3-12-963/17

MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2013, Tartu Haldusasja number 3-12-963 Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Nikolai Lilitškini kaebus kohustada Tartu Vanglat registreerima tema poolt 05.04.2012 esitatud pöördumine vaidena, edastama see tõlkimisse vangla kulul ja lahendama vaie Tartu Halduskohtu 14.08.
2. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nikolai Lilitškini määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Jätta määruskaebus rahuldamata.
4. Tühistada Tartu Halduskohtu 14.08.
5. a määrus ja teha asjas uus määrus, millega tagastada Nikolai Lilitškini kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Edasikaebamise kord ASJAOLUD
6. N. Lilitškin esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks registreerima tema poolt 05.04.
7. a esitatud pöördumine vaidena, edastama see vangla kulul tõlkimisse ja lahendama vaie. Kaebaja koostas vaide ja andis selle 05.04.2012 E-5 kontaktisikule, kes registreeris selle 09.04.
8. a numbriga 2-3/
9. Kaebaja leiab, et vangla keeldus ilma seadusliku aluseta registreerimast vaiet ja saatmast seda tõlgile. Kaebaja palub võtta tema kaebus menetlusse ja vabastada ta täielikult riigilõivu tasumise kohustusest.
10. Tartu Halduskohtu 14.08.
11. a määrusega jäeti rahuldamata N. Lilitškini taotlus riigilõivust vabastamiseks. Kuni 30.06.2012 kehtinud riigilõivu seaduse § 57 lg 13 kohaselt tasutakse halduskohtule kaebuse esitamisel riigilõivu 15,97 eurot. Kaebaja isikukonto väljavõttest nähtub, et tal on kaebuse esitamise seisuga arvel vaba raha 0,00 eurot. Seega ei ole kahtlust kaebaja maksejõutuses. Halduskohtumenetluse seadustiku § 111 lg 1 lubab aga menetlusabi anda juhul, kui on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega peab kohus maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatuse hindamisel andma eelhinnangu ka sellele, kas antud kaebuse puhul on kavandatav kohtumenetluses osalemine kaebaja jaoks üldse edukas. Arvestades kaebaja 05.04.
12. a esitatud pöördumist ja Tartu Vangla vastust, puuduvad kaebaja kohustamiskaebusel eduväljavaated. Kaebaja 05.04.
13. a esitatud pöördumisest ei nähtu, et ta sooviks täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada mõnda Tartu Vangla haldusakti. Lisaks ei taotle kaebaja ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamseks või toimingu sooritamiseks. Vangla on kaebaja pöördumisele vastanud ning selgitanud, miks vangla ei ole tuvastanud vanglaametnik V.M. tegevuses mittevastavust kehtivatele õigusnormidele. Seega on kaebaja oma pöördumisele saanud sisulise vastuse ning vangla ei ole rikkunud kaebaja õigusi 05.04.
14. a pöördumise menetlemisel, käsitledes seda märgukirjana. Vangla on õiguspäraselt jätnud kaebaja pöördumise vaidena käsitlemata. Vanglal puudus kohustus käsitleda kaebaja 05.04.
15. a esitatud pöördumist vaidena, mistõttu kohtu hinnangul kaebaja käesoleval kohustamiskaebusel eduväljavaated puuduvad. Seega jääb kaebaja taotlus riigilõivu tasumises kohustusest vabastamiseks rahuldamata. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
16. N. Lilitškin esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 14.08.
17. a määrus tühistada. Kohus rikub halduskohtumenetluse seadustiku §-i 5 ja riigivastutuse seaduse §-i
18. Kohus on kohustatud olema erapooletu, sõltumatu ning järgima põhiseadust ja Euroopa Konventsiooni. Kohus ei korraldanud eelistungit eelmenetluse ülesannete täitmiseks. Kohus on kohustatud arutama käeolevat asja ja selgitama välja kaebaja õiguste rikkumise. Käeoleval kaebusel on olemas põhjendatud huvi. Tartu Halduskohtu 14.08.
19. a määrus takistab kaebajal pöörduda tulevikus kohtusse, Euroopa kohtutesse ja teistesse instantsidesse. Vangla on kohustatud tõlkima dokumendid vanglas kasutatavasse keelde. Direktor, juhtkond kui ka suurem osa vanglaametnikest peavad oskama rääkida keeles, mida suurem osa vange räägib. Kohus on üheselt ja selgelt välja selgitanud, et kaebajal puudub sissetulek ja siiski nõutakse riigilõivu tasumist. Kaebaja arvates ei ole eetiline ja on ebamoraalne nõuda raha inimeselt, kes on vangis sotsiaalselt täielikult isoleeritud ning elab ilma igasuguse raha teenimise võimaluseta. Kaebaja palub end täielikult vabastada riigilõivu tasumisest ja esitab ka enda rahaliste vahendite olemasolu puudumise kohta tõendi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
20. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 14.08.
21. a määrus tuleb tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.
22. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja kohustamisnõudel puudub eduväljavaade, kuna see ei kuuluks rahuldamisele. HMS § 72 lg 1 sätestab, et vaidemenetluses võib taotleda haldusakti või selle osa kehtetuks tunnistamist, ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks. Asjas puudub ringkonnakohtu hinnangul vaidlus selle üle, et kaebaja poolt Tartu Vanglale esitatud 2 vaide blanketil koostatud kiri ei ole käsitatav vaidena, kuna kaebaja on selles kirjeldanud tema arvates valvur V.M. õigusvastast tegevust. Kuna selline õigusvastane tegevus ei ole vaidlustatav vaidemenetluses, siis ei ole võimalik rahuldada kohustamiskaebust ja kohustada Tartu Vanglat käsitlema seda vaidena ja seda lahendama.
23. Ringkonnakohus leiab, et antud asjas on halduskohus rikkunud menetlusõigust, kuna ei ole täitnud uurimisprintsiibist tulenevat selgitamiskohustust. Riigikohus on oma lahendites korduvalt leidnud, et kohtul on kohustus nõustada kaebajat asjakohase taotluse valikul. Halduskohtul on kohustus kontrollida enne kaebuse menetlusse võtmist, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks võimalikud ja asjakohased taotlused ning teha vajaduse korral kaebuse esitajale ettepanek kaebust muuta. Halduskohtunik võib selgitada kaebajale eelmenetluse jooksul, milline nõue oleks tema õiguste kaitseks kõige tulemuslikum ning võimaldama kaebajal taotlust muuta (RKHKo 12.10.2009, 3-3-1-50-09, p 13). Antud juhul oleks halduskohus pidanud selgitama kaebajale, et tema väidetavalt rikutud õiguste kaitseks oleks tulemuslikum esitada tuvastamisnõue, so taotleda valvuri toimingute õigusvastaseks tunnistamist. Selline menetlusnormi rikkumine on halduskohtu määruse tühistamise aluseks. Samas leiab ringkonnakohus, et menetlusökonoomia põhimõtte kohaselt ei ole alust saata antud haldusasja uueks lahendamiseks halduskohtule. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul on tegemist sellise olukorraga. Kaebaja on oma kaebuses leidnud, et vangla töötaja poolt tema nime küsimine ja pärast tableti manustamist suu avamise nõudmine oli õigusvastane. Vastustaja on õigesti vastuses märgukirjale leidnud, et vangla töötaja korraldused ei olnud õigusvastased. Ka Riigikohtu halduskolleegium on 01.03.
24. a otsuse nr 3-3-1-103-06 p-s 14 asunud seisukohale, et kinnipeetaval on võimalik korraldust mitte täita ainult ilmselgelt tühise korralduse puhul. Seega kuulub kaebaja kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna tal puuduks tuvastamiskaebuse puhul ilmselgelt kaebeõigus. Madis Ernits Maili Lokk 3 Agu Timmi