseks. Elukaaslane ei saa isegi operatsioonile minna, sest peale operatsiooni oleks ta teatud aja liikumisvõimetu. 4.2 A. Tupits ei ole nõus väitega, mille kohaselt tema elukaaslane tarvitab liigselt alkoholi. Elukaaslane ei ole seda kunagi rohkem teinud kui mõni teine inimene ning tarvitab käesolevalt iga päev ka kangeid valuvaigisteid, mis on alkoholile vastunäidustatud. A. Tupits eitab ka enda alkoholiprobleemi ja lisab, et tema elukutse (kallurijuht) juures on suur kange alkoholi tarbimine täiesti välistatud. Praeguseks on ta loobunud igasugusest alkoholist, sest arstide kinnitusel on tal kõrge insuldioht. Mis puutub väitesse, et ta muutub purjus peaga vägivaldseks ja ei tunne oma probleeme, siis see on vale, sest ta ei ole oma karistusest ja probleemidest ühegi vanglatöötajaga rääkinud. 4.3 A. Tupits toob välja järgmised positiivsed asjaolud, mis tema arvates tema ennetähtaegselt vabastamist õigustavad. Ta kinnitab, et vabanemisel on temale tagatud tasuv töökoht AS-s XXX ja samuti oodatakse teda tagasi tema endisesse töökohta XXX OÜ-sse kallurijuhina. Tal on ka toetav sotsiaalvõrgustik, mille moodustavad elukaaslane, head naabrid ja sõbrad, kes teda koju ootavad ja on valmis teda alati aitama. Positiivseks peab ta ka distsiplinaarkaristuste puudumist, sotsiaalprogrammi läbimist, kahe eriala omandamist ja vanglatöötajate ning kaasvangidega konfliktide puudumist. 4.4 A. Tupits leiab, et tema paragrahvi järgi süüdimõistetutest sooritab vaid mõni üksik uue kuriteo. Ka tema vabastamine ei kujuta ohtu kaaskodanike varale ja elule. 4.5 Alternatiivselt palub A. Tupits, et kui kohus tema ennetähtaegseks vabastamiseks võimalust ei näe, siis määrata talle uue kohtuistungi aeg poole aasta pärast. Selleks ajaks on tal keevituse koolitus lõppenud ja suvel vabanedes on tal lihtsam kodus remonti teha. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et A. Tupitsa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on A. Tupitsa puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2 5.1 A. Tupits on oma kaebuses välja toonud mitmed teda heast küljest näitavad asjaolud. Ringkonnakohus möönab, et A. Tupitsa käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud mitmed positiivsed muutused. Kuivõrd kinnipeetava käitumine vangistuses on KarS § 76 lg 3 kohaselt asjaoluks, mida kohtul tuleb isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kindlasti arvestada, on vaieldamatult oluline arvesse võtta järgmisi positiivseid asjaolusid. A. Tupits on vangistuses käitunud õiguskuulekalt, mida näitab temal distsiplinaarkaristuste puudumine. Ta osaleb tööhõives ning vabanemiseelses nõustamises, on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning on motiveeritud enda probleemidega tegelema. Samuti on ta omandanud puidupingitöölise kutse ja väikeettevõtluse kursuse. 5.2 Samas tuleb märkida, et KarS § 76 lg 3 sisaldab loetelus mitmeid asjaolusid, mida kohus isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel peab silmas pidama ja mida on oluline hinnata nende kogumis. Ringkonnakohus leiabki, et hoolimata A. Tupitsat iseloomustavatest positiivsetest asjaoludest, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. A. Tupits kannab vangistust teise inimese tahtliku tapmise eest. Ringkonnakohus leiab, et A. Tupitsa poolt toime pandud väga raske isikuvastase kuriteo toimepanemise asjaolud ja ärakandmata karistusosa pikkus, ei võimalda teda käesolevalt vangistusest ennetähtaegselt vabastada, kuna see riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet ega oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohtukolleegium on seisukohal, et mida raskema kuriteo eest on vangistus mõistetud, seda veenvamad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetut ei saa vabastada vaid tema vangistusaegsele heale käitumisele ning vabaduses elu- ja töökoha olemasolule tuginedes. 5.3 Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks märkida veel, et A. Tupitsa elamistingimused vabaduses ei ole tema ennetähtaegset vabastamist soodustavad. Kriminaalhooldaja kirjaliku arvamuse kohaselt on isiku kodu räämas ja hooldamata. Ringkonnakohus arvestab A. Tupitsa kaebuses nimetatud selgitusi, et isik on ise pikalt kodunt ära olnud ja ei ole saanud kodu korras hoida. Teisalt ei tekkinud ringkonnakohtul sarnaselt maakohtuga veendumust selles, et A. Tupitsal oleks vabaduses lähedased inimesed, kes teda vajadusel toetaksid. Isik ise on määruskaebuses märkinud, et lisaks elukaaslasele on tal igakülgset abi oodata naabritelt ja sõpradelt, kuid tema sellised väited ei anna käesolevalt kohtule kindlust selles, et tal selline abi saamine reaalselt ka võimalik on. Samuti nähtub kriminaalhooldusametniku ettekandest, et isikul, kes A. Tupitsale kõige lähedasem on ja kellega ta koos elab, on probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Samad probleemid olid vabaduses ka A. Tupitsal. A. Tupitsa määruskaebuses esitatud vastupidised argumendid ringkonnakohut siinkohal ei veena. Kuivõrd A. Tupits pani teise inimese tapmise toime alkoholijoobe seisundis, tuleb eeltoodut pidada ohuteguriks võimalike uute kuritegude toimepanemisel. Samuti ei anna A. Tupitsa ennetähtaegselt vabastamiseks alust määruskaebuses kirjeldatud A. Tupitsa elukaaslase toimetulekuraskused. 5.4 Ringkonnakohus jätab rahuldamata ka A. Tupitsa taotluse arutada tema vabastamise küsimust uuesti kuue kuu pärast, kuna leiab, et käesolevas kohtumääruses ära toodud seisukohad seda ei võimalda.
11. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Paavo Randma Maarika Kuusk 3 Aarne Sarjas