MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Tiina Pappel, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2013, Tartu Haldusasja number 3-13-855 Haldusasi Lõuna Prefektuuri taotlus

) § 18 lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates.

§ 23

lg 1 kohaselt kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia nimetatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul, paigutatakse väljasaadetav väljasaatmist taotlenud ja väljasaatmist täideviiva valitsusasutuse taotlusel halduskohtu loal väljasaatmiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Välismaalaste seaduse § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel olema Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks seaduslik alus, mis S. B. Rajal puudub. S. B. Raja viibib Eestis seadusliku aluseta alates 19.04.

1. a ja ta rikub VMS § 43 lg-t 1, mille kohaselt Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus. S. B. Rajat pole võimalik koheselt saata tagasi kodakondsusjärgsesse riiki ning teda ei ole õnnestunud koheselt tagasi anda Venemaa Föderatsiooni ega Läti Vabariiki. Pakistani tagasisaatmiseks on vaja koostada marsruut, sest Tallinnast otselendu ei toimu. Kuna väljasaatmist pole võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul, paigutatakse S. B. Raja väljasaatmiskeskusesse. S. B. Raja transport organiseeritakse väljasaatmiskeskusesse Tallinnasse 22.04.
2. a ning kuni väljasaatmiskeskusesse transportimiseni tuleb S. B. Raja paigutada Tartu arestimajja. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3. S. B. Raja esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 21.04.
4. a määrus tühistada. Kaebaja palub ennistada kaebetähtaeg. Kaebaja ei mõista eesti keelt ja ootas kaebuse esitamiseks ära inglisekeelse määruse tõlke, et selle peale kaebust esitada. Seega ta ei saanud järgida edasikaebamistähtaega, kuna ta sai tõlke kätte alles peale kaebetähtaja möödumist. Halduskohus ei ole piisava põhjalikkusega motiveerinud ja hinnanud väljasaatmiskeskusesse paigutamise proportsionaalsust ega kaebaja individuaalseid põhjusi riigis viibimiseks või asjaolusid, mis sundisid kaebajat Eesti Vabariiki saabuma. Väljasaatmiskeskuses varjupaigataotleja kinnipidamine rikub kaebaja õigust liikumisvabadusele ja õiglasele menetlusele. Kinnipidamine rikub kaebaja õigust võrdsele kohtlemisele võrreldes teiste varjupaigataotlejatega, keda ei peeta alusetult kinni. Kohus on põhjendamatult tuvastanud, et isik viibib riigis ebaseaduslikult ja tuleb paigutada väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuna S. B. Rajal oli tegelikult ja mitmeid kordi väljendatud soov taotleda varjupaika. Arusaamatu on asjaolu, miks kohus jättis kaebaja varjupaigataotluse ja sellest tuleneva riigis viibimise õiguse tähelepanuta. Halduskohus on ebaõigesti leidnud, et keegi kinnipeetud isikutest ei rääkinud ühtki rahvusvaheliselt mõistetavat keelt, kuna kaebaja räägib head inglise keelt. Eelpoolnimetatud tegevus tõi kaasa isiku kinnipidamise, mis antud juhul on ebaproportsionaalne meede. Riigil ei ole isegi ühtegi kohustust lähtuvalt menetlusest, mille tagamiseks isikut kinni peetakse. Pagulasõiguse rakendamisel peab Eesti riik arvestama lisaks siseriiklikele õigusaktidele ka mitmete rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingutega, mida Eesti, olles nendega ennast sidunud, on kohustatud arvestama ja neid täitma. ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel 3 järgi on igal inimesel õigus elule, vabadusele ja isikupuutumatusele. Väljasaatmismenetlus peatub, kui isik esitab varjupaigataotluse ning tema suhtes kohaldub väljasaadetavatest erinev õiguslik regulatsioon. Varjupaigataotlejatelt tohib EL õiguse kohaselt vabadust võtta, aga see peab direktiivi 2003/art 7 lg 3 kohaselt olema põhjendatud mingi erilise konkreetsel erandjuhtumil esineva vajadusega, näiteks avaliku korraga seotud õiguslikel põhjustel. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
5. Politsei-ja Piirivalveamet palub jätta S. B. Raja määruskaebuse rahuldamata. 2 Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) märgib, et S. B. Raja saabus Eesti Vabariiki ja Euroopa Liitu ebaseaduslikult. S. B. Raja passis on võltsitud Hispaania Kuningriigi viisa, mille alusel isik on korduvalt üritanud siseneda Schengeni ühtse viisaruumi territooriumile. S. B. Raja tahtlus on olnud suunatud Euroopa Liidu territooriumile ebaseaduslikule sisenemisele ning isik on iseseisvalt astunud korduvaid samme nimetatud tahtluse realiseerimiseks. PPA ei ole teinud takistusi varjupaigataotluse esitamiseks ning varjupaigataotlus on esitatud pärast väljasaatmismenetluse alustamist. PPA kinnitab, et isikute kinnipidamisel ning väljasaatmismenetluse alustamisel ei avaldanud S. B. Raja soovi varjupaigataotluse esitamiseks. Haldusmenetluse käigus selgus, et S. B. Raja valdab vähesel määral inglise keelt. PPA menetlusnorme silmas pidades kaasati esimesel võimalusel menetlusse urdu keele tõlk, kelle vahendusel selgitati kõiki protseduure ja dokumente. Tõlgi saabumisel ei avaldanud S. B. Raja selgesõnaliselt PPA ametnikele soovi Eestis varjupaika taotleda. PPA ei ole läbiviidud menetluste raames piiranud isikute õigust Eesti Vabariigis varjupaiga taotlemiseks ning isik avaldas esmakordselt soovi varjupaigataotluse esitamiseks kohtumenetluse raames pärast isikute kinnipidamist ning väljasaatmismenetluse alustamist. Arvestades, et isik esitas esmakordselt soovi varjupaigataotluse esitamiseks ajal, mil isik oli kinnipeetud ning väljasaatmise täideviimist oli alustatud, on PPA seisukohal, et kohus on kohaldanud materiaalõigust õigesti andes loa isiku paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse. Isiku jätkuv kinnipidamine väljasaatmiskeskuses on õiguspärane ning proportsionaalne. Arvestades juba varasemalt välja toodud isikuga seotud asjaolusid, on ilmne, et isikul puudub tegelik kaitsevajadus ning isiku poolt esitatud varjupaigataotlus on tõenäoliselt esitatud väljasaatmismenetluse takistamise eesmärgil. S. B. Raja kinnipidamine on proportsionaalne ning vajalik väljasaatmismenetluse tagamiseks ning isiku vabastamisel väljasaatmiskeskusest esineb lähtuvalt isiku varasemast käitumisest reaalne oht isiku põgenemiseks või edasiseks menetlusest kõrvalehoidmiseks. Tartu Halduskohus on õiguspäraselt kohaldanud materiaalõigusnorme ning hinnanud kinnipidamise proportsionaalsust.
6. 16.05.
7. a esitatud määruskaebuse täienduses leiab määruskaebuse esitaja, et kaebaja sooviks oli mitte saabuda ebaseaduslikult Euroopa Liitu, vaid saada varjupaika. Tallinnast sõitsid kinnipeetud isikud Tartusse, kuna sealt pidavat olema võimalik sõita Illuka Varjupaigataotlejate Keskusesse. Taksojuht neid aga sinna ei viinud, vaid jättis nad hoopis tundmatus kohas metsa vahele maha. Välismaalaste seaduse § 43 lg 1 p 3 alusel on kaebaja puhul tegemist riigis seaduslikul alusel viibiva isikuga. PPA seisukoht, et kaebaja esitas varjupaiga taotluse alles pärast väljasaatmismenetluse alustamist on väär, kuna kaebaja esitas koheselt varjupaiga saamise taotluse, kuid see jäeti vormistamata. Lätis ei taotlenud kaebaja varjupaika seetõttu, et nende aitaja ei soovinud konflikte ametivõimudega. Kaebaja kinnipidamine ei ole proportsionaalne lähtudes ka kaebaja päritolumaast, kuna tema rahvusest isikute olukord on Pakistanis äärmiselt eluohtlik. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 21.04.
9. a määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.
10. Välismaalaste seaduse § 43 lg 1 sätestab, et Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks peab välisammalasel olema seaduslik aluse. Välismaalase ajutise viibimise seaduslikud alusel on: 1) Eesti pädeva asutuse antud viisa 3 2) Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud viisa, kui viisa tingimused ei välista Eesti viibimise õigust 3) välislepingust vahetult tulenev õigus 4) Vabariigi Valitsuse otsusest viisanõudest loobumise kohta tulenev õigus Eestis viibida 5) vahetult seadusest, kohtulahendist või haldusaktist tulenev õigus või kohustus Eestis viibida 6) Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud elamisluba ja 7) Välisministeeriumi antud diplomaadi- või teenistuskaart välisriigi diplomaatilise esinduse ja konsulaarasutuse ning rahvusvaheliste organisatsioonide esinduse Eestisse akrediteeritud personalile, nende perekonnaliikmetele ja abipersonalile. Asjas puudub vaidlus selle üle, et kaebajal puudus Eestisse saabumiseks viisa või elamisluba.

§ 2lg 1 kohaselt on välismaalasel keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta.

Kaebajal oli olemas küll kehtiv reisidokument, kuid teda ei olnud võimalik Eestist välja saata 48 tunni jooksul, kuna arvestades seda, et tegemist on Pakistani Islamivabariigi kodanikuga, millise riigiga puudub Eestil lennuühendus, ei ole seda võimalik teostada sellise lühikese ajavahemiku jooksul.

§ 23

lg 1 sätestab, et kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia

§-s 18 lg 1 ettenähtud tähtaja jooksul, paigutatakse väljasaadetav väljasaatmist taotlenud või väljasaatmist täideviiva valitsusasutuse taotlusel halduskohtuniku loal väljasaatmiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Seega oli halduskohtul õigus PPA taotlusel kaebaja paigutada väljasaatmiskeskusesse.

1. Määruskaebuses on asutud seisukohale, et kaebaja paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse puudus seaduslik alus seetõttu, et kaebaja oli esitanud varjupaigataotluse. Seejuures on määruskaebuse esitaja viidanud sellele, et juba esimesel kinnipidamisel PPA töötajate poolt esitas kaebaja taotluse varjupaiga saamiseks. Samas ei ole esitatud ühtki tõendit selle väite tõendamiseks. Tartu Halduskohtu istungil on kaebaja tõepoolest kinnitanud, et tema sooviks on saada varjupaika mistahes Euroopa riigis (tl 17-18). Samas ei ole ta avaldanud, et on juba varjupaigataotluse esitanud, kuid see jäeti tähelepanuta. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 14 lg 1 sätestab, et varjupaigataotlus tuleb esitada PPA-le viivitamatult pärast Eestisse saabumist. Kaebaja enda sõnul saabus ta ebaseaduslikult Eestisse Lätist 19.04.
2. Asjas puudub vaidlus selle üle, et kaebaja ei ole pöördunud viivitamatult PPA poole varjupaigataotlusega. Seega ei ole täidetud seaduses sätestatud nõue. Nagu nähtub määruskaebuse täiendusest, liikusid kaebaja ja temaga kaasas olnud isikud mööda Eestit ringi ja peeti Meremäe vallas kinni 20.04.
3. Selline kaebaja ja tema kaaslaste käitumine viitab pigem sellele, et neil puudus soov esitada Eestis varjupaigataotlus. Pigem viitab nende kinnipidamine sellele, et kaebaja ja tema kaaslaste tahe oli suunatud uuesti ebaseaduslikult Eesti riigipiiri ületamisele ja Eestist lahkumisele. Arvestades seda, et kaebaja viibis Eestis ebaseaduslikult terve päeva ja külastas ka erinevaid linnu (kaebuse täienduse kohaselt käidi Tallinnas ja Tartus), siis oleks kaebajal olnud korduvalt võimalusi astuda kontakti PPA ametnikega ja esitada taotlus varjupaiga saamiseks. Haldusasja materjalide kohaselt esitas kaebaja ametliku varjupaiga taotluse alles 26.04.2013, kui ta oli juba paigutatud väljasaatmiskeskusesse (tl 26-28). PPA ametnikel puudus igasugune motiiv kaebaja ja temaga kaasas olnud isikute kinnipidamisel nende varjupaigataotlust mitte vastu võtta kui see oleks tõepoolest nende poolt esitatud. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks anda oma seisukohta selles osas, millisel määral valdas kaebaja inglise keelt, kuna eelnevalt toodud pinnal leiab ringkonnakohus, et mingit varjupaigataotlust kaebaja enne 26.04.2013 ei ole esitanud. Seega on ebaõige määruskaebuse esitaja seisukoht, et kaebajat ei olnud õigust paigutada väljasaatmiskeskusesse, kuna ta oli esitanud varjupaigataotluse. 4
4. Määruskaebuse esitaja on viidanud ka sellele, et väljasaatmiskeskusesse paigutamine ei ole proportsionaalne ja rikub kaebaja põhiõigusi. Ringkonnakohus taolise käsitlusega ei nõustu. Kuna kaebaja ei omanud seaduslikku alust Eestis viibimiseks ja tema väljasaatmist ei olnud võimalik lõpule viia seaduses ette nähtud tähtaja jooksul ja nagu juba eelnevalt tuvastatud, ei olnud ta esitanud varjupaigataotlust, siis puudus halduskohtul muu õiguslik võimalus, kui paigutada kaebaja väljasaatmiskeskusesse. Peale selle VRKS § 33 lg 1 sätestab, et taotlejat, kes esitas varjupaigataotluse väljasaatmiskeskuses, vanglas või arestimajas viibimise ajal või väljasaatmise täideviimise käigus, ei paigutata esmasesse vastuvõtukeskusesse, vaid ta viibib varjupaigamenetluse lõppemiseni vastavalt väljasaatmiskeskuses, vanglas või arestimajas. Kuna praegusel momendil on varjupaigataotlus esitatud väljasaatmiskeskuses viibimise ajal, siis ei ole teda seadusest tulenevalt võimalik paigutada vastuvõtukeskusesse. Seoses varjupaigataotluse menetlemisega on tema väljasaatmismenetlus peatatud. Kuna ringkonnakohus leiab, et halduskohtu vaidlustatud määrus on seaduslik, siis jätab ta tähelepanuta muud määruskaebuses esitatud väited. Madis Ernits Tiina Pappel 5 Agu Timmi