3-12-807/23

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Einar Vene, Maili Lokk

1. mai 2013, Tartu 3-12-807 Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks, Tartu Vangla kodukorra p 6.5 tühistamiseks ning toiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 29.05.
2. a määrus Nikolai Lilitškini määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Nikolai Lilitškin Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta Nikolai Lilitškini määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.05.
3. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Nikolai Lilitškin esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tartu Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamist, Tartu Vangla kodukorra p 6.5 tühistamist ning õigusvastase toiminguga tekitatud moraalse kahju eest hüvitise väljamõistmist. Kaebuse kohaselt alandas vanglaametnik kaebaja väärikust tema nime küsimisega, kuna valvur teab kaebaja nime ning tuvastamiskaebus on esitatud preventiivsel eesmärgil. Kaebuses esitas N. Lilitškin taotluse tema riigilõivust vabastamiseks maksejõuetuse tõttu.
5. Tartu Halduskohtu 02.05.
6. a määrusega jäeti N. Lilitškini kaebus käiguta ning anti tähtaeg kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s. o kaebuse täpsustamiseks, millist Tartu Vangla toimingut kaebaja vaidlustada soovib, millise toiminguga seoses ta kahju hüvitamist nõuab ning kas ja millal on ta läbinud kohtueelse menetluse tühistamis- ja hüvitamisnõuete osas.
7. N. Lilitškin esitas kaebuse täpsustuse, mille kohaselt on kaebuse eesmärgiks tunnistada õigusvastaseks kaebajalt perekonnanime küsimine. Kaebaja hinnangul on tal kohtueelne menetlus läbitud, kuna ta esitas vanglale kahju hüvitamise taotluse, kaebused seoses perekonnanime küsimisega ning vaide, mida vangla käsitles märgukirjana. Samas kinnitab kaebaja, et vaiet Tartu Vangla kodukorra p 6.5 tühistamiseks ei ole ta esitanud, vaid on pöördunud vanglaametnike õigusvastase tegevuse peale seoses nimetatud punkti moonutamisega, kuna see ei kohusta kaebajat ütlema oma perekonnanime.
8. Tartu Halduskohtu 29.05.
9. a määrusega jäeti N. Lilitškini taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 111 lg 3 alusel ja kohustati teda tasuma riigilõivu summas 15,97 eurot. Määruse põhjenduste kohaselt on kaebaja nõue tuvastada ametnike toimingute õigusvastasus kinnipeetavalt perekonnanime küsimisel ilmselgelt perspektiivitu, kuna Tartu Vangla kodukorra p-st 6.5 tulenevalt on ametnikul õigus küsida kinnipeetavalt tema nime, s. o nii eesnime kui ka perekonnanime. Vaidlustatud toimingutega ei ole tõenäoline sellise kahju tekkimine, mille hüvitamist saaks riigivastutuse seaduse alusel nõuda.
10. N. Lilitškin esitas 05.06.2012 määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 29.05.
11. a määrus tühistada, kuna see takistab asja edasist menetlust. Määruskaebuse kohaselt ei ole tuvastamisnõue perspektiivitu ning halduskohus jättis kaebuse sisuliselt lahendamata ja hüvitamisnõude osas uurimata, kas antud juhul on tegemist tervisele tekitatud kahjuga, millele laieneb riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p-s 11 sätestatud riigilõivuvabastus. Kaebaja väitel on tal kartseris viibimisest tekkinud radikuliit ja hemorroid. Määruskaebuses esitas kaebaja taotluse kohustada vastustajat esialgse õiguskaitse korras mitte moonutama Tartu Vangla kodukorra punkti 6.5, kuna nimetatud säte ei luba nõuda kaebajalt perekonnanime ütlemist.
12. Tartu Vangla vastuses palutakse jätta määruskaebus rahuldamata. Kuna kaebajal on võimalus esitada vaie Tartu Vangla kodukorra p 6.5 tühistamiseks, mis on tõhusam vahend enda õiguste kaitseks, siis puudub tal kaebeõigus tuvastamisnõude esitamiseks. Kuna kaebaja ei avaldanud halduskohtule esitatud kaebuses, et temale on nime küsimisega tekitatud tervisekahjustus, siis ei pidanud halduskohus uurima, kas tema hüvitusnõue on seotud tervisele kahju tekitamisega. Hüvitusnõue on ilmselgelt perspektiivitu, kuna vaidlustatud toiminguga mittevaralise kahju tekkimine on vähetõenäoline. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
14. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et N. Lilitškini vabastamine riigilõivu tasumise kohustusest ei ole põhjendatud, kuna käesolevas asjas esitatud kaebust ei saa pidada perspektiivikaks.
15. Kaebuse esitamise ajal kehtinud Tartu Vangla kodukorra p 6.5 kohaselt pidi kinni peetav isik ametniku nõudmisel ütlema oma nime. Seega tulenes Tartu Vangla kodukorrast ametnikule õigus küsida kaebaja nime, s. o nii eesnime kui ka perekonnanime, ning kaebajal puudub kaebeõigus perekonnanime küsimise õigusvastaseks tunnistamiseks, kuna kaebaja õiguste kaitseks leidub tõhusamaid vahendeid. Halduskohus on 02.05.
16. a käiguta jätmise määruses õigesti selgitanud, et kui kaebaja eesmärgiks on vaidlustada kinnipeetava perekonnanime ütlemise kohustust Tartu Vanglas, siis oleks efektiivsem vastava Tartu Vangla kodukorra punkti tühistamise nõue, kuid kaebaja on puuduste kõrvaldamise avalduses täpsustanud kaebust selliselt, et jäi vaid tuvastamis- ja hüvitamisnõuete juurde. Kaebaja ekslik arvamus, et nimi ei hõlma perekonnanime, ei muuda tuvastamiskaebust perspektiivikaks. Samuti on ilmselgelt perspektiivitu kaebaja esitatud hüvitamisnõue, kuna kaebajalt ees- ja 2 perekonnanime küsimine ei ole õigusvastane ega saa kuidagi alandada tema väärikust ning põhjustada talle mittevaralist kahju. Ringkonnakohus märgib, et Tartu Vangla direktori 11.02.
17. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra p-st 6.4 tuleneb, et loendust teostava ametniku korraldusel ütleb kinnipeetav selgelt oma ees- ja perekonnanime. Seega ei ole tuvastamis- ja hüvitamiskaebusega võimalik saavutada kaebuse eesmärki ehk perekonnanime küsimise õigusvastaseks tunnistamist, sest vastustaja toiming kaebajalt perekonnanime küsimisel tugineb vastavale regulatsioonile.
18. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et viide riigilõivust vabastamisele võimaliku tervisekahju tekkimise tõttu on asjakohatu, kuna nime küsimisega on eluliselt võimatu põhjustada kaebaja poolt kirjeldatud tagajärgi, s. o radikuliit, hemorroid ja stress. Kaebaja on nimetatud terviseprobleeme seostanud nime ütlemata jätmise eest määratud kartserikaristuse kandmisega, kuid kaebuses ei ole ta vastavaid distsiplinaarkaristusi ega kartseritingimusi vaidlustanud. Seetõttu ei pidanud halduskohus uurima, kas kaebaja hüvitusnõue on seotud tervisele kahju tekitamisega. Samuti ei pidanud halduskohus kaebust sisuliselt lahendama, kuna vaidlustatud määrusega lahendati vaid kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks.
19. Määruskaebuses esitatud esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Vangla kodukorra p 6.5 mitte moonutamiseks ei ole menetletav. Kaebaja ei ole põhistanud taotlust vastavalt HKMS § 250 lg-le 2 ning taotlusest ei nähtu, kuidas võiks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda raskendatuks või võimatuks HKMS § 249 lg 1 mõistes. Lisaks kehtib käesoleval hetkel uus Tartu Vangla kodukord, mistõttu esialgse õiguskaitse kohaldamine nüüdseks kehtetu Tartu Vangla kodukorra sätte õiguspäraseks kohaldamiseks oleks ainetu. Seetõttu jätab ringkonnakohus esialgse õiguskaitse taotluse tähelepanuta. Kaebajal on vastavalt HKMS § 249 lg-tele 1 ja 5 võimalus esitada põhjendatud ja täpsustatud esialgse õiguskaitse taotlus uuesti, kui see on kaebaja hinnangul vajalik tema õiguste kaitseks ning vastasel juhul võib tema õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuleb vastavalt RLS § 571 lg-le 6 tasuda riigilõiv summas 15 eurot.
20. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 29.05.
21. a määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Agu Timmi Einar Vene 3 Maili Lokk