Obsah (5)

§ 76§ 82§ 100§ 101§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Otsuse tegemise aeg ja koht 24.10.2013.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-35777 Tsiviilasi PLACET GROUP O

) § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule.

§ 82

lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (

§ 100

). Võlausaldajal on õigus vastavalt

§ 101lg 1 p 1 nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud.

1. Kuivõrd kostja ei tagastanud saadud laenu ega tasunud võlgnevust täiendava tähtaja jooksul, arvestas hageja ka viiviseid alates osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevas, s.o 05.05.
2. a tagastamata laenusummalt, s.o 191,73 eurolt. Hagi esitamise seisuga (01.08.
3. a) on sissenõutavaks muutunud viivise suurus 86,18 eurot. Vastavalt

§ 101

lg 1 p 6 võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. 17. Seejuures võib vastavalt TsMS § 367 viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina 4 2-13-35777 põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja TsMS § 367 põhinev viivisenõue kuulub rahuldamisele.

§ 101

lg 2 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Seega võib hageja nõuda lisaks põhivõlale ka viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud.

1. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 191,73 eurot, tasumata intressid 43,14 eurot, seisuga 01.08.
2. a sissenõutavaks muutunud viivised summas 86,18 eurot ning viivis alates 02.08.
3. a

§ 113

lg 1 sätestatud määras tasumisele kuuluvalt põhinõudelt (191,73 eurot) kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus

1. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluse asjades näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Seetõttu mõistab kohus vastavalt hageja 08.08.
2. a kohtule esitatud avaldusele (t. lk 29-32) kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu summas 60 eurot ja õigusabikulud summas 35 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik Kohtunik 5