2-13-10978 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 04. november 2013 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja 2-13-10978 Tsiviilasja numbe
(edaspidi määrus nr 106) § 2 sätestab, et soojuse omavolilise tarbimise tuvastamisel koostab ettevõtja esindaja akti omavolilise tarbija või tema esindaja juuresolekul. Kui omavoliliselt soojust tarbinud isik või tema esindaja ei viibi akti koostamise juures või keeldub aktile allakirjutamisest, koostatakse akt erapooletu tunnistaja juuresolekul.
§ 3
kohaselt akt peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) akti koostamise aeg ja koht ning ettevõtja nimi ja aadress, kelle esindaja poolt akt koostatakse; 2) akti koostanud isiku ametinimetus ning ees- ja perekonnanimi; 3) soojust omavoliliselt tarbinud isiku nimi (juriidilise isiku nimetus) ja kontaktandmed või tema esindaja nimi, kontaktandmed ning andmed tema volitusi tõendava dokumendi kohta; 4) tunnistaja olemasolul nimi ja kontaktandmed; 5) soojuse omavolilises tarbimises osalenud energiaseadmete asukoht, omavolilise tarbimise iseloomustus (kirjeldus ja/või skeem), maksimaalsed võimsused ning omavoliliselt tarbitud soojuse koguse arvutamiseks vajalikud muud andmed; 6) informatsioon soojuse ostu-müügilepingu tingimuste rikkumise ning omavolilise tarbija soojusvarustuse katkestamise kohta.
§ 4
lg 1 sätestab, et omavoliliselt tarbitud soojuse koguse määramisel arvestatakse omavolilises tarbimises osalenud soojust kasutavate seadmete ja süsteemide maksimaalseid soojuskoormusi, nende ööpäevast tarbimisaega ning omavolilise tarbimise perioodi.
§ 4
lg 4 alusel loetakse omavolilise soojuse tarbimise arvestusperioodiks perioodi alates soojuse ostu-müügilepingu sõlmimise või antud tarbija eelmisest kontrollimise päevast kuni omavolilise tarbimise akti koostamise päevani, kuid mitte üle ühe aasta tagasiulatuvalt. VÕS § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus.
- Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et Loksa linna kaugküttepiirkonnas on võrguettevõtjaks ja soojuse müüjaks kostja. Hageja tarbib soojusenergiat kostjale kuuluvast võrgust alates 2009.a märtsikuust. 30.04.2012 väljastas kostja hagejale arve nr 1204348 soojusenergia eest tasumiseks perioodil 01.11.2011-30.04.2012 summas 31 300,32 eurot (tl 10). 3 2-13-10978 13.07.2012 allkirjastasid kostja ja hageja soojuse omavolilise tarbimise akti, mille kohaselt hageja poolt omavoliline soojuse tarbimine seisnes selles, et soojusenergia mõõtmisel on omavoliliselt eemaldatud tagasivoolu temperatuuri anduri plomm ja aeg-ajalt võetud välja tagasivoolu temperatuuri andur. Hageja esindaja poolt aktis antud selgituse kohaselt ei tunnista hageja kirjeldatud rikkumise toimepanemist (tl 7-8). 16.07.2012 väljastas kostja hagejale maksegraafiku kokku 31 300,32 euro tasumiseks, millise hageja on allkirjastanud (tl 9 ja 55). 15.08.2012 saatis kostja hagejale kirja, milles selgitas soojusenergia tarbimisega seonduvat (tl 14). 06.09.2012 saatis kostja hagejale hoiatuse kohustuse täitmise nõudega ja hoiatuse võrguühenduse katkestamise kohta (tl 11 ja 15). 24.09.2012 pöördus hageja avaldusega Konkurentsiameti poole selgituse saamiseks (tl 12). Hageja pöördumisele esitatud vastuses asus Konkurentsiamet seisukohale, et kostja on hageja suhtes käitunud korrektselt ega ole rikkunud kaugkütteseaduse ning selle alamaktide norme (tl 13 ja 16-17). Puudub vaidlus ka selles, et käesolevaks ajaks on vaidlusalune arve nr 1204348 hageja tasunud (tl 83).
- Poolte vahel on vaidlus, kas hagejal oli kohustus arve nr 1204348 tasuda.
- Kohus leiab, et maksegraafiku allkirjastamisel (tl 55) on hageja kostja nõuet tunnistanud ning pooled on sõlminud sellega iseseisva võlatunnistuse VÕS § 30 lg 1 mõistes, mistõttu oli hagejal kohustus arve nr 1204348 tasuda. Asjas ei ole tuvastatud ega tõendatud, et hageja allkirjastas maksegraafiku kostja survel. Lisaks ei ole hageja tõendanud asjaolusid, millised annaksid aluse järelduseks, et hagejal puudub õiguslik alus arve nr 1204348 tasumiseks või et kostja poolt arve aluseks võetud tarbitud soojuse kogused on ebaõiged. Tõendamata on hageja väide, millise kohaselt kostja esindajad demonteerisid 26.04.2012 soojusmõõturi ja paigaldasid selle tagasi maikuus. Mõõteseadme korraline kontroll teostati 11.03.2011 ning selle kohta vormistati mõõtepunkti andmete kinnitamise akt, millise on allkirjastanud hageja ja kostja esindajad (tl 68). Ebaõige soojuse tarbimine tuvastati soojusmõõturi mälu lugemi kokkuvõtte alusel. Kostja on vastavatest soojusmõõturi mälu andmetest tuleneva tarbimise arvestuse ajavahemiku 2011.a november kuni 2012.a aprill kohta kohtule esitanud (tl 48-54). Kostja selgitas, et kuna eelmine kontroll toimus 11.03.2011, oli kostjal õigus kohaldada hageja suhtes maksimaalse sanktsioonina soojusenergia omavolilise tarbimise eest summat 627 226,89 eurot (0,345x24x364x69,37x3), millest 0,345MW on hoone soojuskoormus, 24 on tundide arv ööpäevas, 364 on kalendripäevade arv aastas, 69,37 on kehtinud soojuse piirhind ja 3 on maksimaalne korrutis. Kostja selgitas, et poolte vahel saavutatud kompromissina võttis kostja arvestuse aluseks tavatarbimise ja moonutatud tarbimise keskmiste koguste vahe, korrutades need igakuuliselt moonutatud tarbimise päevade arvuga ja võttes aluseks soojuse faktilise müügihinna 62,71 eurot/mWh ja korrutas saadud tulemi kahega (tl 44). Hageja ei ole vastavale arvutuskäigule ega hindadele vastuväiteid esitanud. Seda, et kostja 13.07.2012 akti allkirjastamisel hagejale kompromissi pakkus, on hageja kohtuistungil tunnistanud (tl 83). Ebaõige on hageja seisukoht, millise kohaselt tulnuks soojuse omavolilise tarbimise akt koostada vahetult rikkumise avastamisel energia seadme asukohas. Vastav tingimus ei tulene KKütS-ist ega Määrusest nr 106.
§ 2
kohaselt pidi akti koostamise juures olema omavoliline tarbija või tema esindaja. Seda, et hageja akti koostamise juures viibis ning selle allkirjastas, vaidlus puudub. Kohus leiab, et kostja on soojuse omavolilise tarbimise akti (tl 7-8) vastavalt
§-s 3 sätestatule nõuetekohaselt fikseerinud ning puudub alus kahelda kostja poolt aluseks võetud soojusmõõturi mälu andmetes. Hageja väited, milliste kohaselt toimus tasumata jäänud soojakulu kostjast sõltuvate asjaolude tõttu, on tõendamata. Täiendavalt nähtub Konkurentsiameti vastusest hagejale, et Konkurentsiameti hinnangul on kostja tegutsenud õiguspäraselt ning kohaldanud hageja suhtes õigusaktides sätestatust oluliselt soodsamat sanktsiooni (tl 13 ja 16-17). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagejal puudub õiguslik alus kostja poolt esitatud arve nr 1204348 tasumisest keeldumiseks, mistõttu hagi rahuldamisele ei kuulu. 4 2-13-10978 Menetluskulud 16. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2 jätab kohus kostja menetluskulud täielikult 100% hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik 5