Tsiviilasi nr 2-13-34248 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Tartu Maakohus Roomet Sõnna Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind

§ 142lg 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS-s Swedbank (konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal (konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED ESITATUD ÕIGUSLIKUD

1. Tartu Maakohtu menetluses on Swedbank AS hagi P. A. vastu 12 500 euro nõudes, mis koosneb põhivõlgnevusest.. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue hageja ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingu nr 07-200754KÄ rikkumisest. 14.11.2007 sõlmisid hageja ja P. A. käenduslepingu, millele sõlmiti 16.05.2008 ja 30.10.2008 lisad ja 09.06.2009 sõlmiti käendusleping 07-200754KÄ1 (käendusleping 1), mille alusel võttis kostja endale kohustuse tagada solidaarselt võlgnikuga OÜ Kapsik (pankrotis) laenulepingust nt 07200754-JI tulenevate võlgniku kohustuste kohane täitmine. Laenulepingust nt 07-200754JI alusel andis hageja osaühingule laenu summas 76 693 eurot intressimääraga Euro 6 kuu Euribor + 2,800 % aastas ja laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 30.10.
2. Võlgnik OÜ Kapsik (pankrotis) ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ning laenu tagastamise tähtpäeval laenu ei tagastanud ning leping lõppes 15.05.
3. 09.12.2011 kuulutati välja võlgniku OÜ Kapsik pankrot. Kostja vastutuse maksimumsumma oli sõlmitud käenduslepingu kohaselt 76 477,36 eurot. Hageja saatis kostjale teatised võlgnevuse kohta 09.08.2011, 13.12.2011, 16.04.2013, milles palus kostjal laenulepingust nt 07-200754-JI tulenevad võlgnevused hagejale tasuda. Kostja ei ole käenduslepingust 1 tulenev tulenevat kohustust täitnud. Hageja vähendab oma nõuet kostja vastu ja nõuab üksnes 12 500 euro tasumist.
4. Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid, mis on saadetud kostja elukohta Kesk 11, Kobela alevik, Antsla vald, 66405 Võrumaa, on kohtule tagastatud väljastusteate kohaselt vastu võetud 10.08.2013 (tl 45) ja loetakse

§ 322lg 1 kohaselt kättetoimetatuks.

26.08.2013 on kostja palunud pikendada vastuse esitamise tähtaega kuni 15.09.2013 ja 26.08.2013 kohus pikendas hagile kirjaliku vastuse esitamise tähtaega ja kohustas kostjat hagile vastama 15.09.2013. Seega on kostja 2

§ 407

lg 1, 2 võimalusi, lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks (tl 5). 3.

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi

§ 407lg-s 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Neil asjaoludel leiab kohus, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega osaliselt õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab

§ 407lg-tes 1, 3, 5 ja 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud ärakirjad laenulepingust nr 07200754-JI (tl 7-12), laenulepingu lisadest (tl 13-16), laenulepingu järgse võlgnevuse arvestusest (tl 17-20), käenduslepingust koos lisadega (tl 21-24), kostjale saadetud teatistest (tl 25-33). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 142 lg 1; 145 lg 1.

§ 444

lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Tulenevalt VÕS § 397 lg-st 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Vastavalt VÕS § 143 lg-tele 1, 2 on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik ja tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. VÕS § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustusega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab 3

§ 407

lg 1 kohaselt kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 12 500 eurot. Tulenevalt

§ 468lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

MENETLUSKULUD 5.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning lg 2 esimese lause kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus, rahuldades hagi kostja kahjuks, jätab

§-de 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt

§ 1741

lg-le 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures

§ 176

lg 4 kohaselt ei kohaldata

§ 176

lg-tes 1-3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks

§-s 1741 sätestatud korras. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskulude väljamõistmist summas 500 eurot, mis moodustub hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 500 eurot (tl 6).

§ 138

lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu ning tulenevalt

§ 139

lg-st 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Hagihinna kuni 12 500 eurot puhul on riigilõivu täismäär 600 eurot, avalduse elektroonilise esitamise korral 500 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel vastavalt riigilõivuseadusele 500 eurot. Eeltoodut arvestades on põhjendatud hageja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel riigilõiv 500 eurot. Kohus, rahuldades hagi ja arvestades

§ 162

lg 1, 2, 5 ja § 173 lg 1, 4 sätestatut, peab põhjendatuks jätta hagimenetluses tasutud riigilõiv 500 eurot kostja kanda. Arvestades

§-de 162 lg 5, 1741 lg 3 sätestatut ja menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt tasutud riigilõivu 500 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 4