Hagiavalduse kohaselt parkis hageja 08.01.
lg 1 p 7 alusel, mille kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Hageja hinnangul on kostjat kohustavaks sätteks Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel välja antud Valga linna heakorraeeskirja p 3.1.20, mille kohaselt tuleb katuselt, räästast või muudest kohtadest kohe eemaldada varisemisohtlikud kivid, plaadid, samuti lumi ja jää ning erandkorras tähistada ohtlik maa-ala. Eelnimetatud sätte eesmärgiks on tagada isikute elu, tervise ja vara säilimine ning ohutu liikumine linna territooriumil ning vastav kohustus on pandud hoonete omanikule või valdajatele. Kostja vastuväited (tl 58-59, tl 77-78, tl 147-149) 6. Kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et ei vastuta tekitatud kahju eest, kuna ei ole Valgas asuva xxxxxxxxx kortermaja omanik. Asjaolu, et korteriomanikud on asutanud kinnistul asuva elamu ühiseks majandamiseks ühistu ja andnud ühistule seadusest ja põhikirjast tulenevad õigused enda esindamiseks, ei pane korteriühistule vastutust 2
lg 1 sätetele vähendada kahjuhüvitist, kuna hageja hoolsa ja mõistliku käitumise korral oleks saanud hageja kahju tekkimist vältida.
Eeltoodust tuleneb, et hageja oli
lg 1 p 5 ja 8 alusel küll õigustatud nõudma kahju hüvitamist korteriomanikelt, mitte aga korteriühistult, kelle käitumist ei saa käsitleda õigusvastase teona
Hageja täpsustatud nõude
lg 1 p 7 osas on kostja seisukohal, et hageja viitab Valga linna heakorraeeskirjadele, mida ei saa käsitleda seadusest tuleneva kohustusena. Isegi juhul, kui Valga linna heakorraeeskirjast tuleneb korteriühistule teatud kohustus, ei ole korteriühistu tegevus (tegevusetus) käsitletav õigusvastase tegevusena
Kostja on jätkuvalt seisukohal, et kannatanu ei käitunud vastavalt temale pandud hoolsuskohustusele, pigem vastupidi – hageja käitumisest nähtub, et hageja tegutses oma vara tahtliku kahjustamise eesmärgil. Kostja esindaja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus tutvunud tsiviilasjas kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. 10.
lg 1 p 7 tulenevalt on kahju tekitaja käitumine õigusvastane, kui kahju on tekitatud seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Tallinna Ringkonnakohus on oma otsuses nr 2-07-13379 selgitanud, et elamu katuselt lume ja jää eemaldamine elamu hooldustööna on KÜ seadusest tulenev kohustus, mille täitmata jätmise või mittekohase täitmisega tekitatud kahju eest võib vastutada kostja. Kohus on seisukohal, et KÜ vastutab hageja ees süül põhineva deliktilise vastutuse (deliktilise üldvastutuse) alusel. Eeltoodu tõttu on kostja ebaõigesti järeldanud, et hagi tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et KÜ on ebaõige kostja. 3
sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega sätestab eelnimetatud paragrahv vastutuse õigusvastaselt ja süüliselt teise isiku kaitstud õigushüvedele tekitatud kahju eest, st tegemist on klassikalise deliktiõigusliku süülise vastutusega. Isik vastutab õigusvastaselt tekitatud kahju eest üksnes siis kui ta tekitas kahju süüliselt, st tahtlikult või hooletuse tulemusena, kui seaduses ei sätestata teisiti. Deliktiõigus võimaldab võtta tsiviilvastutusele isikut, kes kahju põhjustas ning kellele saab seda ette heita. Deliktivastutuse tekkimise ainsaks aluseks on kohustuslike õigusnormide rikkumine. Tehakse midagi, mis ei ole lubatud või jäetakse tegemata midagi sellist, milleks ollakse kohustatud. Delikti toimepanijaks võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik. Deliktilise üldvastutuse järgi on süül põhineva vastutuse aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Objektiivse teokoosseisu elementideks on tegu, kahju ja põhjuslik seos. Delikti üldkoosseisu elementide olemasolu tuvastamine toimub etapiviisiliselt, samas järjekorras nagu need on eespool nimetatud. Juhul, kui ei esine objektiivset teokoosseisu, siis ei anta enam hinnangut õigusvastasuse ja süü kohta. Juhul kui esineb objektiivne teokoosseis, kuid puudub õigusvastasus, siis ei arutata enam süüküsimust. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja seega tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel (objektiivse teokoosseisu) ning teo õigusvastasuse. Tõendamise koormis jaguneb järgmiselt. Objektiivse teokoosseisu ja õigusvastasust peab tõendama hageja. Kostja peab vastutusest vabanemiseks tõendama kas õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist (eelkõige neid, mis on loetletud
lg-s 2) või süü puudumist (vt
Hageja nõuab kostjalt seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, mille põhjustas 08.01.2011 hageja autole KÜ xxxxxx hoone katuselt kukkunud jää ja lumi. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 08.01.
Seega peab hageja juhul, kui ta tahab tõendada kostja teo õigusvastasust
lg 1 p 7 ja lg 3 järgi, tõendama kostjat kohustava sätte olemasolu ning ka selle, et selle sätte vähemalt üheks eesmärgiks oli kaitsta kannatanut kahju eest, mille eest ta kostjalt hüvitist nõuab. Sama lahendi p 10 tuleneb, et Üldist käibekohustust ja selle rikkumist on vaja tuvastada kahju tekitaja vastutusele võtmiseks delikti üldkoosseisu alusel juhtudel, kus kahju põhjuseks on tegevusetus või ebapiisav tegutsemine ning kannatanu ei heida kahju tekitajale ette seadusest sätestatud kohustuse rikkumist, st deliktiõiguslikku kaitsenormi rikkumist
Eeltoodust tulenevalt ei ole käesoleva asja lahendamisel vajalik analüüsida üldise käibekohustuse olemasolu ja selle rikkumist, vaid seda, kas kahju tekitaja on rikkunud seadusest sätestatud kohustust, st deliktiõiguslikku kaitsenormi. Hageja on viidanud, et kostjat kohustavaks sätteks on Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel välja antud Valga linna heakorraeeskirja p 3.1.20, mille kohaselt tuleb katuselt, räästast või muudest kohtadest kohe eemaldada varisemisohtlikud kivid, plaadid, samuti lumi ja jää ning erandolukorras tähistada ohtlik maa-ala. Eelnimetatud sätte eesmärgiks on tagada isikute elu, tervise ja vara säilimine ning ohutu liikumine linna territooriumil ning vastav kohustus on pandud hoonete omanikele või valdajatele. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriomandiseaduse § 1 lg 2 kohaselt on kaasomandi esemeks käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis käesoleva seaduse § 2 lõike 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Sellest tulenevalt on elamu katus ja maatükk, millele hoone asub, korteriomanike kaasomandis. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Korteriühistu puhul on kaasomanike kokkulepe väljendatud ühistu põhikirjas, üldkoosoleku ja juhatuse otsustes. KÜ xxxx-x põhikirja p 1.3 kohaselt on ühistu eesmärgiks xxxxxx asuva elamu ja selle juurde kuuluva maa ühine majandamine. Järelikult kui korteriomanikud on moodustanud korteriühistu, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi korteriühistu kaudu. Korteriomandi eseme mõtteliste osade ühise majandamise all tuleb mõista ka elamu mõttelise osa hooldustöid, sealhulgas elamu katuselt lume ja jää eemaldamist eesmärgil tagada turvalisus. Järelikult on tegemist kostja seadusest tuleneva kohustusega, mille täitmata jätmise või mittekohase täitmisega on rikutud deliktiõiguslikku kaitsenormi. Kohus on seisukohal, et kostja on rikkunud nii korteriühistuseadusest tulenevat kohustust teostada elamu mõttelise osa hooldustöid, sealhulgas eemaldada elamu katuselt lumi ja jää eesmärgiga tagada turvalisus, kui ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (§ 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita) alusel välja antud Valga linna heakorraeeskirja p 3.1.20, 5
Kuna kostja põhjustas hagejale kahju õigusvastase teoga
lg 1 p 7 järgi, vabaneks ta vastutusest üksnes siis, kui ta tõendab oma süü täielikku puudumist.
Hooletuseks loetakse siinjuures isiku käitumist, kes ei järgi temalt vastavalt asjaoludele ja tema isiklikele omadustele oodatavat hoolsust, mille määramisel arvestatakse kahju tekitanud isiku omadusi. Tunnistaja M. J. on andnud ütluseid (tl 135-136), et ta ei mäleta kas 2009-
lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline.
lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja nõuabki kostjalt seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega põhjustatud varalise kahju hüvitamist.
§-s 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kohtule on esitatud FIE O. D. kalkulatsioon, mille kohaselt kulub sõiduki taastamiseks 1358,12 eurot. Käesolevaks ajaks on hageja tasunud sõiduki osalise remondi eest 670 eurot (tl 110). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid kahju suuruse osas, küll on kostja taotlenud kahju vähendamist
lg 1 alusel.
lg 1 kohaselt kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kohus ei nõustu kostja väitega, et hageja käitumisest nähtub, et hageja tegutses oma vara tahtliku kahjustamise eesmärgil. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et tunnistaja V.G., parkides auto kohta, kus lumi võis katuselt auto peale kukkuda, oleks soovinud tahtlikult autot kahjustada. Eluliselt usutav on tunnistaja V.G.i poolt avaldatu, et südaöösel koju jõudes, olid parkimiskohad hõivatud, ning ei olnud võimalik naabreid paluda, et nad oma autod ümber paigutaksid. Seega ei olnud tunnistajal muud valikut kui parkida auto esimesele ettejuhtuvale vabale kohale, kus see ei takistaks tavapärast õuealaliiklust. Samuti ei ole käesoleva asja lahendamisel tuvastamist leidnud hageja võimalik hooletus sõiduautole kahju tekkimises, kuna kohus eelpoolmotiveerituga tuvastas, et hoiatavad sildid/tähised sisehoovis puudusid, millest tulenevalt ei saa hagejat süüstada hoolsuskohustuse rikkumises. Samas ei tähenda asjaolu, et hageja parkis auto kohta, kust lumi võis katuselt auto peale kukkuda, et kostja oleks teinud kõik mõistlikult võimaliku, et oma hoolsuskohustust täita. Kuna käesoleval juhul
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.