Obsah (6)

§ 59§ 61§ 60§ 10§ 11§ 84

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

§ 59

lg 1 kohaselt on tõendid maksumenetluses kõik asjas 6 kogutud andmed, sealhulgas kolmandalt isikult saadud teave. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda.

§ 61

lg 3 järgi kolmandalt isikult teabe nõudmiseks annab maksuhaldur

§-s 46 sätestatud nõuetele vastava korralduse, kuhu märgitakse ka maksukohustuslase nimi, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, samuti kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Vastavalt

§ 61

lõikele 4 protokollitakse suulised ütlused vastavalt

§ 60lõikes 4 sätestatule.

Maksuhaldur kohustas 14.10.2010 korraldusega Tamvest Ehitus OÜ-d kui kolmandat isikut andma teavet seoses FIE kontrollimisega mootorsaani ja sõiduki müügiga seotud tehingute osas (kontrollitoimiku l 119-120). Vastav korraldus tuli maksuhaldurile tagasi seoses hoiutähtaja möödumisega (kontrollitoimiku l 120 pöördel). 11. Vastavalt

§ 10

lõikele 3 viib maksuhaldur menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Vastavalt

§ 11

lõikele 2 otsustab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega. Eeltoodud põhimõtetega ei ole vastuolus T.S. ilt kui OÜ Tamvest Ehitus juhatuse liikmelt seletuste võtmine mitmete äriühingutega seotud tehingute kohta. Ka ei ole eeltoodud põhimõtetega vastuolus T.S. i teistes maksumenetlustes antud seletuste kasutamine käesolevas maksumenetluses tõendina olukorras, kus korralduse alusel seletuse saamine OÜ-lt Tamvest Ehitus võimalikuks ei osutunud. Valmer Soodla seletus on protokollitud 25.05.2010 (tl I 48-50). Seega pöördus maksuhaldur kooskõlas

§ 61

lg 2 nõuetega enne Tamvest Ehitus OÜ-le korralduse andmist seletuse saamiseks maksukohustuslase poole. Õige on apellandi väide, et toimikust ning kontrollitoimikust ei nähtu korraldusi, mille alusel T.S. seletuste andmiseks maksuhalduri juurde kutsuti. Samas ei mõjuta see eelviidatud tõendite usaldusväärsust, kuna suuliste ütluste protokollimisel on järgitud

§ 60lg 4 nõudeid.

T.S. ile tutvustati mõlemal korral tema õigusi ja kohustusi, ta ei soovinud kasutada ütluste andmisel esindaja abi ega omanud pretensioone menetlustoimingu läbiviimisele. Ühtlasi oli FIE-l nii ise kui ka esindajate kaudu võimalik T.S. ile kui tunnistajale Tartu Halduskohtus 21.11.2011 peetud istungil ka vahetult küsimusi esitada (tl I 180-181).

1. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, nagu ei oleks halduskohus otsuses põhjendanud, millele tuginedes saab järeldada, et T.S. i kohtuistungil antud ütlused erinevad maksuhalduri juures võetud seletustest ja maksuhalduri juures antud seletused on usaldusväärsemad. Kohtuotsuses viitas halduskohus selgelt vastuoludele tunnistaja poolt maksuhaldurile ning kohtule antud ütlustes (kohtuotsuse l 4, tl I 212). Halduskohus põhjendas T.S. i kohtuistungil antud ütluste arvestamata jätmist kahtlusega tunnistaja ütluste usaldusväärsuses põhjusel, et T.S. andis kohtuistungil tehingute kohta üpris detailseid ütlusi, mis võib viidata sellele, et tunnistajale selgitati enne kohtuistungit seda, milliseid ütlusi tuleb anda (kohtuotsuse l 5, tl I 213). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldustega. Äriühinguid reaalselt juhtinud ning äriühingu nimel majandustehinguid teinud juhatuse liikmel puudub mõjuv põhjus anda valeütlusi enda variliikmeks olemise kohta. Seetõttu olukorras, kus sellised ütlused on antud ning neid hilisemate ütlustega muudetakse, tuleb kohtul tõsiselt kaaluda hilisemate ütluste usaldusväärsust, arvestades nii ütluste andmise aega, asjaolusid kui ka kohta. Käesoleval juhul taotles T.S. ilt kohtuistungil ütluste võtmist apellandi esindaja (tl I 153). Kuna halduskohus tunnistajat istungile ei kutsunud, kuid T.S. kohtuistungile siiski saabus, pidi talle olema võimalik ütluste andmine kohtuistungil FIE ja tema esindajate vahendusel ette teada, nagu talle pidi olema ette teada ka see, milliste asjaolude suhtes ning milliseid ütlusi FIE temalt kuulda soovib. Arvestades T.S. i 7 kohtuistungil antud ütluste vastuolu varem maksuhaldurile antud seletusega, on halduskohtu järeldused kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsuse kohta põhjendatud.
2. Apellant leiab, et põhjendatud ei ole ka kohtuotsuses toodud seisukoht, et T.S. i juhtimisõiguse olemasolu või puudumine ei ole asjasse puutuv ega muuda otsuse asjaolusid (vt kohtuotsuse l 5, tl I 213). Ringkonnakohus nõustub apellandiga osaliselt. Õige on apellandi väide, et halduskohus ei ole oma seisukohta juhtimisõiguse olemasolu või puudumise hindamata jätmisel põhjendanud. Vaidlust ei ole selle üle, et maksuhaldur ei tuginenud maksuotsuses T.S. i juhtimisõiguse puudumisele, vaid põhjendas tehingute fiktiivsust muude kogutud tõenditega. T.S. i juhtimisõiguse puudumist väitis maksuhaldur esmakordselt halduskohtu istungil. Samas seadis maksuhaldur aga selle väitega sisuliselt kahtluse alla Valmer Soodla kohtuistungil vande all antud seletuse. Valmer Soodla seletuse kohaselt tuli T.S. ise Põlva ARK-i Jeep Cherokeed näitama, kuid auto jäi üle andmata, kuna T.S. il ei olnud millegagi tagasi sõita (tl I 177). Maksuhaldur selgitas: „T.S. ei olegi juhilube, et ta oleks saanud selle (auto) ära tuua, seda fakti kaebaja ei teadnud“ (tl I 178). Eeltoodut arvestades pidanuks halduskohus T.S. i juhtimisõiguse olemasolu või puudumise osas hinnangu siiski andma. Maksuhalduri poolt T.S. i juhtimisõigusele maksuotsuses hinnangu andmata jätmine ei välista poolte vahel kohtuistungil vaidlusi tekitanud asjaolu hindamist, eriti kui selle asjaolu hindamine võib mõjutada ka teiste tõendite, antud juhul kaebaja vande all antud seletuse usaldusväärsust. Ringkonnakohus märgib ka seda, et kuna T.S. oli märgitud Jeep Cherokee tehnilises passis auto kasutajaks (tl I 119 pöördel), võib juhiloa puudumine olla täiendav tõend selle kohta, et T.S. il tegelik valdus auto üle puudus ning OÜ Tamvest Ehitus oli vaid fiktiivne vahelüli tehingute tegelikus jadas.
3. Õige ei ole aga apellandi väide, nagu võinuks ka asjaolu kohtulik hindamine maksuotsuse ja kohtuotsuse lõppjäreldusi mõjutada. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga selles, et 06.05.2010 maksuhaldurile seletust andes selgitas T.S. , et tal ei ole juhilube ega autot ning teda sõidutas OÜ-le Tamvest Ehitus kuuluva autoga ZIL sõbrast autojuht (tl I 56 pöördel). Kohtuistungil selgitas T.S. , et Jeep Cherokeega sõites tal juhtimisõigus siiski oli, kuid enam tal seda ei ole (tl I 180). Ringkonnakohus on seisukohal, et T.S. i eeltoodud ütluste põhjal ei ole võimalik vaieldamatult järeldada, et T.S. kordagi Jeep Cherokeega ei sõitnud või et autojuhtimine oli juba passis märke tegemise ajal välistatud. Seega ei ole võimalik teha vaid T.S. i seletuste põhjal tõsikindlaid järeldusi tehingute fiktiivsuse ega Valmer Soodla ütluste usaldusväärsuse kohta, mistõttu ei mõjuta halduskohtu poolt vaidlusaluse asjaolu hindamata jätmine lõppkokkuvõttes maksuotsuse ega kohtuotsuse järeldusi.
4. Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et maksuhaldur ei ole maksuotsusest nähtuvalt uurinud, kas sõidukite tegelikud müügitehingud võinuks aset leida hoopis FIE ja OÜ Autohelvetia ning FIE ja OÜ Helion Grupp vahel, kuigi põhjendatud kahtlust, et mootorsaani ostu-müügi tehingu tegelikeks osapoolteks olid FIE ja OÜ Helion Grupp, on maksuhaldur maksuotsuses korduvalt väljendanud. Nii selgitab maksuhaldur maksuotsuses: „Võrreldes Helion Grupp OÜ poolt maksuhaldurile esitatud teavet ja dokumente ning sama saani müüki portaalis auto24.ee ei välista maksuhaldur, et Helion Grupp OÜ ja Valmer Soodla on omavahel kokkuleppel, maksukohustuse vähendamise eesmärgil, määranud kindlaks varifirma kasutamise saani müügil-ostul“ (maksuotsuse l 4, tl I 9 pöördel). Maksuhalduri eelviidatud seisukoht on veelgi veendunumal kujul kajastatud maksuotsuse p-s 2 järgnevalt: „Võrreldes Helion Grupp OÜ poolt maksuhaldurile esitatud teavet ja dokumente ning sama saani müüki portaalis auto24.ee, järeldab maksuhaldur, et Helion Grupp OÜ ja Valmer Soodla võivad olla omavahel kokkuleppel määranud kindlaks varifirma kasutamise saani müügil-ostul, et määrata kindlaks tekkiv maksukohustus“ (maksuotsuse l 7, tl I 18).
5. Kohtuistungil kinnitas maksuhalduri esindaja, et vaidlust kauba soetamise üle ei ole (tl II 68). Ühtlasi tõstatas maksuhaldur põhjendatud kahtluse tehingu tegelikes osapooltes ka 8 seonduvalt FIE ning OÜ Autohelvetia vahelise tehinguga järgmiselt: „Maksumenetluses on tuvastatud, et OÜ Autohelvetia, kes seda autot esialgu omas, on olnud seotud samasuguste skeemidega, kus on käivet varjatud. Kui ostja ja müüja ei jõudnud hinnas kokkuleppele, siis kasutati nende omavahelisel kokkuleppel tõenäoliselt varifirmat, kelle omanik oli Põlvas. Raha, mis varifirma kontole kanti, on kõik Põlvas välja võetud. Varifirma omanik tegutses ilmselgelt kaebaja huvides. OÜ Autohelvetia sai kasu selliselt, et ta näitas kallima ostu ja odavama müügiga oma maksustatavat käivet väiksemana. Kaebaja sai soetust näidata kallimalt, mille võrra sai ta sisendkäibemaksu riigilt rohkem tagasi küsida. Tegelikult oleks kaebaja saanud auto osta OÜ-lt Autohelvetia“ (tl II 68 pöördel). Samasugust skeemi pidas maksuhaldur võimalikuks ka mootorsaani ostu-müügi tehingu puhul (tl II 68 pöördel). 17.

§ 11

lg 1 sätestab maksuhalduri uurimispõhimõtte, mille kohaselt on maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et kahtluse tekkimisel pidanuks maksuhaldur täiendavalt kontrollima tehingute toimumist FIE ja OÜ Helion Grupp, nagu ka FIE ja OÜ Autohelvetia vahel. Vaidlust ei ole selle üle, et nii OÜ Helion Grupp kui ka OÜ Autohelvetia on käibemaksukohustuslased. Käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lõikest 1 tuleneb, et maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe ning ettevõtlusega seotud tehingute või toimingute tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. KMS § 29 lg 3 p 1 järgi on sisendkäibemaks teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. KMS § 31 lg 1 kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Seega olnuks FIE-l oma ettevõtluse tarbeks OÜ Helion Grupp ning OÜ Autohelvetia arvete alusel kauba soetamisel õigus sisendkäibemaksu maha arvata. Käesoleval juhul on maksuhaldur esitanud maksuotsuses ning kohtuistungil põhjendatud kahtluse selle kohta, kelle vahel sõidukite tehingud tegelikult aset leidsid. Samas on maksuotsuses motiveerimata see, miks ei rakendanud maksuhaldur uurimisprintsiipi apellandi maksukohustust vähendavate asjaolude kindlakstegemiseks, kui põhjendatud kahtlus igakülgse uurimise teostamiseks esines ning

sellise võimaluse annab. Nii on Riigikohus 07.12.2006. a otsuses haldusasjas nr. 3-3-1-63-06 leidnud, et maksukohustuslase pahauskne käitumine loob talle küll kõrgendatud tõendamiskoormuse maksukohustust vähendavate asjaolude tõendamisel, kuid ei anna maksuhaldurile õigust ignoreerida tõendatud asjaolusid, mis viitavad maksukohustuse vähendamisele (p 13). 18.

§ 84

sätestab: „Kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule.“ Ringkonnakohus märgib, et põhjendatud kahtluse korral on maksuhalduril õigus ka tehinguid

§ 84

alusel ümber kvalifitseerida ja leida, et OÜ Helion Grupp ning OÜ Autohelvetia arvetel näidatud isikute asemel on ostjaks teine isik. Euroopa Kohus on 21.02.

1. a otsuses kohtuasjas Halifax plc, Leeds Permanent Development Services Ltd, County Wide Property Investments Ltd vs Commissioners of Customs & Excise (C-255/02) leidnud, et maksukohustuslasel ei ole õigust arvata maha sisendkäibemaksu siis, kui selle mahaarvamise aluseks olevad tehingud kujutavad endast kuritarvitust. Samas kohtuasjas on kohus ka märkinud, et kui kuritarvituse olemasolu on tuvastatud, tuleb sellega seotud tehingud uuesti määratleda viisil, millega taastada selline olukord, nagu oleks olnud siis, kui kuritarvitust ei oleks esinenud. Sama seisukohta väljendas Riigikohus 07.12.
2. a otsuses haldusasjas nr. 3-3-1-63-06, p-s
3. Samas otsuses leidis Riigikohus, et sisendkäibemaksu mahaarvamise 9 õigus ei sõltu ainult sellest, kas kauba müüjad on nõus arvet muutma või mitte. Kui tuvastatakse, et arvel näidatud isiku asemel on ostjaks teine isik, siis on ühtlasi ka tagatud, et sisendkäibemaksu saab maha arvata ainult üks isik – see, kes on arvel märgitud kauba tegelik ostja. Arvel märgitud fiktiivne ostja aga kaotab sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse (otsuse p-d 14-15). Ringkonnakohus on ühtlasi seisukohal, et maksuhalduril on õigus

§ 84

alusel tehingud uuesti määratleda sõltumata osapoolte nõusolekust või kinnitusest tehingute tegemise kohta. Kuivõrd

§ 84

rakendamine puudutab ka OÜ Helion Grupp ning OÜ Autohelvetia õigusi, tuleb mõlemad isikud kaasata maksumenetlusse.

§ 84

rakendamise eelduseks on asjaolu, et tehinguid FIE ning Tamvest Ehitus OÜ vahel ei toimunud ning FIE-l puudus vastavate arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul on nii vaidlusaluste tehingute fiktiivsus kui ka FIE pahausksus maksuhalduri poolt maksuotsuses piisavalt tõendatud.

1. Kohtuistungil asus maksuhaldur seisukohale, et maksuhalduril ei ole võimalik määrata sõidukite ostu-müügi tehingute tegelikku hinda ning määrata FIE-le tasumiseks käibemaksu hindamise teel (istungi protokolli l 3, tl II 69). Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga selles, et käibemaksu määramine hindamise teel ei ole reeglina võimalik. Seoses käibemaksukohustusega on Riigikohus selgitanud, et käibemaksukohustuse puhul on oluline tehingu teise poole tuvastamine, sest kui müüja pole käibemaksukohustuslane, siis pole ostjal ka õigust käibemaksu maha arvata. Neist seisukohtadest tuleneb, et maksusumma määramine hindamise teel pole käibemaksu puhul reeglina võimalik, sest kui müüja oleks teada, tuleks raamatupidamise algdokumendid tema abiga taastada, mitte aga määrata maksusummat hindamise teel (RKHK02.12.
2. a otsus asjas nr. 3-3-1-50-04, p 16). Samas ei saa Riigikohtu eelviidatud seisukohast järeldada, et olukorras, kus müüja on teada, on sõidukite hinna kindlakstegemine algdokumentide taastamise kaudu või muul viisil välistatud. Ringkonnakohus osundab ühtlasi, et maksuotsuses ei ole maksuhaldur tuvastanud, et OÜ Autohelvetia ning OÜ Helion Grupp arvetel märgitud sõidukite hinnad on ebaõiged, pigem võib maksuotsusest järeldada hindade võrreldavust internetis olevate sarnaste sõidukite hindadega (vt maksuotsuse l 15, tl I 15).
3. Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse, tühistab Tartu Halduskohtu 12.12.
4. a otsuse ning teeb FIE Valmer Soodla Krei Kalakasvatus kaebuse kohta uue otsuse, millega tühistab Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 06.06.
5. a maksuotsuse nr. 12.2-3/3734-
6. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg-st 4 tuleneb, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. Kehtiva HKMS § 285 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne seadustiku jõustumist tehtud menetlustoimingute korral menetluskulude jaotusele ja väljamõistmisele seni kehtinud halduskohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 01.01.2012 kehtinud HKMS § 92 lg 1 sätestas analoogiliselt kehtiva halduskohtumenetluse seadustikuga, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. FIE Valmer Soodla Krei Kalakasvatus menetluskuludeks halduskohtus olid riigilõiv 107,80 eurot ning õigusabikulud 2280,06 eurot. Apellatsiooniastmes olid menetluskuludeks riigilõiv 107,80 eurot ning õigusabikulud 1039,89 eurot. Kuni 01.01.2012 kehtinud HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Sama sätestab kehtiva HKMS § 109 lg
7. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohtumenetluses õigusabi andmiseks kulutatud aeg seoses kontrollitoimiku saamiseks läbirääkimiste pidamisega ja toimiku sisuga tutvumisega on ebamõistlikult pikk ning seda tuleb vähendada. Ringkonnakohus peab seetõttu põhjendatud menetluskuluks halduskohtus koos riigilõivuga 2127,80 eurot. Ebamõistlik on ka apellatsioonkaebuse koostamiseks kulutatud aeg 6,50 tundi, samas kui kaebuse koostamiseks halduskohtule kulus töö sisust nähtuvalt 3,75 tundi. Riigikohus on leidnud, et apellatsiooniastmes ei saa reeglina olla vajalikud ja põhjendatud menetluskulud suuremad kui 10 esimese astme kohtus (vt RKHK otsused asjades 3-3-1-40-10, 3-3-1-63-10 ja 3-3-1-90-10). Kuigi apellatsiooniastmes kantud menetluskulud kokkuvõttes halduskohtus kantud menetluskulusid ei ületa, ei saa põhjendatuks pidada apellatsioonkaebuse koostamiseks kulutatud aja peaaegu kahekordset pikenemist võrreldes kaebuse koostamiseks kulutatud ajaga. Põhjendamatu menetluskulu seondub ka taotluse esitamisega andmete saamiseks T.S. i väärteokaristuste kohta. Ringkonnakohtule ei ole taotlust ega saadud vastust esitatud ega selgitatud andmete seost käesoleva haldusasjaga. T.S. i võimalikud väärteokaristused ei kajastu ka apellatsioonkaebuses. Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus apellatsiooniastmes kantud mõistlikuks menetluskuluks koos riigilõivuga 770,70 eurot. Kokkuvõttes kuulub Maksu- ja Tolliametilt FIE Valmer Soodla Krei Kalakasvatus kasuks väljamõistmisele 2898,50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk 11 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel