Obsah (5)

§ 99§ 101§ 97§ 116§ 108

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar, Ulvi Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 14.10.2013, Tallinn Tsiviilasj

). Menetluskulude jätmine hagejate seadusliku esindaja kanda on vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustikuga (TsMS). Menetluskulude nõudmine lastelt on pahatahtlik. Kostja vastuväited

1. Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja nõustus elatise tasumisega kummalegi lapsele 160 eurot kuus alates 04.03.2013 kuni laste täisealiseks saamiseni. Tagasiulatuva elatisenõude palus jätta kostja rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda.
2. Hagejate seaduslik esindaja ei ole tõendanud lastele tehtavaid kulutusi ega seda, kui suures osas on hagejate seaduslik esindaja oma ülalpidamiskohustuse täitnud. Hagejate ülalpidamiskulud on põhjendamatult suured. Ebausutavalt suured on kulutused toidule, 4 riietele, jalanõudele, prillidele, samuti kommunaalkulud. Esitatud tõenditest ei nähtu, millised kulud on tehtud laste huve arvestades ja millist osa tehtud kuludest kasutas hagejate seaduslik esindaja ise. Kostja hinnangul piisaks lapse ülalpidamiseks ühe lapse kohta 160 euro kuus.
3. Kostja on pidevalt osa võtnud nii laste kasvatamisest kui ülalpidamisest. Isegi olukorras, kui kostjal endal ei olnud piisavat sissetulekut, võttis ta laenu ja kandis laste ülalpidamiseks raha. Kostja on alati ostnud lastele riideid, andnud söögiraha ning talvel ja suvel viibivad lapsed vähemalt kaks nädalat kostja juures. Võimaluse korral on lapsed koos kostjaga ning on kostja kulul käinud
4. aastal puhkamas Egiptuses ja
5. aastal Lätis.
6. Perioodil 17.05.2011 – 17.05.2012 on kostja kandnud hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele elatist 108.58 eurot kuus lapse kohta, millele lisandub
7. aastal sõit Egiptusesse 800 eurot. Seega oli lisaks tasutud elatist 800 : 2 = 400 : 12 = 33.33 eurot kummalegi lapsele kuus. Kokku on kostja tasunud elatist seega 108.58 + 33.33 = 141.91 eurot ühele lapsele kuus. Kuni 01.01.2013 oli seadusega ettenähtud minimaalne elatis 139.01 eurot. Seega on kostja täitnud oma võimalusi arvestades seadusega ettenähtud minimaalse elatise nõuet, mis katab lapse minimaalsed vajadused. Eeltoodust tulenevalt on tagasiulatuv elatisenõue paljasõnaline. Esimese astme kohtu otsus
8. 25.06.2013 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hagejate kasuks välja elatise 286 eurot kuus kummalegi lapsele alates 17.05.2012 kuni vastavalt hagejate täisealiseks saamiseni, võttes arvesse kostja poolt alates 17.05.2012 tasutud elatise. Lisaks mõistis kohus välja elatise perioodi 17.05.2011 – 17.05.2012 eest kokku 4257.89 eurot. Kohus määras kindlaks otsuse täitmise korra järgmiselt: 1) kostja on kohustatud temalt otsuse punktis 2 väljamõistetud elatise kandma M Sa kontole nr 221003416865 Swedbank AS-is iga jooksva kuu viiendaks kuupäevaks, selgitusse märkida „N ja D Si igakuine elatis“; 2) otsuse punktis 3 välja mõistetud elatise 4257.89 eurot on kostja kohustatud üle kandma M.Sa eelpool nimetatud kontole lisaks igakuisele jooksvale elatisele võrdsete osamaksetena summas 100 eurot kuus kuni summa tasumiseni. Kohus tunnistas otsuse viivitamata täidetavaks kummalegi lapsele kantava summa 286 eurot kuus osas. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 163 lõike 1 alusel poolte endi kanda.
9. Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus

§-st 96 ja § 97 punktist 1, milliste kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma lastele hagejatele on. Samuti

§ 99lõigetest 1 ja 2 ning § 101 lõigetest 1 ja 2.

14. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

§ 101lõikes 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Antud asjaolud käesolevas tsiviilasjas puuduvad. 15. Otsustamaks, kas elatis on kostjalt põhjendatud välja mõista ka tagasiulatuvalt, nagu hagejad seda teha paluvad, juhindus kohus

§-st

1. Kohus kontrollis, kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud ja tõendatud. Hagejad taotlevad kostjalt välja mõista elatis 330 eurot kuus kummalegi hagejale alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 17.05.2012 ja tagasiulatuvalt perioodi 17.05.2011 – 17.05.2012 eest 5 kummalegi hagejale 2660.45 eurot. Hagejate esitatud arvestuse kohaselt on kulud kuus kummalegi lapsele 660 eurot, millest kostja kohustuseks on 330 eurot.
2. Tulenevalt asjaolust, et Riigikohus on oma otsuse nr 3-2-1-37-11 punktis 12 asunud seisukohale, et kohus peab kindlaks tegema lapse põhjendatud kulutused kuus, juhul kui hagetav elatis on suurem kui seaduses sätestatud miinimummäär, tuleb kohtulahendis hinnata, kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud või mitte ning kas hagejad on tõendanud oma ülalpidamiskulusid.
3. Kõigepealt hindas kohus, kas hagejad on tõendanud oma ülalpidamiskulusid. Hagejad leidsid, et ühe lapse ülalpidamiskuludeks kuus on: 1) eluasemekulud 240 eurot – hagejad elavad koos emaga kolmetoalises üürikorteris aadressil Pärna 3-29 Tallinnas. Lisaks üürile 500 eurot kuus tuleb tasuda ka kommunaalmakseid keskmiselt 120 eurot kuus, elekter 37 eurot kuus, Elion (internet) 15 eurot kuus, STV 9 eurot kuus, mobiiltelefon 40 eurot kuus. Kokku 721 eurot kuus, millest ühe lapse osa on 240 eurot kuus. Perioodil 17.05.2011 – 23.08.2012 elasid hagejad aadressil Gonsiori 36-2 Tallinnas täiesti renoveeritud kolmetoalises korteris. Üürileping ja arved ei ole säilinud. Elumajad asuvad ühes hoovis ning haldus-ja hoolduskulud on samad. Hagejad on esitanud eluasemekulude suuruse tõendamiseks järgmised dokumentaalsed tõendid: eluruumi üürilepingu, mis on sõlmitud 23.08.2012 Liivi Viirsalu ja M Sa vahel ning mille kohaselt andis Liivi Viirsalu M Sale üürile korteri aadressil Pärna 3-29 Tallinnas tähtajaga 22.08.2013 võimalusega üürilepingut pikendada. Üüri suuruseks lepiti kokku 500 eurot kuus. Üürnik tasub üürileandjale kõik kõrvalkulud (elektrienergia, vee ja kanalisatsiooni, kütte ja prügiveo jm kommunaalteenused) eest, samuti igakuised hooldusmaksed elamu haldajale. Kõrvalkulude suurus määratakse igakuiselt, lähtudes arvestite näitudest ja teenusepakkujate poolt esitatud arvetest (t I kd lk 53–55). Samuti esitasid hagejad Pärna 3-29 korteri kommunaalkulude arved, Liivi Viirsalu kinnitused raha saamise kohta ja maksekorraldused raha ülekandmise kohta (t I kd lk 57–65, 123–140); Elioni, Tele2 ja STV arved ning maksekorraldused arvete tasumise kohta (t I kd lk 66–70); City24 pakkumised Gonsiori tänava korteritele (t I kd lk 175, 176). Kostja leidis, et üürileping on näilik. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et Liivi Viirsalu esitab M Sale, juhindudes üürilepingu punktist 2.5 arve ja M Sa selle tasub. Kui laste ema oleks lähtunud laste huvidest ja elanud vastavalt võimalustele, oleks ta leidnud korteri vähemalt poole odavamalt ja lasteaia juures. Kostja esitas selle tõendamiseks kinnisvaraportaali City24 pakkumise (t I kd lk 107), mille kohaselt 3-toalise samaväärse korteri asukohaga Asunduse 5 Lasnamäel on võimalik üürida 230 euroga kuus. Samuti leidis kostja, et tagasiulatuv nõue on alates 17.05.2011 kuni 17.05.2012, väidetav eluruumi üürileping on sõlmitud 23.08.
4. Kohus leidis, et hageja kantud eluasemekulud on tõendatud ja põhjendatud. Üürilepingu punkt 2.5 sätestab kõrvalkulude, mitte üüri, tasumist arvete alusel. Kohtule esitatud kõrvalkulude arvetest nähtub, et korteril võlgnevusi ei lasu. Kohtul puudub alus arvata, et korterikulud ei olnud Gonsiori 36-2 eluruumis samad, kui samas hoovis asuvas Pärna 3-29 eluruumis; 2) toit 120 eurot – hagejad on seisukohal, et arvestades toidukorvi maksumust Tallinnas ja seda, et lapsed on aktiivses kasvueas, on 120 eurot kuus on mõistlik summa. Kostja leidis, et toidule kuus võib kuluda ühele lapsele 70 eurot, sest lapsed söövad ka koolis ja lasteaias. Kohtu hinnangul 120 eurot ühele lapsele kuus toidu peale saab pidada põhjendatud toidukuluks. 120 eurole vastav rahasumma võib kuluda ühe kasvava poisslapse peale, kui lapsele soovitakse pakkuda kõike vajalikke komponente hõlmavat tervislikku toitu. Laps vajab puuvilju, mahlu, maiustusi jne. Ka see, et üks laps sööb koolis (t I kd lk 82) ja teine lasteaias, ei tähenda, et lapsel ei oleks vaja muul ajal süüa ning et koolis või lasteaias söömine hoiaks kulusid sedavõrd kokku, et 6 lapsele ei ole vaja tagada hommikusööki, peale koolist või lasteaiast tulemist söögi võimalust ja samuti õhtusööki. Samuti koolivaheajal ja suvel, kui lasteaed ei tööta, söövad lapsed ainult kodus; 3) riided ja jalanõud 80 eurot – hagejad leidsid, et asjaolusid, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid, et lapsed on kasvueas, et erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid, tuleb pidada üldtuntud asjaoludeks, mida tõendada ei ole vaja. 80 eurot kuus ühele lapsele on mõistlik kulu. Kohtuistungil selgitas kostja, et mõistlikuks summaks on 50 eurot kuus. Kostja ostis lastele riideid umbes 300 euro eest, mida tõendab konto väljavõttega (t I kd lk 159–168). Viimane kord ostis kostja
5. aastal lastele suveriideid ja talvejoped. Kostja sõnul „peenest kauplusest Helsingis“. Laste ema kinnitas, et eelmisel aastal ostis kostja jope. Kostja väitele, et ta ostis suveriided ja jalgpalliasjad, vastas laste ema, et lapsed kasvavad. Kuna elatist nõutakse tagasiulatuvalt alates 17.05.2011, konto väljavõttest nähtub, et kõik kulud (välja arvatud 5D Cinema ja Humana Metsa kauplus) on tehtud enne seda (väljaarvatud jope), siis kohus ei lugenud riiete ega jalanõude kulu kostja poolt kaetuks. Kohus asus seisukohale, et asjaolusid, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid, et lapsed on kasvueas, kus sage garderoobi uuendamine on hädavajalik, samuti, et lapsed elavad kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid, tuleb pidada üldtuntud asjaoludeks, mida TsMS § 231 lõike 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Arvestades riiete ja jalanõude hindu kaubandusvõrgus, on põhjendatud kulu ühele lapsele riiete ostmiseks kuus 80 eurot; 4) kulud tervishoiule (ravimid, vitamiinid) 5 eurot – kuna laste immuunsus ei ole veel piisavalt välja arenenud, haigestuvad nad sageli. Aastane kulu on 60 eurot. Hagejad esitasid apteegi kviitungi (t I kd lk 195). Üldtuntud kulu ei ole vaja tõendada. Kostja leidis, et tervishoiule ei saa nii palju kulutada, kuna laste ema kinnitusel ei põe lapsed kroonilisi haigusi. Kohus leidis, et üldtuntuks tuleb lugeda seda, et iga inimene vajab aeg-ajalt ravimeid ja vitamiine. Nimetatud asjaolusid TsMS § 231 lõike 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Kohus asus seisukohale, et 5 eurot kuus ühele lapsele on põhjendatud summa, arvestades sellega, et lapsed elavad kliimas, kus esineb sageli viirus-ja külmetushaigusi; 5) hügieenitarbed (hambapasta, hambahari, pesemissvamm, dušigeel, pabertaskurätikud, pesupulber, nõudepesuvahend) 5 eurot – nimetatud tarbed ostetakse 6 kuuks summas 30 eurot. Kostja leidis, et 5 eurot kuus kulub kahele lapsele kokku. Kohus asus seisukohale, et üldtuntuks tuleb pidada seda, et iga inimene kasutab igapäevaselt hügieenitarbeid enda hügieeni eest hoolitsemiseks ja et hügieeni eest hoolitsemine on elementaarne. 5 eurot ühele lapsele kuus on hügieenitarvetele põhjendatud kulu; 6) juuksurikulud 5.60 eurot – juuksuri juures käiakse kord kuus. Maksumust tõendab hinnakiri (t I kd lk 71) ja tasumist maksekorraldused (t I kd lk 72). Kohus leidis, juuksurikulu ühele lapsele 5.60 eurot kuus on põhjendatud summa; 7) koolikulud 37.20 eurot kuus/lasteaiakulud 80 eurot kuus, keskmiselt 60 eurot – hageja I koolikulud (raamatud 5 eurot, pastakad 1.50 eurot, pliiatsid 1.50 eurot, koolikott 50 eurot, toiduraha 25 eurot) kokku 37.20 eurot; hageja II lasteaiakulud 60 eurot. Keskmine kulu ühele lapsele 60 eurot kuus. Kostja leidis, et koolikulud on liiga suured, sest pastakad ja pliiatsid maksavad 0.35–0.85 eurot, koolikoti võib osta 15–19 euro eest. Kohus asus seisukohal, et kooliks on vaja osta kantseleitarbeid, töövihikuid, teatmeteoseid jne ning kord aastas koolikott, seega tuleb pidada hageja I põhjendatud koolikohustuse täitmisega seotud kuluks 37.20 eurot kuus. Kostja II lasteaia- ja eelkoolikulu on tõendatud arvetega (t I kd lk 73, 74); 8) lapse arenguks 73 eurot kuus – hageja I käib FC Infonet jalgpallitrennis ja Kadrioru maleklubis, hageja II käib ujumistrennis spordiklubis Shark. Hageja I jalgpallitreeningute kuludeks on: treeningute kuumaks 32 eurot, jalgpalli karikavõistlused 40 eurot (330 : 8), jalgpallivorm 16 eurot (200 : 12), maleklubi 7 7 eurot kuus. Kokku 95 eurot. Hageja II ujumistrenn 105 eurot, 2 korda nädalas, 16 korda, s.o 105 : 2 = 52.50 eurot. Keskmine kulu ühele lapsele 73 eurot kuus (95 + 52.5 : 2). Hagejate kulutusi tõendavad osaliselt maksekorraldused, treeneri kinnitus osalemise ja tasu kohta, arve (t I kd lk 75–78, 177– 181, 196), võistlustest osavõtt (t I kd lk 184–188). Kohus leidis, et kulud 73 eurot kuus on lapse arenguks vajalikud ja põhjendatud; 9) sõprade sünnipäevad 10 eurot – koolis, lasteaias, maleklubis ja jalgpallis on lastel palju sõpru. Lapsi kutsutakse sünnipäevale vähemalt üks kord kuus. Skypark oli reserveeritud hageja II sünnipäevaks, mida tõendab maksekorraldus (t I kd lk 83). Kostja sellele kulule vastu ei vaielnud. Kohus leidis, et kulu 10 eurot kuus on põhjendatud; 10) puhkusekulud 44 eurot – hagejad leidsid, et üks kord aastas tuleb puhata lõunas, näiteks Türgis, kus võrreldes teiste riikidega on hinnad soodsamad. Mõistlikud kulud on 1600 eurot kolmele. Seega lapse osa (1600 : 3) : 12 = 44 eurot kuus. Hageja nõuab puhkusekulusid ka tagasiulatuvalt. Kuna puudub vaidlus, et kostja käis lastega
6. aastal Egiptuses ja
7. aastal Lätis, kandes kõik kulud, siis ei ole põhjendatud kostjalt teistkordselt puhkusekulude 44 eurot kuus väljamõistmine. Kohus ei pidanud puhkuse veetmist Türgis põhjendatuks ega mõistlikuks olukorras, kus laste isa on alates 18.03.2013 töötu ja laste ema sissetulek (t I kd lk 52) on ca 400 eurot kuus. Laste ema sõnul aitavad teda täiendavalt sugulased. Kuna lapsed ei põe kroonilisi haigusi, mis vajaksid lõunamaa kliimat, siis saavad hagejad veeta puhkust isa juures Pärnus või Tallinna randades. Kui laste ema soovib veeta puhkuse koos lastega Türgis, tuleb tal leida selleks endal vahendeid. Kohus ei pidanud puhkusekulusid 44 eurot kuus lapsele põhjendatud kuluks, mis tuleks jätta kostja kanda; 11) transpordikulud 13 eurot – laste ema viib lapsed autoga kooli, lasteaeda ja trenni. Kohtule on esitatud laste ema sõiduki registreerimistunnistus (t I kd lk 84). Laste ema auto kütusekulu linnas on 8 l/100 km, diisli hind 1.38 eurot liiter. Kool asub Kivimurru tänaval, lasteaed Asunduse tänaval, jalgpalliklubi Punasel tänaval, seega vahemaa on umbes 10 km (edasi-tagasi). Trennid toimuvad kolm korda nädalas. Arvestades laste huve, pidas kohus seda kulu põhjendatuks; 12) muud vältimatud ja püsikulud 30 eurot (kino, teater, taskuraha, ekskursioonid jne). Taskuraha 25 eurot, kino 5 eurot. Kohus leidis, et 30 eurot kuus lapsele on mõistlik suurus. Hagejad on esitanud Coca-Cola Plaza arved (t I kd lk 80), tõendid loodusmuuseumi, KUMU ja ekskursioonide kohta (t I kd lk 182–183). Kohus märkis, et kummastav on hagejate lepingulise esindaja seisukoht, et lapsele raha andmisega välditakse seda, et laps varastab.
8. Kostja esitas kohtule Eesti Töötukassa teatise (t I kd lk 111), millest nähtuvalt on kostja töötuna arvele võetud alates 18.03.2013, käesoleval hetkel kostja töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist ei saa. Kostja oma sissetulekuid enne 18.03.2013 ei tõendanud. Hageja väide kostja käesoleval ajal töötamise kohta tõendamist ei leidnud. Riigikohus on korduvalt oma lahendites rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustustest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on selleks liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muuhulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Kohus leidis, et kostja on täiskasvanud, elujõuline ja terve mees, kes peab olema suuteline kandma oma alaealiste laste ülalpidamiskulud põhjendatud ulatuses. 8
9. Kohus arvestas asjaoluga, et hageja I on 9-aastane ja hageja II on 8-aastane ning hinnates esitatud dokumentaalseid tõendeid, mis tõendavad ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi, kuid ka seda, et osa lapsele tehtavatest kulutustest on üldtuntud kulud, mida TsMS § 231 lõike 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, leidis kohus, et põhjendatud kulud kuus ajavahemikul 17.05.2011 – 17.05.2012 olid 572 eurot, seega nimetatud ajavahemikul 6864 eurot mõlemale lapsele kokku. Kostja on ülalpidamiskohustust täitnud summas 2606.11 eurot. Seega tuleb kostjalt tagasiulatuvalt välja mõista elatis kahele lapsele kokku 4257.89 eurot. Kohus leidis ka alates 17.05.2012 põhjendatud kulutusteks 572 eurot kuus. Seega tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista kummalegi lapsele 286 eurot kuus.
10. Hagejad on taotlenud kostjalt välja mõista elatis täisealiseks saamiseni või õpingute jätkamisel 21-aastaseks saamiseni. Kohus märkis, et

§ 97kohaselt on ülalpidamise saamiseks õigustatud alaealine laps.

Kuigi sama sätte alusel on elatise saamiseks õigustatud ka see laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, ei ole praegusel ajal teada, kas hagejad täisealiseks saanuna õpinguid jätkavad. Juhul, kui see nii peaks olema ja juhul, kui kostja peaks vabatahtlikust elatise maksmise kohustusest hoiduma, tuleb lapsel sellisel juhul uuesti kohtusse pöörduda ning vastavad elulised asjaolud hagi alusena kohtu ette tuua. Eeltoodust tulenevalt mõistis kohus hagejate kasuks elatise välja kuni nende täisealiseks saamiseni.

1. Juhindudes TsMS § 455 lõikes 1 sätestatust määras kohus otsuses kindlaks lahendi täitmise korra ja tähtaja. Kohus pidas tagasiulatuvalt väljamõistetud elatise maksmist kostjat vähem koormavaks mõistliku perioodi jooksul.
2. Kuna kohus eespool tuvastas, et mõistlikud ja põhjendatud kulud ühele lapsele kuus on 572 eurot, millest kostja kanda on 286 eurot, tunnistas kohus TsMS § 468 lg 3 alusel kohtuotsuse viivitamata täidetavaks kummalegi lapsele summas 286 eurot kuus.
3. Kostja on märkinud oma vastuses, et kuni 01.01.2013 seadusega ettenähtud minimaalne elatis oli 139.01 eurot. Kohus selgitas kostjale, et minimaalne elatis lapsele 139.01 eurot oli
4. aastal. Minimaalne elatis
5. aastal oli 145 eurot kuus. Apellatsioonkaebus
6. 24.07.2013 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt, mõistes kostjalt mõlemale hagejale välja alates 04.03.2012 igakuine elatis 160 eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni, jätta tagasiulatuv elatisenõue rahuldamata ja menetluskulud poolte kanda.
7. Maakohus hindas ebaõigesti tõendeid, kohaldas vääralt materiaalõigusnorme ja rikkus protsessinorme. Kohus rikkus TsMS § 436 lõiget 1, hinnates tõendeid valikuliselt, samuti viis läbi kohtuliku uurimise ühekülgselt ja puudulikult. Kohus ei põhjendanud, miks ta osa tõendeid tähelepanuta jättis.
8. Kostja jääb kõigi oma maakohtus esitatud vastuväidete juurde, märkides otsusega mittenõustumise kohta järgmist. Kohus ei tuvastanud hagejate seadusliku esindaja sissetulekut ega põhjendanud, kuidas sai hagejate seaduslik esindaja keskmise brutosissetulekuga 330 eurot kuus anda lastele ülalpidamist summas 572 x 2 = 1444 165.91 = 978.09 eurot. Kohus leidis, et kostja on täiskasvanud elujõuline ja terve mees, kes peab olema suuteline kandma oma alaealiste laste ülalpidamiskulud põhjendatud ulatuses, kuid kohus ei põhjendanud, miks sama reegel ei kehti hagejate seadusliku esindaja kohta. Otsuse tegemisel jättis kohus tähelepanuta, et elatise suuruse määramisel 9 peab kohus tegema kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahuselav vanem ise sel ajal, kui laps tema juures viibib. Kohus jättis tähelepanuta, et lapsed viibivad kostja juures vähemalt 2 nädalat talvel ja 2 nädalat suvel. Selline oletustel põhinev umbkaudne järeldus vanemate varalist seisundit täpselt tuvastamata ei ole Riigikohtu hinnangul (lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, punkt 16) piisav kostjalt seaduses sätestatud miinimumist suurema elatise väljamõistmiseks.
9. Otsuse tegemisel hagi piiridest väljumine ehk nende asjaoludega arvestamine, milliste osas ei antud menetlusosalisele võimalust vastuväite esitamiseks, on kaitseõiguse oluline rikkumine ja seega ka tsiviilmenetlusõiguse oluline rikkumine TsMS § 436 lõike 4 mõttes. Maakohus jättis aga sellise menetlusliku minetuse tähelepanuta, arvestades tagasiulatuva nõude osas Gonsiori tänava korteriga seotud kulusid. Hagis ja hageja seisukohtades viide sellele korterile puudub, kohtule ei esitatud ka ühtegi kulutõendit. Seega puudus kostjal võimalus vastuväite esitamiseks.
10. Kohus jättis tähelepanuta, et hagejate seaduslik esindaja ei ole ühtegi tõendit riiete, jalanõude ega spordivormi ostmise kohta kohtule esitanud – vastavate esemete ostmise kohta esitas tõendid hoopis kostja. Samuti, et kommunaalmakseid maksavad kolmandad isikud, see on Ain Viirsalu, ning et hagejate seadusliku esindaja telefonikulud on 35 eurot, lapse kulud aga 5 eurot. Kohus ei põhjendanud, miks ta leiab, et hagejate seadusliku esindaja telefonikõned Soome, Itaaliasse, Venemaale ja Rootsi on tehtud laste huvides. Kohus jättis tähelepanuta kostja esitatud toidukorvi tõendi, see on Statistikaameti toidukorvi arvestuse. Vaatamata sellele mõistis kohus välja 120 eurot toidukuludeks, millele lisandub 25 eurot toitlustamine koolis ja 28.80 eurot lasteaias, seega on toidukulud lapse kohta keskmiselt 147 eurot, mis ületab 2 korda Statistikaameti poolt kehtestatud täiskasvanud inimese toidukorvi. Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta kostja esitatud vajalike kulude arvestuse. Samuti jättis kohus tähelepanuta, et Tallinnas on ühistransport tasuta. Hageja I ujumistrenni kohta on esitatud ainult üks maksekorraldus. Seega ei ole tõendatud, et hageja I käib ka edaspidi trennis, kuid vaatamata sellele leidis kohus, et vastavad kulud on põhjendatud. Kohus jättis ka tähelepanuta, et jalgpallivormi ostis kostja. Kohus jättis tähelepanuta, et alaealise lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmisel tuleb muuhulgas arvestada, et vanemale makstakse iga lapse kohta lapsetoetust ning et vanemal on õigus saada sõltuvalt laste arvust tulumaksutagastust. Kostja viitas Riigikohtu lahenditele tsiviilasjades nr 3-2-1-37-11 (punkt 12) ja nr 3-2-1-127-09 (punktid 14–15). Käesolevas asjas luges maakohus küll tuvastatuks, et lapse vajadused ja tema tavalisele elulaadile vastav elatis on suurem kui seaduses sätestatud miinimumelatis, kuid ei põhjendanud oma järeldust. Hagejate seadusliku esindaja poolt näidatud laste kulud on põhjendamatult suured ja tõendamata, ühele lapsele piisab 160 eurost kuus.
11. Tagasiulatuva elatisenõude osas jääb kostja samuti oma seisukoha juurde, et perioodil 17.05.2011 – 17.05.2012 kandis ta lastele elatist kokku summas, mis teeb kuus ühe lapse kohta 141.91 eurot. Samuti leidis kinnitust, et täiendavalt ostis kostja lastele riideid 300 euro eest. Seega on kostja maksnud lastele elatist 165.91 eurot kuus (300 : 12 = 25 + 141.91). Kohus tuvastas, et jope on ostetud tagasiulatuva nõude perioodil, kuid jättis otsuses selle arvestamata. Kuni 01.01.2013 on seadusega ettenähtud minimaalne elatis 145 eurot, seega on kostja täitnud oma ülalpidamiskohustuse. Eeltoodu tõttu on tagasiulatuv elatisenõue põhjendamatu.
12. Kostjal õnnestus leida töö, tema sissetulekuks on hetkel 680 eurot kuus. Kohus mõistis kostjalt välja mõlema hageja kasuks elatise 286 eurot, millele lisandub igakuiselt 100 eurot tagasiulatuva elatisenõude eest. Seega kokku 286 x 2 + 100 = 672 eurot. Asjaolusid 10 arvestades ei ole kostja suuteline täitma kohtuotsust nõuetekohaselt. Kostja viitas Riigikohtu lahenditele tsiviilasjades nr 3-2-1-127-09 (punkt 12) ja nr 3-2-1-7-05 (punkt 20) leides, et asja läbivaatamisel ringkonnakohtus tuleb tuvastada nii laste mõistlikud vajadused kui vanemate varaline seisund ning asjakohaste tõendite puudumisel lähtuda eeldusest, et lapsel on õigus saada üksnes miinimumelatist. Vastustajate seisukoht
13. Hagejad vaidlevad kaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
14. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus annab aluse maakohtu otsuse osaliseks muutmiseks laste vajaduste osas. Sellest tulenevalt muutuvad nii kahju hüvitise kui elatise suurused. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 651 lõike 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaid osas, mille peale on edasi kaevatud.
15. Vastustaja taotlus jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata ei ole põhjendatud. Apellandi esindaja on küll asjatundmatult märkinud enda apellandiks ja hagejate seadusliku ning lepingulise esindaja vastustajateks, kuid samas nähtub menetlusdokumendi sisust, et kaebus on esitatud kostja huvides ja kostja on isiklikult tasunud 18.07.2013 riigilõivu. Seega puudub ringkonnakohtul alus kahelda, et kaebuse esitamine oli kostja tahe. Ringkonnakohus loeb kostja apellandiks ja hagejad vastustajateks. 34.

§ 116

lõike 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega siis ka võrdne kohustus oma lapsi ülal pidada. Käesolevas asjas ei taotle vastustajad, et isa peaks neid ülal suuremas ulatuses kui ema. Järelikult ei sõltu ema sissetuleku suurusest isa ülalpidamiskohustuse ulatus ja maakohus asjakohaselt ei tuvastanud sellega seotud asjaolusid.

§ 99

lõikest 1 tulenevalt sõltub ülalpidamise ulatus laste vajadustest ja nende tavalisest elulaadist ning arvesse tuleb võtta laste kõiki eluvajadusi, sealhulgas nende võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi ning nende kasvatamise kulutusi.

§ 101

lõikes 1 sätestatud igakuisest elatise miinimumist suurema ülalpidamiskohustuse tuvastamiseks tuleb esmalt tuvastada laste suuremad vajadused.

1. Kolleegium nõustub apellandi väitega, et vastustajad ei esitanud maakohtule tõendeid kulutuste kohta eluruumile enne 23.08.
2. Vastustajad tõid esile, et elasid koos emaga üürikorteris Gonsiori t 36-2 Tallinnas, kuid tõendeid üüri- ja kommunaaltasude suuruse ja tasumise kohta ei esitanud. Hagimenetluses kehtib TsMS § 230 lõikes 1 sätestatud põhimõte, mille kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagejate kulutused eluasemele enne 23.08.2012 ei ole tõendatud ja maakohtul puudus alus eeldada eelmises eluruumis hagejate ema poolt eluasemekulude kandmist samas suuruses ja koosseisus, nagu näeb ette hilisem üürileping. Seda enam, et näiteks 11.04.2012 ARK-i poolt väljastatud sõiduki registreerimise tunnistusel on hagejate ema elukohaks märgitud hoopiski xxxxxxxxxx (t I kd lk 84). Hagejate esindaja viide väite põhistatusele TsMS § 235 mõttes ei ole asjakohane. Seega tuleb eluasemekulude võrra vähendada tagasiulatuvalt väljamõistetavat kahjuhüvitist ja ka elatist kuni üürilepingu sõlmimiseni 23.08.
4. Kolleegium ei nõustu apellandi väitega, nagu ei oleks ka üürilepingu alusel eluasemele kulutuste tegemine hagejate ema poolt tõendatud. Selles osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Esitatud dokumentaalsete tõenditega (üürileping, L.Viirsalu kinnitused sularaha saamise kohta, hagejate ema 11 ülekanded panga kaudu samale isikule) on tõendatud kulutused eluasemele, kus elavad ja tarbivad teenuseid ka hagejad.
5. Maakohus ei analüüsinud eraldi telefonisidele tehtud kulutuste vajalikkust laste seisukohalt, vaid luges need eluasemekulude sisse. Apellant leiab, et neist enamuse (35 eurot) moodustavad hagejate ema kulud, laste oma on vaid 5 eurot. Kolleegium nõustub apellandiga osaliselt. Hagejate emale esitatud arvelt (t Ikd lk 68-70) nähtub, et lapsed kasutavad Tele2 Mini-paketti. Vastavalt avalikult kättesaadavatele andmetele (www.tele2.ee) on tegemist kõnepaketiga, mille kuutasuks on 1 euro ja mille puhul saab kõikidesse võrkudesse helistada 100 minutit lisatasuta. Maakohtus võttis kostja omaks laste huvides tehtud kuluna 5.51 eurot (t I l kd lk 103). Arvestades ka asjaolu, et kohtule esitatud arvelt nähtub kuusumma 5.51 sees ka SIM kaardi vahetus 3.20 eurot, kuid arvesse ei ole võetud teise Mini-paketi kuutasu, tuleb lugeda laste mõistlikuks ja vajalikuks kuluks telefonile kuus 6 eurot, millest ühe vanema kanda jääb 3 eurot kahele lapsele kokku. Nõustuda ei saa hagejate ema seisukohaga, nagu tuleks ka tema telefoniarve lugeda laste kulude sisse. Suhtlemine lastega ja nende asjade ajamine oma telefoniga on mõlema lapsevanema igapäevase elu loomulik osa, mida teine lapsevanem hüvitama ei pea.
6. Asjakohane on apellandi väide riikliku lapsetoetuse arvestamise vajaduse kohta. Riiklike peretoetuste seadusest (RPTS) tulenevalt saab hagejate ema igakuiselt riigilt toetust kummagi lapse pealt 19.18 eurot, kokku 38.36 eurot. Kuigi tegemist ei ole olulise rahasummaga, tuleb seda siiski laste vajaduste arvestamisel arvesse võtta.
7. Muus osas kolleegium apellandi väidetega ei nõustu. Maakohus on muus osas põhjendanud otsust kooskõlas TsMS § 442 lõikega 8 ja kolleegium tõendite ümberhindamiseks alust ei näe. Kaebuses viidatud tõendit Statistikaameti toidukorvi arvestuse kohta tsiviilasja materjalides ei ole. 120 eurot kuus on ühe 7-8 aastase kasvava poisslapse toidurahana mõistlik summa. Arvestades, et mõlemad poisid tegelevad aktiivselt spordiga, siis tuleb vajalikuks lugeda ka söögikorrad lasteaias ja koolis. Üldiselt teadaolevalt vajavad sporti tegevad noored taastumiseks ja kasvamiseks rohkem energiat ja toitaineid kui passiivsemat elulaadi harrastavad lapsed. Tulumaksu tagastuse osas on kostja esindaja lähtunud alates 01.01.2011 kehtetuks muutunud tulumaksuseaduse (TuMS) redaktsioonist. N ujumistreeningute kohta on tsiviilasjas kogutud piisavalt veenvaid tõendeid. Kostja väited laste tema juures elamisest on paljasõnalised. Ringkonnakohus selliseid rikkumisi, millele peaks sõltumata kaebusest reageerima, ei tuvastanud. Kui tulevikus laste vajadused muutuvad, on huvitatud poolel TsMS § 459 alusel õigus pöörduda kohtusse igakuiste maksete suuruse muutmiseks.
8. Maakohus tuvastas ühe lapse vajaduseks 572 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt tuleb seda vähendada peretoetuse 19.18 euro ja ema telefonikulude 35 eurot võrra. Seega alates 23.08.2012 on ühe lapse vajadustena tõendatud 572 – 19.18 – 35 = 517.82 eurot, millest isa peab katma ½, seega 258.91 eurot. Perioodil 17.05.2011 kuni 22.08.2012 tuleb maakohtu poolt tuvastatud vajadusi vähendada veel eluasemekulude 202 eurot võrra. Seega sel perioodil on tõendatud ühe lapse vajadusena 315.82 eurot, millest isa peab katma ½, seega 157.91 eurot. Perioodil 17.05.2011 kuni 17.05.2012 pidi isa seega tasuma ühe lapse ülalpidamiseks 12 x 157.91 = 1894.92 eurot. Kuna ta tasus 2599.11 : 2 = 1299.56 (t I kd lk 118) eurot ühe lapse kohta, siis järelikult tuleb tal täiendavalt tasuda ühe lapse kohta 595.36 eurot. Võlgnevuse arvestamisel tuleb võtta arvesse kostja poolt kohtumenetluse ajal tasutud elatise summasid.
9. Asjakohane on vastustajate tähelepanek, et apellant on tasunud riigilõivu olukorras, kus riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lõike 1 punkti 2 alusel ta riigilõivu tasuma ei pidanud. Seega on tal õigus esitada taotlus tasutu tagasi saamiseks RLS § 12 ja § 15 lõike 1 ning TsMS § 150 lõike 1 punkti 1 alusel. 12
10. Kuna maakohus on valesti määranud tsiviilasja hinna, tuleb ringkonnakohtul seda TsMS § 137 lõike 11 alusel muuta. Hagejad esitasid maakohtusse 2 nõuet: 1) kahjuhüvitis

§ 108

alusel 2 x 2690.80 = 5381.60 eurot; 2) elatis

§ 101alusel 2 x 330 = 660 eurot kuus. Seega pidi maakohus hagihinna arvestamisel lähtuma Ts

MS § 124 lõikest 1 ja § 129 lõikest 2 ning arvestama hagihinda järgmiselt: 5381.60 + (9 x 660) = 11 321.60 eurot. Apellatsioonkaebuses vaidlustas kostja maakohtu otsuse järgmiselt: 1) kahjuhüvitise osas täielikult; 2) elatise 2 x 126 eurot kuus ulatuses (286 – 160 = 126 x 2). Kaebuse hinnaks on seega 4257.89 + (9 x 126 x 2) = 6525.89 eurot. 43. Kaebuse osalisel rahuldamisel jäävad apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud vastava poole enda kanda. Margo Klaar Ulvi Loonurm Imbi Sidok-Toomsalu