3-11-1320/25

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene

1. juuni 2013, Tartu 3-11-1320 Haldusasi Egon Jaegeri kaebus Tartu Vangla
2. märtsi
3. a käskkirja tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu
4. oktoobri
5. a otsus Egon Jaegeri apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Egon Jaeger Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON
6. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
7. oktoobri
8. a otsus muutmata.
9. Tagastada apellandi
10. juuni
11. a seisukohad apellandile. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates ehk kuni
12. juulini
13. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
14. Tartu Vangla
15. märtsi
16. a käskkirjaga nr 1-4/843 karistati Egon Jaegerit distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega kümneks ööpäevaks selle eest, et
17. märtsil 2011 hoidis E. Jaeger jalutustkäigult tulles püksikummi vahele peidetuna suitsupakki koos 18 sigaretiga ning ei kandnud nimesilti. Käskkirja peale esitatud vaiet ei rahuldatud.
18. E. Jaeger esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri tühistada. Kaebuse kohaselt ei ole rikkumine tõendatud ning rikutud on menetlusnõudeid.
19. Tartu Halduskohtu
20. oktoobri
21. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse kohaselt: 1) asjas on olemas eseme äravõtmise akt, millele kaebaja keeldus alla kirjutamast. Seega ei vasta tõele väide, et eseme leidmise kohta akti pole; 1 2) kuna esemed leiti kaebaja püksikummi vahelt, ei saanud kaebajale nende esemete olemasolu teadmata olla. See, kuidas kaebaja need tubakatooted sai, ei ole distsiplinaarkaristuse määramise seisukohalt oluline. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
22. E. Jaeger esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) pole tõendatud, et kaebaja omas sigarette. Kaebaja oli
23. märtsil 2011 äsja naasnud kartserist, tal polnud sigarettide hoiukappi ja vangla poes ei käinud ega omanud ka raha. Seega ei saanud ta sigarette hankida; 2) eseme võetuse akti nägi kaebaja alles pärast teistkordset sellekohast taotlust. Sellele on kirjutanud alla kaks vanglaametnikku, kuid läbiotsimist teostas vaid üks. Ka seletuskirja käis kaebajalt küsimas vaid üks ametnik, kuid ettekandeid koostasid kaks; 3) nimesildi puudumine on valeväide. Kaebaja on vanglaametnike silmis ebasoosingus, kuna kaebaja esitab pidevalt kaebusi. Kui nimesildi puudumine vastaks tõele, siis ei oleks vanglaametnikud saanud üldse tuvastada, kes oli see kinnipeetav, kellelt sigaretid leiti; 4) kaebaja käitumist saanuks kontrollida valvekaamerate abil, kuid seda ei tehtud; 5) kaebaja suhtes pole läbi viidud õiglast menetlust, milles oleks tema süü tõendatud.
24. Tartu Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta ning põhjendatakse seda järgnevalt: 1) kuna valvekaamera, mille vahendusel jalutuskäigul viibivate kinnipeetavate üle järelevalvet toestatakse, liigub, on täiesti võimalik, et kinnipeetavad annavad üksteisele sigarette edasi nii, et see jääb kaamera monitori jälgivale ametnikule märkamata; 2) vangla sisekorraeeskiri (justiitsministri
25. novembri
26. a määrus nr 72) § 71 lg 1 sätestab, et akti leitud eseme kohta koostab läbiotsimisrühma juht. Keelatud ei ole, et aktile kirjutab alla ka ametnik, kes oli muul viisil läbiotsimisega seotud; 3) ametnikud said tuvastada kaebaja ka ilma nimesildita. Apellant on ise rõhutanud, et ta on vanglas ebasoosingus – seega avaldab ta ise, et tema isik on vanglaametnikele teada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
27. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
28. Kaebaja põhiline etteheide on, et tema süü on tõendamata. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Sigarettide leidmise ja nimesildi puudumise kohta on koostatud ettekanne (tl 9) ja eseme äravõtmise akt (tl 23). Ringkonnakohtu hinnangul tõendavad need veenvalt kaebajale etteheidetud tegu. Olukorras, kus piisavad tõendid distsipliinirikkumise kohta on juba olemas, puudub vajadus täiendavate tõendite (kaamerasalvestiste) hankimiseks.
29. Väide, et ametnikud valetavad, ei ole usutav. Esiteks ei ole kaebaja suutnud ära näidata ühtegi motiivi, miks ametnikud seda tegema peaksid. Ka ringkonnakohus ei näe, mida võiksid vanglaametnikud saavutada sellega, et kaebajale määratakse distsiplinaarkaristusena 10 päeva aresti. Sellest ei saaks neile tuleneda mingisuguseid hüvesid. Teiseks riskiksid vanglaametnikud sellise käitumise ilmsikstulekul tõenäoliselt vähemalt distsiplinaarkaristusega. Arvestades seda, et kaebaja on end ise nimetanud aktiivselt enda õigusi kaitsvaks ja sagedasti kohtu poole pöörduvaks isikuks, on eriti ebatõenäoline, et vanglaametnikud riskiksid tema suhtes õigusvastase käitumisega, kuna suure tõenäosusega hakataks seda intsidenti hiljem vaide- ja kohtumenetluses lähemalt uurima. 2 Samuti märgib ringkonnakohus, et kui kinnipeetavat soovitaks tõepoolest distsipliinirikkumises süüdi lavastada, siis tehtaks seda pigem viisil, kus kinnipeetava süüd saab kohtus veenvalt ja üksnes väga raskelt ümber lükatavate tõenditega tõendada. Ei ole usutav, et süüdilavastamiseks valitaks niisugune situatsioon nagu käesolevas asjas, ning piirdutaks üksnes praegu olemasolevate tõenditega.
30. Kaebaja väitel on vale ka see, et tal polnud nimesilti, kuna ta kannab seda alati. Ka selles osas ei näe ringkonnakohus alust vanglaametnike ütlustes kahelda. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kaebaja arutluskäik, justkui ei saanud vanglaametnikud nimesildi puudumise tõttu tuvastada, millise kinnipeetava juurest sigaretid leiti, viitab sellele, et põhjus, miks kaebajal sel hetkel nimesilti polnud, võiski olla selles, et ta soovis sigarettide avastamise korral raskendada enda tuvastamist. Mis puudutab väidet, et nimesildi puudumise tõttu ei saanud vanglaametnikud teda ära tunda, siis selles osas on oma selgitused andnud vastustaja vastuses apellatsioonkaebusele ja ringkonnakohus sellel küsimusel rohkem ei peatu.
31. Õige on halduskohtu väide, et küsimus, kuidas kaebaja sigaretid sai, ei oma distsiplinaarkaristuse õiguspärasuse seisukohalt tähtsust. Teisalt on vangla oma vastuses kirjeldanud usutavalt võimalust, kuidas kaebaja võis sigaretid saada.
32. Mis puudutab väidet, et kaebaja ei näinud akti eseme leidmise kohta koheselt, siis ei ole see isegi selle väite tõelevastavuse korral distsiplinaarkaristuse tühistamise aluseks. Lõppkokkuvõttes on kaebaja saanud sellega tutvuda, see on asja materjalides olemas (tl 23) ning küsimus, miks kaebaja seda koheselt ei näinud, ei oma määravat tähtsust. Kaebaja on algusest peale olnud teadlik, milles teda süüdistatakse (vt kaebaja seletuskirja, tl 11).
33. Selles osas, miks on eseme äravõtmise aktil kahe ametniku allkirjad, nõustub ringkonnakohus vastustaja põhjendustega ega korda neid. Asjaolu, et seletuskirja käis küsimas vaid üks ametnik, ei oma ringkonnakohtu hinnangul üldse tähtsust.
34. Asja materjalidest nähtuvalt on distsiplinaarmenetlus läbi viidud nõuetekohaselt. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on motiveeritud, selles on viidatud õiguslikule alusele. Kaebajale on antud võimalus omapoolsete selgituste andmiseks. Karistuse määramisel on arvestatud kuue kehtiva distsiplinaarkaristusega, millest viimane oli määratud samalaadse rikkumise eest. Seega on karistus ka proportsionaalne.
35. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel oli kaebaja vabastatud.
36. Apellandi poolt
37. juunil 2013 koostatud ja
38. juunil 2013 ringkonnakohtusse jõudnud täiendavad seisukohad jätab ringkonnakohus tähelepanuta ja tagastab need apellandile. Ringkonnakohus oli
39. mai
40. a määrusega andud menetlusosalistele võimaluse seisukohtade esitamiseks kuni
41. maini
42. Apellandi poolt esitatud seisukohad olid esitatud seda tähtaega rikkudes. Maili Lokk Agu Timmi Einar Vene 3 4