← Eesti

1-11-10455/42

1-11-10455 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. november 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-10455 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja)
  2. oktoobri 2013 määrus kriminaalasjas menetluse lõpetamise kohta seoses menetluse mõistliku aja möödumisega Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Vanemprokurör Kristiina Laas, määruskaebus RESOLUTSIOON
  3. Tartu Maakohtu
  4. oktoobri 2013 määrus jätta muutmata.
  5. Vanemprokurör Kristiina Laasi määruskaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  6. Tartu Maakohtu menetluses oli kriminaalasi R.K. i süüdistuses KarS § 3891 lg 2 järgi, A.T. süüdistuses KarS § 3891 lg 1järgi, AS XXX süüdistuses KarS § 3891 lg 3 järgi. Kriminaalasjast eraldas kohus oma 01.10.2013 määrusega OÜ XXX süüdistuse KarS § 3891 lg 3 järgi. 1.
  7. R.K. it süüdistatakse selles, et tema töötades alates 01.07.2004 töölepingu alusel AS XXX meistri ametikohal asukohaga Võrumaa, XXX küla ning olles kohustatud AS XXX nimel, heaks ja huvides täitma järgmisi ülesandeid ja kohustusi: metsamaterjali mõõtmine, ladustamine, laomajandus, ostu-müügiaktide allkirjastamine; metsamaterjali koormate mõõtmine ja kvaliteedi määramine; kontroll metsamaterjali päritolu seaduslikkuse eest ning olles muuhulgas õigustatud vormistama ja vastu võtma AS XXX nimel toimunud tehingute kohta dokumente ning võtma AS-le XXX rahalisi kohustusi, lasi kokkuleppel T.V. uga vormistada varifirmade OÜ XXX , OÜ XXX , OÜ XXX , OÜ XXX , OÜ XXX ja OÜ XXX nimel fiktiivseid arveid, mis ei kajastanud arvetel näidatud isikute vahel tegelikult toimunud majandustehinguid, et kajastada
  8. isikutelt käibemaksuvabalt ostetud metsamaterjali käibemaksuga ostetud metsamaterjalina. T.V. u korraldamisel ja tema poolt koos J.L. , J.R. a, S.L. , M.H. i, A.S. , E.J. i ja R.V. i koostatud fiktiivsed arved ja metsamaterjali ostu-müügiga seotud dokumentatsiooni edastas R.K. AS XXX raamatupidajale, kes kajastas R.K. i poolt edastatud fiktiivsed arved AS XXX raamatupidamises ja koostas nende alusel valeandmeid sisaldavad maksudeklaratsioonid jaanuar kuni juuni 2006, oktoober, detsember 2006, jaanuar kuni detsember 2007, jaanuar ja veebruar 2008 kohta ning esitas need e-maksuameti kaudu maksuhaldurile, mille tulemusena jäi riigi eelarvesse maksudena laekumata käibemaksu summas 1 680 841 krooni ning tulumaksu summas 3 090 966 krooni ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt, kokku 4 771 807 krooni. R.K. kasutades ära AS XXX juhatuse liikmete ja raamatupidaja teadmatust, esitas raamatupidaja vahendusel AS XXX maksudeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma jäi väiksemaks maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast. AS XXX maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisega rikkus R.K. alates 01.05.2004 kehtiva käibemaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse nõudeid. AS XXX käibemaksukohustuse vähendamise eemärgil esitas R.K. AS XXX raamatupidajale fiktiivsed arved ostu-müügitehingute kohta äriühingutega OÜ XXX , OÜ XXX , OÜ XXX , OÜ XXX , OÜ XXX , OÜ XXX , milliste arvete puhul kauba müüjaks ei olnud arvel näidatud isik, kuid millised arved raamatupidaja kajastas maksuarvestuses ning koostas ja esitas valeandmetega käibedeklaratsioonid ajavahemiku jaanuar kuni aprill, juuni, oktoober, detsember 2006, jaanuar kuni detsember 2007 ja jaanuar, veebruar 2008 kohta, suurendades fiktiivsete arvete alusel sisendkäibemaksu kokku summas 1 680 841 krooni. R.K. , kasutades ära AS XXX juhatuse liikmete ja raamatupidaja teadmatust OÜ-de XXX , XXX , XXX , XXX , XXX , XXX rekvisiitidega arvete fiktiivsusest, deklareeris läbi AS XXX raamatupidaja AS XXX tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides valeandmeid. R.K. it süüdistatakse veel selles, et tema ajavahemikul 01.09.2006 kuni 20.03.2008 vahendas OÜ XXX juhatuse liikmele A.T. le T.V. u kontrolli all olevate äriühingute OÜ XXX , OÜ XXX , OÜ XXX ja OÜ XXX nimelt väljastatud fiktiivseid raamatupidamise dokumente (arveid, arve-saatelehti, kassa sissetuleku orderite kviitungeid, rahvusvahelise kaubaveo saatelehti CMR), et A.T. saaks vähendada OÜ XXX poolt tasumisele kuuluvaid makse ning tagastas OÜ XXX arvelduskontolt eelnimetatud äriühingute rekvisiitidega fiktiivsete arvete alusel teostatud ülekannete alusel OÜ-de XXX , XXX , XXX ja XXX arveldusarvetele laekunud ja T.V. u korralduste alusel välja võetud sularaha OÜ XXX juhatuse liikmele A.T. le, aidates eelkirjeldatud tegevusega A.T. poolt OÜ XXX maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele kaasa, ning mille tulemusena jäi riigieelarvesse maksudena laekumata käibemaksu 1 096 335 krooni ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt 2 040 603 krooni. A.T. ja OÜ XXX poolt R.K. i kaasaaitamisel OÜ XXX käibedeklaratsioonides valeandmete esitamise tulemusena jäi riigieelarvesse laekumata käibemaksu kokku summas 1 096 335 krooni. Lisaks käibedeklaratsioonides valeandmete esitamisele aitas R.K. A.T. l tahtlikult esitada valeandmeid OÜ XXX tulu-ja sotsiaalmaksu maksudeklaratsioonides. A.T. ja OÜ XXX poolt R.K. i kaasaaitamisel OÜ XXX tulu- ja sotsiaalmaksu maksudeklaratsioonides valeandmete esitamise tulemusena jäi laekumata riigieelarvesse ettevõtte tulumaksu kokku 2 040 603 krooni. Kokku jäi R.K. i kaasaaitamisel A.T. ja OÜ XXX poolt tahtlikult OÜ XXX maksudeklaratsioonides valeandmete esitamise tulemusel laekumata riigile makse summas 3 136 938 krooni. 2 Seega pani R.K. toime KarS § 3891 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o maksuhaldurile valeandmete esitamise maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega jäi maksudena laekumata enam kui 320 000 eurot (eelkirjeldatud kuriteole vastab enne 15.03.2007 KarS § 386 lg 1 sätestatud kuriteokoosseisule, s.o maksudeklaratsioonis tahtlikult valeandmete esitamise, mille tulemusena tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast ja maksudena jäi laekumata üle 500 000 krooni). 1.
  9. AS-i XXX süüdistatakse selles, et tema töölepingu alusel töötava metsameister R.K. i tegevuse läbi, lasi kokkuleppel T.V. uga vormistada varifirmade OÜ XXX , OÜ XXX , OÜ XXX , OÜ XXX , OÜ XXX ja OÜ XXX nimel fiktiivseid arveid, mis ei kajastanud arvetel näidatud isikute vahel tegelikult toimunud majandustehinguid, et kajastada
  10. isikutelt käibemaksuvabalt ostetud metsamaterjali käibemaksuga ostetud metsamaterjalina. T.V. u korraldamisel ja tema poolt koos J.L. , J.R. a, S.L. , M.H. i, A.S. , E.J. i ja R.V. i koostatud fiktiivsed arved ja metsamaterjali ostu-müügiga seotud dokumentatsiooni edastas R.K. AS XXX raamatupidajale, kes kajastas R.K. i poolt edastatud fiktiivsed arved AS XXX raamatupidamises ja koostas nende alusel valeandmeid sisaldavad maksudeklaratsioonid jaanuar kuni juuni 2006, oktoober, detsember 2006, jaanuar kuni detsember 2007, jaanuar ja veebruar 2008 kohta ning esitas need e-maksuameti kaudu maksuhaldurile, mille tulemusena jäi riigi eelarvesse maksudena laekumata käibemaksu summas 1 680 841 krooni ning tulumaksu summas 3 090 966 krooni ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt, kokku 4 771 807 krooni. R.K. , kasutades ära AS XXX juhatuse liikmete ja raamatupidaja teadmatust, esitas raamatupidaja vahendusel AS XXX maksudeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma jäi väiksemaks maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast. AS XXX maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisega rikkus R.K. alates 01.05.2004 kehtiva käibemaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse nõudeid. AS XXX käibemaksukohustuse vähendamise eemärgil esitas AS XXX R.K. i tegevuse läbi AS XXX raamatupidajale fiktiivsed arved ostu-müügitehingute kohta äriühingutega OÜ XXX , OÜ XXX , OÜ XXX , OÜ XXX , OÜ XXX , OÜ XXX , milliste arvete puhul kauba müüjaks ei olnud arvel näidatud isik, kuid millised arved raamatupidaja kajastas maksuarvestuses ning koostas ja esitas valeandmetega käibedeklaratsioonid ajavahemiku jaanuar kuni aprill, juuni, oktoober, detsember 2006, jaanuar kuni detsember 2007 ja jaanuar, veebruar 2008 kohta, suurendades fiktiivsete arvete alusel sisendkäibemaksu kokku summas 1 680 841 krooni varasemalt R.K. i süüdistuse osas väljatoodud viisil ja ulatuses. R.K. kasutades ära AS XXX juhatuse liikmete ja raamatupidaja teadmatust OÜ-de XXX , XXX , XXX , XXX , XXX , XXX rekvisiitidega arvete fiktiivsusest, deklareeris läbi AS XXX raamatupidaja AS XXX tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides valeandmeid eelnevalt R.K. i süüdistuse osas väljatoodud viisil ja ulatuses. Seega pani AS XXX toime KarS § 3891 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo – juriidilise isiku poolt maksuhaldurile valeandmete esitamise maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega jäi maksudena laekumata enam kui suurele kahjule vastav summa (enne 15.03.2007 vastas eelkirjeldatud kuriteole KarS § 386 lg 2 sätestatud kuriteokoosseis maksudeklaratsioonis, s.o maksudeklaratsioonis tahtlik valeandmete esitamine, mille tulemusena tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast ja maksudena jäi laekumata üle 500 000 krooni). 1.
  11. A.T. t süüdistatakse selles, et tema olles OÜ XXX juhatuse liige, tellis OÜ XXX maksudeklaratsioonides valeandmete esitamiseks oma tuttavalt R.K. ilt raamatupidamis- ja maksuarvestuse jaoks arveid, metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akte, CMR-e, kassadokumente jms, milles olid kajastatud andmed näilike tehingute kohta. R.K. omakorda sai fiktiivsed arved ja dokumendid T.V. ult, kes korraldas fiktiivsete arvete ja dokumentide 3 väljastamise enda kontrolli all olevate varifirmade OÜ XXX , OÜ XXX , OÜ XXX ja OÜ XXX nimelt. Lisaks fiktiivsete arvete vahendamisele tagastas R.K. OÜ XXX arvelduskontolt eelnimetatud äriühingute rekvisiitidega fiktiivsete arvete alusel teostatud ülekannete alusel varifirmade arveldusarvetele laekunud ja T.V. u poolt või tema korralduste alusel välja võetud sularaha OÜ XXX juhatuse liikmele A.T. le. A.T. deklareeris R.K. i kaasaaitamisel OÜ XXX käibedeklaratsioonide sisendkäibemaksu suuremas summas, kui selleks seaduse järgi õigus oli ja jättis tahtlikult deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu, mille tulemusena jäi riigieelarvesse maksudena laekumata käibemaksu summas 1 154 194 krooni ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt 2 040 603 krooni, rikkudes sellise tegevusega alates 01.05.2004 kehtiva käibemaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse nõudeid. Eesmärgiga vähendada OÜ XXX maksukohustust esitas A.T. R.K. i kaasaaitamisel maksuhaldurile tahtlikult OÜ XXX käibedeklaratsioonides maksustamisperioodide 01.09.2006 – 29.02.2008 kohta valeandmeid eelnevalt R.K. i süüdistuse osas väljatoodud viisil ja ulatuses, lisaks alljärgnev: 22.04.2008 esitatud veebruarikuu 2008 käibedeklaratsioonis on ühel OÜ XXX nimelt vormistatud fiktiivsel arvel (arve nr 1202, 12.02.2008) märgitud käibemaksusumma alusel põhjendamatult suurendatud OÜ XXX poolt kaupade ja teenuste soetamisel tasutud käibemaksu summat 57 859 krooni võrra ning sellega alusetult vähendatud OÜ XXX
  12. veebruarikuu käibemaksukohustust summas 57 859 krooni; A.T. ja OÜ XXX poolt R.K. i kaasaaitamisel OÜ XXX käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmete esitamise tulemusena jäi riigieelarvesse laekumata käibemaksu kokku summas 1 154 194 krooni. Ajavahemiku oktoober, november 2006, jaanuar, märts kuni mai, oktoober kuni detsember 2007 ja jaanuar, veebruar 2008 kohta esitas A.T. R.K. i kaasaaitamisel maksuhaldurile OÜ XXX tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides valeandmeid sellega, et jättis deklareerimata tulu- ja sotsiaalmaksu maksudeklaratsioonis OÜ-de XXX , XXX , XXX , XXX nimelt tegelikult mitte toimunud majandustehingute kohta koostatud fiktiivsete arvete, s.o nõuetele mittevastava algdokumendi alusel OÜ XXX AS-i Swedbank arvelduskontolt nr XXX ja AS SEB Pank arvelduskontolt nr XXX tehtud väljamaksed, mis vastavalt alates 01.01.2000 kehtiva tulumaksuseaduse § 51 lg 2 p 3 kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud kulu ja kuulub maksustamisele tulumaksuga
  13. a. maksumääras 23/77,
  14. a 22/78 ja
  15. a 21/79 eelnevalt R.K. i süüdistuse osas väljatoodud viisil ja ulatuses A.T. ja OÜ XXX tahtliku tegevuse tulemusena ja R.K. i kaasaaitamisel jäi OÜ XXX tulu- ja sotsiaalmaksu maksudeklaratsioonides (vorm TSD B osa ja lisa nr 6) valeandmete esitamise tõttu riigieelarvesse laekumata tulumaksu
  16. a 115 259 krooni,
  17. a 1 347 721 krooni ja
  18. a 577 623 krooni, kokku summas 2 040 603 krooni. Seega pani A.T. toime KarS § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o maksuhaldurile valeandmete esitamise maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega jäi maksudena laekumata enam kui suurele kahjule vastav summa (eelkirjeldatud kuriteole vastab enne 15.03.2007 KarS § 386 lg 1 sätestatud kuriteokoosseisule, s.o maksudeklaratsioonis tahtlikult valeandmete esitamise, mille tulemusena tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast ja maksudena jäi laekumata üle 500 000 krooni).
  19. Tartu Maakohtu 07.10.2013 määrusega lõpetati kriminaalasjas menetlus KrMS § 2742 lg 1 alusel seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. Kohus leidis määrust põhistades alljärgmist. 2.1 Isiku õigus nõuda enda kohtuasja menetlemist mõistliku aja jooksul tuleneb Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lg 1 esimesest lausest ja Eesti 4 Vabariigi põhiseaduse §-st
  20. Mõistliku menetlusaja olemus ja selle piirid on sisustatud kohtupraktikaga. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) väljakujunenud praktika kohaselt hinnatakse menetlusaja mõistlikkust konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes seejuures eeskätt järgmistest kriteeriumidest: 1) kohtuasja keerukus; 2) kaebaja käitumine; 3) asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine ja 4) selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul (EIK 28.06.1978, König vs. Saksamaa; 26.10.2000, Kudla vs. Poola; 29.05.2012, Valeriy Kovalenko vs. Venemaa). Juhtudel, mil menetlusaeg on olnud ilmselgelt ebamõistlik, on inimõiguste kohus pidanud võimalikuks tuvastada EIÕK art 6 lg 1 esimese lause rikkumine üksikuid hindamiskriteeriume üksikasjalikult vaagimata (EIK 21.04.1998, Estima Jorge vs. Portugal). Ka KrMS § 2052 nimetab kriminaalmenetluse lõpetamisel arvestatavate asjaoludena kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ja muid asjaolusid. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18.06.2010 otsuses asjas 3-1-1-43-10 on leitud, et kohtuasja keerukus võib väljenduda näiteks tõendite vastuolulisuses ja nende suures hulgas, süüdistatavate ja kuriteoepisoodide rohkuses, tunnistajate viibimises välisriigis jne. Kaebaja käitumise puhul tuleb arvestada, kas ta on menetlusest kõrvale hoidunud või muul viisil takistanud kiiret ja tõhusat menetlust. Riigivõimu käitumine omab tähtsust selles osas, kas asjaomased asutused on võtnud tarvitusele piisavalt meetmeid menetluse kiireks ja efektiivseks lahendamiseks. Oluliste asjaoludena, mis on süüdistatava jaoks kaalul, käsitletakse kriminaalmenetlusega kaasnevaid põhiõiguste riiveid. Siia kuuluvad nt tõkendid, eriti eeluurimisvangistus, vara arest ja muu taoline, millistega kaasneb isiku ebakindlus oma tuleviku suhtes. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17.08.2011 otsuses asjas 3-1-1-57-11 on rõhutatud, et puudusteks menetlejate käitumises saab lugeda ulatuslikke tegevusetuse ja väheaktiivse tegevuse perioode. Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditest tulenevalt hakkab kriminaalasjades see periood, mida EIÕK art 6 lg 1 järgi menetlusaja mõistlikkust hinnates arvestada, kulgema niipea, kui isikule on esitatud konventsiooni tähenduses süüdistus. Menetlusaja mõistlikkuse hindamisel aluseks võetava perioodi alguspunktina on käsitletav näiteks isiku vahistamine või tema suhtes kohtueelse menetluse alustamine nii, et isik on ametlikult uurimisest teada saanud või uurimine mõjutab teda (RKÜK, 3-3-1-85-09). Samuti tuleb kriminaalmenetlus lugeda alanuks ajast, mil ametivõimud rakendavad isiku suhtes eksisteeriva kuriteokahtluse kohta tõendite kogumiseks meetmeid, millega sekkutakse isiku teadmata tema eraellu (EIK 18.01.2007, Šubinski vs Sloveenia). Seisukohale, et kriminaalmenetlust võib isiku suhtes lugeda alustatuks alates jälitustoimingute tegemisest, ehki ametlikud kahtlused esitati isikutele hiljem, on asutud ka Eesti kohtupraktikas (Tartu RK 13.02.2013 määrus 1-10-16749). 2.
  21. Maakohus tegi kriminaalasja materjalide pinnalt selgeks, et R.K. i suhtes teostati jälitustoiminguid ajavahemikul 26.11.2007 - 25.12.
  22. R.K. peeti 04.03.2008 kahtlustatavana kinni, samal päeval toimus R.K. i elukohas läbiotsimine ja 05.03.2008 kuulati R.K. esmakordselt kahtlustatavana üle. 06.03.2008 R.K. vabastati kinnipidamiselt. Veel kuulati R.K. kahtlustatavana üle 01.04.2010, mil kohaldati ka tõkendina elukohast lahkumise keeldu. Täiendavalt kuulati R.K. kahtlustatavana üle 21.02.
  23. A.T. kuulati kahtlustatavana üle 05.03.
  24. Eelmisel päeval, s.o 04.04.2008 toimus läbiotsimine tollal A.T. juhitavas OÜ-s XXX . AS XXX kontoris toimus läbiotsimine 04.03.2008 ja AS XXX kahtlustatavana üle 04.09.
  25. esindaja kuulati 2.
  26. Kuivõrd jälitustegevusega sekkuti isiku eraellu, luges kohus kriminaalmenetluse R.K. i suhtes alustatuks alates jälitustoimingute tegemisest, s.o alates 26.11.
  27. Kohus loeb A.T. suhtes kriminaalmenetlust alustatuks alates tema ülekuulamisest kahtlustatavana 05.
  28. 2008 ja AS XXX e suhtes alates läbiotsimisest 04.03.
  29. Kuigi AS-i XXX süüdistatakse R.K. i 5 tegevuse läbi toime pandud kuriteos, ei anna see kohtu arvates küllaldast alust lugeda kriminaalmenetlust alustatuks AS XXX e suhtes seoses jälitustoimingute tegemisega R.K. i suhtes.
  30. Kriminaaltoimikuga tutvudes tegi kohus kindlaks ka järgmist. Aastatel 2008-2011 toimusid mitmesuguste muude tõendite kogumiseks vajalikud toimingud, nagu kirjalike tõendite kogumine, asitõendite vaatlused, tunnistajate ülekuulamised, isikute äratundmiseks esitamised. Esialgu menetleti R.K. i ja AS-i XXX ning A.T. ja OÜ XXX kriminaalasju eraldi (asjade nr vastavalt 08930000133 ja 08930000113). A.T. ja OÜ XXX kriminaalasjas koostas uurimisasutus kohtueelse menetluse kokkuvõtte ja edastas toimiku prokuratuurile 05.02.
  31. R.K. i ja AS XXX kriminaalasjas koostas uurimisasutus kohtueelse menetluse kokkuvõtte 31.03.2011 ja edastas toimiku prokuratuurile 04.04.
  32. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi 17.05.2011 määrusega kriminaalasjad 08930000133 ja 08930000113 ühendati. Süüdistusakti esitas prokuratuur Tartu Maakohtule 26.09.
  33. 3.
  34. Maakohus leidis, et materiaalõiguslikust aspektist ei saa praegust kriminaalasja keerukaks pidada, aga tõenduslikult on see mahukas ja keskmisest keerukam. Asjas on hulgaliselt dokumentaalseid tõendeid ja üle kuulatud arvukaid tunnistajad. Mõlemad kriminaalasjad on süüdistusakti kohaselt eraldatud kriminaalasjast
  35. Võib arvata, et eraldamine toimus enam-vähem ühel ajal. Ka on käesolevas asjas esitatud süüdistuse kohaselt kuriteod toime pandud ühel ja samal ajavahemikul, s.o aastatel 2006-
  36. Kohtueelne uurimine R.K. i ja AS-i XXX kriminaalasjas on aga toimunud tunduvalt kauem aega kui A.T. kriminaalasjas. Kindlasti ei saa kohtueelse uurimise aega A.T. kriminaalasjas lugeda ülemäära pikaks. Küll aga on märkimisväärselt pikalt toimunud kohtueelne uurimine R.K. i ja AS-i XXX kriminaalasjas, samuti on märkimisväärne viivitus tekkinud A.T. ja OÜ XXX kriminaalasjas prokuratuuris pärast kohtueelse uurimise lõppemist. Prokurör on selgitanud, et kuna R.K. it oli alust kahtlustada kaasaitamises OÜ XXX maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele, otsustas prokuratuur ära oodata AS-ga XXX seotud kriminaalasjas tõendite kogumise lõppemise ja ühendada need kriminaalasjad siis. 3.
  37. 27.09.2012 määras kohus kindlaks eelistungi toimumise ajana 30.11.
  38. Eelistung toimus 30.11.2012 ja süüdistatavad on antud kohtu alla 05.12.2012 määrusega, määrates asja sisulise arutamise ajaks eelistungil pooltega kooskõlastatult ajavahemiku 30.09 - 25.10.2013 ja 05 - 06.12.
  39. Seega tõdes maakohus, et märkimisväärne viivitus käesoleva kriminaalasja menetlemisel on tekkinud maakohtus, kuna üldmenetluses kriminaalasja nr 109-19611 arutamine võttis planeeritust kauem aega. KrMS § 2681 lg 1 kohaselt üldkorras kriminaalasja arutava maakohtu koosseisu liikmed ei või enne selles asjas kohtuotsuse tegemist osaleda teise üldmenetluses kohtusse saadetud kriminaalasja kohtulikus arutamises. Olukorras, kus oli pooleli üldmenetlus keskmisest veidi mahukamas ja keerukamas kriminaalasjas, mille arutamine korduvalt edasi lükkus, oli kohtul väga raske kui mitte võimatu hakata planeerima asja arutamist käesolevas, samuti keskmisest mahukamas ja keerukamas kriminaalasjas. Kuna asja nr 1-09-19611 arutamise taha takerdus ka rida muude käesolevast kriminaalasjadest väikemate asjade arutamine, tegeles kohus 2012 suvel ja sügisel, samuti
  40. aasta alguses nende lahendamisega. Kohtuistungi toimumise aja planeerimisel käesolevas asjas selgus eelistungil, et eelkõige kohtu ja prokuröri hõivatuse tõttu teiste asjade arutamisega polnud sobivat istungi aega võimalik leida enne 2013 sügist. 3.
  41. Kohtu arvates on ebamõistlikult pikk olnud alates süüdistusakti kohtusse saabumisest eelistungi toimumiseni jäänud ajavahemik ja ka alates süüdistatavate kohtu alla andmisest kohtuistungini jäänud ajavahemik. Kuigi selle põhjuseks on olnud kohtu hõivatus teiste kohtuasjade lahendamisega ja muuhulgas ka KrMS § 2681 sätete täitmise vajadus, samuti prokuröri hõivatus, ei tee see olematuks fakti, et menetlus on viibinud. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17.08.2011 otsuses asjas 3-1-1-57-11 on rõhutatud kohtumenetlusele kulunud aja mõistlikkuse hindamisel muuhulgas ka asjaolu, et süüdistusakti kohtusse saabumise ja eelistungi vahele jäi enam kui 13-kuuline periood. 6 Kuigi prokurör on põhjendanud viivitust A.T. kriminaalasja menetlemisel prokuratuuris, ei pidanud kohus sellist viivitust põhjendatuks. On mõistetav prokuratuuri soov seostada R.K. i ja A.T. süüdistust, suurendades R.K. i süüdistuse mahtu, kuid see ei tee olematuks fakti, et menetlus A.T. suhtes viibis kaks aastat olukorras, kus kohtueelne uurimine tema suhtes oli tegelikult juba ammu lõppenud ja menetlustoiminguid A.T. ga endaga enam ei tehtud. R.K. i ja AS XXX kriminaalasjas on kohtueelne uurimine kestnud kaks aastat kauem kui A.T. kriminaalasjas. Kuna R.K. i ja AS-i XXX süüdistuse maht ei ole oluliselt suurem, ei saa kohtu arvates põhjendatuks pidada ka kogu uurimisele kulunud aega. 3.
  42. Seega on kriminaalasja menetlusaeg R.K. i suhtes käesolevaks ajaks kestnud ligi kuus aastat, A.T. ja AS XXX suhtes viis ja pool aastat. Arvestades asjaolu, et menetlus maakohtus on käesoleval ajal veel pooleli, võib eeldada, et asja lõpliku lahendamiseni võib kuluda veel ligikaudu aasta. Sellist edasise menetluse võimalikku kestvust pidasid kohtuistungil võimalikuks nii prokurör kui kaitsjad.
  43. Kohtupraktikas on korduvalt asutud seisukohale, et kui isiku õigust kriminaalasja menetlemisele mõistliku aja jooksul on rikutud, ei tähenda aga automaatselt seda, et kriminaalmenetlus tuleks lõpetada. KrMS § 2742 lg 1 kohaselt lõpetatakse kriminaalmenetlus üksnes juhul, kui süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada. Muude heastamisvõimalustena tuleb seejuures arvestada nii KrMS § 306 lg 1 p-s 61 ette nähtud alust karistuse kergendamiseks kui ka isiku õigust nõuda riigilt ebamõistlikult pika kohtueelse kriminaalmenetlusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist (RKÜK 3-3-1-85-09). Riikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et otsustamaks, millise abinõuga konkreetsel juhul mõistliku menetlusaja ületamisele reageerida, tuleb kohtul eeskätt kaaluda ühelt poolt seda, millisel määral on rikutud süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul, ja teiselt poolt avalikku menetlushuvi konkreetses asjas, sh kuriteo raskust. Mida raskem on kuritegu, seda ulatuslikum peab olema mõistliku menetlusaja nõude rikkumine, et sellega oleks võimalik põhjendada süüdistatava suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist. Seejuures tuleb eeltoodud hindamiskriteeriume, sh kuriteo raskust, käsitleda iga süüdistatava puhul eraldi (RKKKo nr 31-1-6-11, nr 3-1-1-34-13, nr 3-1-1-63-13). 4.
  44. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse kõiki süüdistatavaid teise astme kuriteo toimepanemises. Seega ei ole maakohtu hinnangul tegemist raske kuriteoga. Süüdistuse kohaselt on riigile maksudena laekumata jäänud märkimisväärne summa (kokku 7 966 604 krooni ), mistõttu ei saa siiski eitada avaliku menetlushuvi olemasolu. Samas ei ole see summa ülemäära suur võrreldes mõne muu analoogilises asjas riigile laekumata jäänud summadega. Näiteks Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21.06.2013 määruse sisust asjas 3-1-163-13 nähtuvalt oli süüdistuse kohaselt ühe süüdistatava tegevuse tagajärjel riigile laekumata jäänud enam kui 21 miljonit krooni ja teise süüdistatava tegevuse tagajärjel enam kui 18 miljonit krooni, kuid vaatamata sellele peeti menetluse lõpetamist võimalikuks. Käesoleval juhul heidetakse süüdistatavatele ette tunduvalt väiksemas mahus maksude vähemlaekumise põhjustamist. Ka puudub käesolevas asjas tsiviilhagi. Maksuvõla sissenõudmise küsimuse saab lahendada maksukorralduse seaduses ettenähtud korras. 4.
  45. Ebamõistlikult pika menetlusajaga kaasnevaks kahjuks süüdistatavate jaoks on antud juhul eelkõige ebakindlus oma tuleviku suhtes. R.K. i jaoks on ebakindlus küsimuses, kas ta tunnistatakse kriminaalkorras süüdi või mitte, kestnud käesolevaks ajaks juba peaaegu kuus aastat ja teiste süüdistavate puhul viis ja pool aastat. Sealjuures on just R.K. i suhtes olnud menetlus kõige koormavam – ta oli kolm päeva eelvangistuses ja alates 01.04.2010 kuni KrMS § 128 lg 3 sätestatud tähtaja möödumiseni oli tema suhtes kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu. Kohtu arvates on kõikide süüdistatavate osas mõistlik menetluse aeg juba sisuliselt saabunud või saabub lähiajal. Seega on süüdistatavate õigust menetlusele mõistliku aja jooksul rikutud. 7 4.
  46. Nagu kohus eelnevalt leidis, on alust eeldada, et käesolev kriminaalasi lõplikult lähiajal tõenäoliselt ei lahene ja selleks võib kuluda veel ligi aasta. Hoidmaks ära praeguse kriminaalmenetluse tarbetut jätkamist ja süüdistatavate õiguste rikkumise süvenemist, peab kohus põhjendatuks kõigi süüdistatavate suhtes KrMS § 2742 lg 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamist vaatamata sellele, et hetkel oleks süüdistatavate õiguste rikkumine veel heastatav ka muul viisil. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
  47. Vanemprokurör palub tühistada Tartu Maakohtu 07.10.2013 määrus, millega lõpetati kriminaalasja menetlus KrMS § 2742 alusel R.K. i, A.T. ja AS XXX suhtes ning saata kriminaalasi Tartu Maakohtule sisuliseks arutamiseks samas kohtukoosseisus. Prokurör leiab, et Tartu Maakohtu 07.10.2013 määrus kriminaalmenetluse lõpetamise kohta on alusetu ja põhjendamatu. 5.1 Prokurör leiab, et kuna maakohus tuvastas mõistliku menetlusaja riive, kuid samas leidis, et käesoleval hetkel on see veel heastatav muul viisil kui kriminaalmenetluse lõpetamisega, siis maakohtu 07.10.2013 määruse põhiosa ja resolutiivosa on omavahel vastuolus, mis kujutab endast KrMS § 339 lg 1 p 8 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist. Sellest tulenevalt on kohus jõudnud väärale järeldusele KarS §-s 2052 kriminaalmenetluse lõpetamise aluse esinemise osas ja ennatlikult kriminaalmenetluse lõpetanud, rikkudes ka KrMS § 339 lg
  48. 5.
  49. Mõistlik menetlusaeg seondub isiku õigusega nõuda EIÕK
  50. artikli
  51. punkti esimese lause alusel enda kohtuasja menetlemist mõistliku aja jooksul. Isiku kõnealusele õigusele vastab kriminaalmenetluses iga menetleja kohustus astuda nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses samme kriminaalasja võimalikult kiireks lahendamiseks. Mõistliku menetlusaja eristamine on eelkõige vajalik selleks, et süüteo toime pannud isik ei peaks taluma ebamõistlikult pika aja jooksul tema suhtes kriminaalmenetluses rakendatavaid kitsendusi ja pinget, mida toob kaasa kriminaalmenetluse läbiviimine. Kui isik ei tea, et tema suhtes kriminaalmenetlus toimub, ei kaasne sellega isikule mingeid negatiivseid tundmusi ega kitsendusi, isegi kui tema suhtes tõendeid kogutakse. Seega isiku eelnimetatud riigi kohustusele vastav nõudeõigus saab tekkida alates hetkest, kui isik on teadlik menetluse toimumisest ja on allutatud menetlusele. Sellest tulenevalt tuleb mõisliku menetlusaja kulgemist R.K. i suhtes arvutada ajast, mil ta allutati menetlustoimingutele, s.o alates 04.03.2008 ehk R.K. i kahtlustatavana kinnipidamisest. Sellisel juhul on ka R.K. i suhtes menetlus kestnud 5 aastat ja 6 kuud. 5.
  52. Prokurör ei nõustu ka kohtu järeldustega osas, mis puudutavad kohtu hinnangut kohtueelses menetluses menetlustoimingutele kulunud ajale, mis seondub R.K. i ja AS XXX süüdistusega. Nimelt leidis kohus, et kuivõrd süüdistuse maht AS XXX ja OÜ XXX osas oli sarnane, siis ei ole millegagi põhjendatud nii pikk kohtueelne menetlus. AS XXX ja R.K. i süüdistuse maht on mõnevõrra mahukam (maksustamisperiood, mille kohta esitatavates deklaratsioonides on valeandmeid esitatud, on 6 kuu võrra pikem). Peale selle on tunnistajate hulk AS XXX ja R.K. it puudutavas kuriteoepisoodis tunduvalt suurem. Metsaveoautode juhid, kelle andmeid oli kasutatud valeandmetega veoselehtedel, kuulati üle vastavalt ajavahemikul 01.06.2010 – 15.09.2010 ja metsaomanikud, kelle andmeid kasutati, ajavahemikul 29.11.2010 – 15.02.
  53. Kokku kuulati nendel ajavahemikel üle 48 tunnistajat, kelle ütlused tõendavad, et dokumentidel kajastatud tehinguid ei ole toimunud. Kuivõrd OÜga XXX toimunud väidetavate tehingute kohta vormistatud dokumentidel näidati, et puit on pärit Läti äriühingutelt, oli selle asjaolu kontrollimine vähem ajamahukas kui 48 metsaomaniku ja autojuhi ülekuulamine. Sellest tulenevalt on ka AS XXX ja R.K. i süüdistuse kohta tõendusmaterjali kogumine olnud pikaajalisem ning tingitud kuriteo 8 toimepanemise viisist. Samas on kõik kohtueelses menetluses läbi viidud menetlustoimingud vajalikud ja nendele kulunud aeg põhjendatud. 5.
  54. Kohtumenetluse pooled avaldasid kohtuistungil, et kõigi eelduste kohaselt kuluks kriminaalasja menetlemisele ja lõpliku lahendi jõudmiseni veel aasta. Maakohtu istungid pidid toimuma 30.09-25.10.2013 ja 05-06.12.
  55. EIÕK ega seadus ei defineeri mõistliku menetlusaja mõistet, selle arvutamise piire ega kriteeriume. Need on sisustatud kohtupraktikaga. Samuti ei ole Euroopa Inimõiguste Kohus (edaspidi EIK) kehtestanud kriminaalmenetluse kestusele ühtseid üldkehtivaid standardeid ajalises tähenduses. Riigikohtu kohtumääruses kriminaalasjas nr 3-1-1-63-13 on kohus leidnud, et KrMS § 2742 lg 1 kohaselt lõpetatakse kriminaalmenetlus üksnes juhul, kui süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada. Muude heastamisvõimalustena tuleb seejuures arvestada nii KrMS § 306 lg 1 p-s 61 ette nähtud alust karistuse kergendamiseks kui ka isiku õigust nõuda riigilt ebamõistlikult pika kohtueelse kriminaalmenetlusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Lisaks märgib kriminaalkolleegium, et mida raskem on kuritegu, seda ulatuslikum peab olema mõistliku menetlusaja nõude rikkumine, et sellega oleks võimalik põhjendada süüdistatava suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist. Kohus leidis, et hoolimata mõistliku menetlusaja rikkumise tuvastamisest, on käesoleval hetkel võimalik heastada seda riivet muude vahenditega. Samas jättis kohus avaldamata, millisest hetkest muude vahendite kohaldamine pole enam võimalik. Kui kriminaalasja menetlemisele kuluks orienteeruvalt veel aasta, mis on võrreldes juba kulunud ajaga tunduvalt lühem periood, siis oleks olnud võimalik kõikide süüdistatavate suhtes jõuda kohtulahendini 6 aasta ja 6 kuuga, milline menetlusaeg maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisega seonduvates asjades on tavapärane. Kuna maakohus tuvastas, et käesolevas menetlusstaadiumis ei ole veel alust kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 2742 lg 1 alusel, ei oleks kohus tohtinud kriminaalmenetlust sellel alusel lõpetada ja oleks pidanud jätkama kohtuliku uurimisega. Kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 2742 alusel olukorras, kus ei ole täidetud KrMS § 2742 lg 1 sätestatud eeldused, kujutab endast kriminaalmenetlusõiguse ebaõiget kohaldamist ja menetlusõiguse olulist rikkumist KrMS § 339 lg 2 mõttes. Kirjalikud seisukohad
  56. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 21.10.2013 määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses, andes süüdistatavatele ja nende kaitsjatele kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 31.10.
  57. 6.
  58. Nimetatud kuupäevaks esitas seisukoha A.T. kaitsja vandeadvokaat Rene Varul, kes nõustub maakohtu määrusega ja palub jätta prokuratuuri määruskaebuse rahuldamata. Kaitsja arvates ei ole maakohtu määruse sisu ja resolutsioon omavahel vastuolus, sest Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-63-13 punkt 18 kohaselt siis, kui mõistlik menetlusaeg on juba möödunud ja ühtlasi on alust arvata, et kriminaalasja lahendamiseni ei jõuta enne, kui kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 2742 lg 1 alusel muutub möödapääsmatuks, tuleb kriminaalmenetlus lõpetada vaatamata sellele, et menetluse lõpetamise ajal oleks süüdistatava õiguste rikkumine heastatav ka muul viisil. Kaitsja leiab, et sellest ka maakohus juhindus ja seega vastuolu maakohtu määruses puudub. Kaitsja ei ole ka nõus prokuröri väitega, et kriminaalmenetluse aeg 6,5 aastat on maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisega seonduvates asjades tavapärane. Kaitsja arvates ei saa selline kestus kuidagi aktsepteeritav olla. Kaitsja rõhutab, et A.T. suhtes uurimine lõppes 05.02.2009, kuid süüdistusakti esitas prokuratuur alles 26.09.
  59. Seega prokuratuur märkimisväärselt viivitas menetlust. 9 6.
  60. Oma seisukoha edastasid ka AS XXX kaitsjad, kes paluvad jätta Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Maakohtu 07.10.2013 määruse muutmata. Seisukohas tuuakse välja, et mõistlikku menetlusaja nõuet on rikutud, kuna 5,5 aastane menetlusaeg on ka keerulisemate kriminaalasjade puhul ebamõistlik, mida kinnitab ka EIK praktika. Kaitsjad juhivad veel tähelepanu, et käesolevas kriminaalasjas aastaga lõpliku lahendini jõudmine on optimistlik prognoos, kuna see tähendaks, et ühe aastaga läbitakse kõik kohtuastmed. Kaitsjad märgivad, et sõltumata pädevate riigiasutuste viivituste õigustatusest esineb igas menetluses ka aeg, millest alates on mõistliku menetluse aja nõuet igal juhul rikutud ning mil asja edasine menetlemine üksnes süvendaks rikkumist. Sellisele järeldusele jõudis ka maakohus (vt maakohtu määruse lk 22-24). Kaitsjad leiavad, et maakohtu järeldused on kooskõlas Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-63-13 punkt 18 seisukohaga, mida on käsitletud käesoleva määruse eelmises lõigus. Kaitsjad ei ole ka nõus prokuröri väitega, et kriminaalmenetluse aeg 6,5 aastat on maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisega seonduvates asjades tavapärane. 6.
  61. Kirjaliku seisukoha saatis ka R.K. i kaitsja, kes palub samuti jääta prokuratuuri määruskaebus rahuldamata ja leiab, et Tartu Maakohtu 07.10.2013 määrus on seaduslik ning põhjendatud. Seisukohas leitakse, et kuna menetlus R.K. i suhtes tuleb lugeda alanuks alates tema suhtes jälitustoimingute tegemisest, on menetlus tema suhtes maakohtu määruse tegemiseni kestnud 5 aastat 10 kuud ja 21 päeva. Isegi kui lugeda tema suhtes menetlusaja alguseks 04.03.2008, on see ebamõistlikult pikk menetlusaeg. Kuna ta anti kohtu alla alles 05.12.2012, so ligi 5 aastat peale menetluse algust, siis on kohtueelne menetlus olnud põhjendamatult pikk. Kaitsja leiab, et nii pikk menetlusaeg ei ole põhjendatud ning kriminaalmenetlus on olnud R.K. i jaoks psühholoogiliselt väsitav. Kaitsja leiab, et prokuröri väide, et kuna eksisteeris võimalus menetlusaja rikkumise heastamiseks asja edasi arutamise näol, siis maakohus ei tohtinud kriminaalmenetlust lõpetada, ei ole kooskõlas eelpool viidatud kohtupraktikaga (Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-63-13 punkt 18). Kaitsja leiab, et prokuröri taotluse rahuldamine ja käesoleva kriminaalasja saatmine asja arutamise jätkamiseks veelgi süvendaks mõistliku menetlusaja rikkumist. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
  62. Ringkonnakohus ei tuvastanud prokuröri poolt viidatud KrMS § 339 lg 1 p 8 ega lg 2 toodud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi. Samuti ei tuvastanud teisi kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi, mis annaks aluse maakohtu määruse apellatsiooni korras tühistamiseks. Seetõttu saab sisuliselt lahendada küsimuse, kas esineb mõistliku menetlusaja riive. Selleks ringkonnakohus annab esmalt käesoleva kriminaalasja raames hinnangu kriminaalmenetluses mõistliku aja kriteeriumile (I), käsitleb seejärel antud kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkust KrMS § 2742 järgi (II) ja võtab lõpuks kokku määruskaebemenetluse tulemuse ning lahendab taotlused (III). I
  63. Maakohus luges kriminaalmenetluse R.K. i suhtes alustatuks alates jälitustoimingute tegemisest, s.o alates 26.11.2007, kuna jälitustegevusega sekkuti isiku eraellu. Seega oli R.K. maakohtu määruse tegemise hetkeni olnud menetlusele allutatud üle 5 aasta ja 10 kuu. A.T. suhtes loeti kriminaalmenetlus alustatuks alates tema ülekuulamisest kahtlustatavana 05.03.2008 ja sellest tuleneval oli menetlus tema suhtes kestnud 5 aastat 7 kuud ja 2 päeva. AS XXX on olnud menetlusele allutatud alates läbiotsimisest 04.03.2008, s.o 5 aastat 7 kuud ja 3 päeva. Kuigi AS -i XXX süüdistatakse R.K. i tegevuse läbi toime pandud kuriteos, ei andnud see maakohtu arvates küllaldast alust lugeda kriminaalmenetlust alustatuks AS-i XXX suhtes seoses jälitustoimingute tegemisega R.K. i suhtes. 8.
  64. Määruskaebuses leitakse, et R.K. i suhtes ei saa kriminaalmenetluse alustamist lugeda alates 26.11.2007, kuna isik ei teadnud siis, et tema suhtes kriminaalmenetlus toimub. Seega 10 ei kaasne sellises etapis menetlusega isikule mingeid negatiivseid tundmusi ega kitsendusi, isegi kui tema suhtes tõendeid kogutakse. Isiku eelnimetatud riigi kohustusele vastav nõudeõigus saab tekkida alates hetkest, kui isik on teadlik menetluse toimumisest ja on allutatud menetlusele. Sellest tulenevalt tuleb mõisliku menetlusaja kulgemist R.K. i suhtes arvutada ajast, mil ta allutati menetlustoimingutele, s.o alates 04.03.2008 ehk R.K. i kahtlustatavana kinnipidamisest. Sellisel juhul on ka R.K. i suhtes menetlus kestnud 5 aastat ja 6 kuud. 8.
  65. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et R.K. i suhtes saab rääkida menetlusele allutamisest alates tema suhtes esimese toimingu, sh jälitustoimingu tegemisest. EIK praktika järgi tuleb menetlus isiku suhtes lugeda alustatuks ajast, mil ametivõimud rakendavad isiku suhtes eksisteeriva kuriteokahtluse kohta tõendite kogumiseks meetmeid, millega sekkutakse isiku teadmata tema eraellu (EIK 18.01.2007, Šubinski vs. Sloveenia). Jälitustegevuse läbiviimisega sekkuti R.K. i teadmata tema eraellu. Maakohus on asjakohaselt viidanud ka Tartu Ringkonnakohtu 13.02.2013 lahendile kohtuasjas 1-10-16749, kus kolleegium on asunud seisukohale, et jälitustoimingute läbiviimist isiku suhtes saab lugeda tema suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks. Oluline on, et kriminaalmenetluse raames läbi viidavad toimingud mõjutaksid isikut (EIK 15.02.2011, Kangasluoma vs. Soome). 8.
  66. A.T. ja AS-i XXX kriminaalmenetlusele allutamise alguse osas nõustub prokurör maakohtu määruses esitatud seisukohaga. Ka ringkonnakohus nõustub, et nimetatud isikute puhul toimus menetlusele allutamine nende suhtes esimese menetlustoimingu läbiviimisega. Eelnevast tuleneb, et kõigi süüdistatavate osas on kriminaalmenetlus praeguseks toimunud ligi 6 aastat.
  67. Isiku õigus nõuda enda kohtuasja menetlemist mõistliku aja jooksul tuleneb EIÕK art 6 lg 1 esimesest lausest ja PS §-st
  68. Konventsiooni art 6 lg 1 sätestatud mõistliku menetlusaja nõude eesmärk on vältida seda, et süüdistatav peaks oma tuleviku osas liiga kauaks ebakindlasse olukorda jääma (EIK 10.11.1969, Stögmüller vs. Austria, 03.06.2010, Konashevskaya vs. Venemaa). PS §-st 14 tuleneb põhiõigus tõhusale menetlusele, mis hõlmab mh õigust nõuda, et menetlus toimuks mõistliku aja jooksul (RKÜK 3-3-1-85-09). Samas ei defineeri ei EIÕK ega ka Eesti Vabariigi seadused mõistliku menetlusaja mõistet. Menetluse lõpuks mõistliku menetlusaja kontekstis loetakse kohtuotsust, mis ei ole enam edasikaevatav (nt EIK 04.07.2002, Baratelli vs. Itaalia). Nagu maakohus on välja toonud, tuleb kohtupraktika kohaselt hinnata menetlusaja mõistlikkust kaasuspõhiselt, võttes arvesse eeskätt järgmisi kriteeriume: kohtuasja keerukus; kaebaja käitumine; asjaomaste asutuste käitumine ja selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul (nt EIK 28.06.1978, König vs. Saksamaa). 9.
  69. Maakohus tuvastas, et nimetatud kriminaalasi on keskmisest keerukam ja mahukam. Asjas on hulgaliselt tõendeid, samuti on üle kuulatud mitmeid tunnistajaid. 17.05.2011 määrusega ühendati kriminaalasjad 08930000133 (R.K. i ja AS XXX ) ja 08930000113 (A.T. ja OÜ XXX ). R.K. i ja AS-i XXX kriminaalasja uurimine võttis tunduvalt kauem aega kui A.T. ja OÜ XXX asja puhul. Seepärast on märkimisväärne viivitus tekkinud A.T. ja OÜ XXX kriminaalasjas prokuratuuris pärast kohtueelse menetluse lõppemist. Põhjenduseks sellele on prokurör toonud vajaduse ära oodata R.K. i ja AS-i XXX asjas tõendite kogumine ja seejärel kriminaalasjad ühendada. Süüdistusakt ühendatud kriminaalasjas esitati Tartu Maakohtule 26.09.2011 ning selle kohaselt olid kuriteod toime pandud aastatel 2006-
  70. Ka on R.K. i ja AS-i XXX kriminaalasja menetlus võtnud ligi kaks aastat kauem aega kui A.T. ja OÜ XXX asja puhul. 9.
  71. Tartu Maakohtu 05.12.2012 määrusega määrati kriminaalasja sisulise arutamise ajaks eelistungil pooltega kooskõlastatud ajavahemik 30.09 - 25.10.2013 ja 05 – 06.12.
  72. Seega tekkis märkimisväärne viivitus käesolevas kriminaalasjas ka maakohtus. Viivituse põhjuseid on maakohus enda määruses selgitanud ning eelkõige oli selleks kohtu ja prokuröri hõivatus. 11 9.
  73. Maakohtu hinnangul on ebamõistlikult pikk olnud ajavahemik süüdistusakti kohtusse saabumisest eelistungi toimumiseni ja ka süüdistatavate kohtu alla andmisest kohtuistungini. Lisaks ei pidanud maakohus põhjendatuks viivitust, miks tekkis A.T. kriminaalasja menetlemisel prokuratuuris, kus menetlus isiku suhtes viibis kaks aastat olukorras, kus kohtueelne uurimine tema suhtes oli tegelikult lõppenud ja menetlustoiminguid A.T. suhtes enam ei teostatud. Lisaks ei mõistnud maakohus, miks R.K. i ja AS-i XXX kriminaalasja uurimine kestis kaks aastat kauem kui A.T. kriminaalasja menetlemine, kuigi süüdistuste maht nendes asjades on sarnase suurusega. Menetlus süüdistatavate osas on kestnud kõigi puhul üle viie aasta ning maakohus leidis, et asja lõpliku lahendamiseni võib kuluda veel ligikaudu aasta ning eeltoodust tulenevalt on rikutud isikute õigust kriminaalasja menetlemisele mõistliku aja jooksul. 9.
  74. Prokurör maakohtu sellise seisukohaga ei nõustunud ning tõi välja, et R.K. i ja AS-i XXX asjas oli tunnistajate hulk oluliselt suurem, kuid A.T. ja OÜ XXX asjas moodustavad olulise osa pigem dokumentaalsed tõendid, mille kogumine pole niivõrd ajakulukas. Prokurör leiab, et kohtueelses menetluses läbiviidud toimingud olid kõik vajalikud ja nendele kulunud aeg põhjendatud. Samas ei lükka prokurör ümber muid põhjendusid, mis maakohus on toonud tuvastamaks, et mõistlikku menetlusaega nimetatud kriminaalasjas on rikutud. 9.
  75. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ja leiab, et kuna käesolev kriminaalmenetlus on kestnud ligi kuus aastat ning pooled on nõus tõsiasjaga, et menetluse lõpuni kulub veel ligikaudu üks aasta, siis on mõistlikku menetlusaega rikutud. Asjakohane on ka AS XXX kaitsjate väide, et ühe aasta puhul on tegemist ülimalt optimistliku prognoosiga, sest nagu eelnevalt viidatud, loetakse menetluse lõpuks mõistliku menetlusaja kontekstis kohtuotsust, mis ei ole enam edasikaevatav. Seega tuleb aastaga läbida vajadusel kõik kohtuinstantsid. Prokurör ega maakohus pole leidnud, et menetlusalused isikud oleksid enda tegevusega kuidagi kriminaalmenetluse kulgu takistanud. Seega on menetluse niivõrd pika kestvuse tinginud üksnes uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu viivitused. See ei saa olla piisavaks põhjenduseks süüdistatavate allutamiseks kriminaalmenetlusega kaasnevatele piirangutele. Osundades EIK seisukohale möönab ringkonnakohus, et menetluse ebamõistlikku kestust ei heasta riigi ressursside puudus efektiivse õigusemõistmise tagamiseks (EIK 17.04.2003, Kolb jt vs. Austria). Antud menetluses on nii prokuratuuris toimunud menetluse kui ka kohtumenetluse tegevusetuse perioodid olnud liiga pikad. Ühe menetlusetapi kestus võib olla liiga pikk, kui kohus tuvastab riigi põhjustatud pikema tegevusetuse perioodi (nt 7 kuud esimese astme kohtus, EIK 09.11.2010, Antczak vs. Poola). Antud kriminaalasja puhul saab tegevusetuse perioodi mõõta lausa aastates. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et käesoleval juhul on mõistliku menetlusaja möödumise tinginud eelkõige menetlejate tegevusetus pikema ajaperioodi jooksul. II
  76. Mõistliku menetlusaja ületamise tõttu lõpetatakse kriminaalmenetlus vaid siis, kui süüdistatava menetluslike õiguste rikkumist ei ole võimalik heastada muude õiguskaitsevahenditega. Kohus peab õiguskaitsevahendi valikul kaaluma, mil määral on rikutud õigust mõistlikule menetlusajale ning kui suur on asjas avalik menetlushuvi (RKKKm nr 3-1-1-63-13).
  77. Euroopa Inimõiguste Kohtu arvates on süüdistataval kriminaalasjas õigus sellele, et tema asja menetletakse erilise hoolikusega. EIÕK art 6 lg 1 eesmärk kriminaalasjades on vältida seda, et süüdistatav peaks oma saatuse osas liiga kauaks ebakindlasse olukorda jääma (EIK 03.06.2010, Konashevskaya jt vs. Venemaa). Süüdistatavate jaoks on ebakindlus küsimuses, kas nad tunnistatakse kriminaalkorras süüdi või mitte, kestnud käesolevaks ajaks juba peaaegu 6 aastat. Arvestades, et seadusjõus kohtulahendini jõudmiseks kulub veel aega, võib riive veelgi süveneda. 12 11.
  78. Maakohus leidis, et on alust eeldada, et käesolev kriminaalasi tõenäoliselt lähiajal lõplikult ei lahene ja kõik pooled nõustusid, et menetluseks võib kuluda veel ligi aasta. Hoidmaks ära praeguse kriminaalmenetluse tarbetut jätkamist ja süüdistatavate õiguste süvenemist, pidas kohus põhjendatuks kõigi süüdistatavate suhtes KrMS § 2742 lg 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamist vaatamata sellele, et hetkel oleks süüdistatavate õiguste rikkumine veel heastatav ka muul viisil. 11.
  79. Ringkonnakohus on nõus, et antud juhul esineb alus KrMS § 2742 lg 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Kui mõistlik menetlusaeg on juba möödunud ja ühtlasi on alust arvata, et kriminaalasja lahendamiseni ei jõuta enne, kui kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 2742 lg 1 alusel muutub möödapääsmatuks, tuleb kriminaalmenetlus lõpetada vaatamata sellele, et menetluse lõpetamise ajal oleks süüdistatava õiguste rikkumine heastatav ka muul viisil (RKKKm nr 3-1-1-63-13).
  80. Prokurör leiab, et antud kriminaalasjas on menetlushuvi suur ja kriminaalmenetluse jätkamine ei riivaks süüdistatavate õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ebaproportsionaalselt. 12.
  81. Otsustamaks, millise abinõuga konkreetsel juhul mõistliku menetlusaja ületamisele reageerida, tuleb kohtul eeskätt kaaluda ühelt poolt seda, millisel määral on rikutud süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul, ja teiselt poolt avalikku menetlushuvi konkreetses asjas, sh kuriteo raskust. Mida raskem on kuritegu, seda ulatuslikum peab olema mõistliku menetlusaja nõude rikkumine, et sellega oleks võimalik põhjendada süüdistatava suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist (RKKKm nr 3-1-1-63-13). 12.
  82. Antud kriminaalasjas süüdistatakse kõiki süüdistatavaid teise astme kuriteo toimepanemises, seega ei ole tegemist väga raske kuriteoga. Riigile on maksudena laekumata jäänud 7 966 604 krooni, seega nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et tulenevalt sellest on avalik menetlushuvi olemas. Samas puudub kriminaalasjas tsiviilhagi ja tulenevalt varasemast praktikast, millele on viidanud ka maakohus, on KrMS § 2742 lg 1 alusel kriminaalmenetlus lõpetatud ka suuremate maksevõlgnevuste korral (RKKKm 3-1-1-63-13). Seega ei saa antud juhul ainuüksi maksudena laekumata jäänud summa suurus olla aluseks kriminaalasja edasiseks menetlemiseks. Samuti pole tegemist väga raske kuriteoga. Ka AS-i XXX kaitsjad viitasid enda kirjalikus seisukohas mitmetele EIK lahenditele, kus kriminaalmenetlus on lõpetatud, kui menetlus on kestnud üle viie aasta. Käesoleva kriminaalasjaga sarnaneb EIK
  83. oktoobri 2000 otsus kohtuasjas Grauslys vs. Leedu, kus lõpetati menetlus EIÕK art 6 lg 1 rikkumise tõttu, kuna asi oli kestnud viis aastat ilma, et esimese astme kohus oleks otsuse tegemiseni jõudnud. Ka nimetatud kaasuse tunnistas kohus keeruliseks ning asjas kuulati üle 67 tunnistajat, kuid EIK leidis, et mõistlikku menetlusaega on rikutud ning selle on tinginud menetlejatepoolne viivitus. 12.
  84. Praegusel juhul on nii maakohus kui ringkonnakohus tuvastanud mõistliku menetlusaja rikkumise, mis on tingitud eelkõige viivitustest, mille on põhjustanud nii uurimisasutus, prokuratuur ja kohus. Nii on kriminaalmenetlus A.T. ja OÜ XXX asjas seisnud ligi kaks aastat prokuratuuris. Kohtueelne menetlus nimetatud asjas lõppes 05.02.
  85. Lisaks on riiklikest ressurssidest tingitud viivitus toimunud kohtumenetluses. Nimelt esitati ühendatud kriminaalasja süüdistusakt maakohtule 26.09.2011, kuid asja sisulise arutamise alguseks määrati alles 30.09.
  86. Eelnevast tuleneb, et A.T. ja OÜ XXX asjas on viivitus toimunud üle nelja aasta ning seda saab lugeda ulatuslikuks mõistliku menetlusaja nõude rikkumiseks. 12.
  87. R.K. i ja AS-i XXX asjas lõppes kohtueelne menetlus 31.03.
  88. Seega üle kahe aasta hiljem kui A.T. ja OÜ XXX asjas. Prokurör põhjendab nimetatud viivitust vajadusega üle kuulata tunnistajad, keda R.K. i ja AS-i XXX asjas oli kokku
  89. Samuti põhjendatakse viivitust asjaoluga, et selles kriminaalasjas oli maht (st maksustamisperiood) suurem. Ringkonnakohus ei leia, et need asjaolud põhjendavad kahte aastat menetlust rohkem, kui kulus teise sarnase teise astme kuriteo menetlemiseks. Seega on R.K. i ja AS-i XXX asjas 13 toimunud viivitus juba kohtueelses menetluses. Kohtueelne menetlus kestis R.K. i jaoks alates tema suhtes jälitustoimingute tegemisest 26.11.2007, s.o üle 3 aasta.
  90. Tulenevalt eeltoodust leiab kolleegium, et antud kriminaalasja menetlemine on võtnud liiga kaua aega ja on toimunud mitu põhjendamatut viivitust, mille on põhjustanud üksnes riigi tegevus kriminaalasja menetlemisel. Mõistlikku menetlusaega on ulatuslikult rikutud ja menetluse jätkudes suureneks riive veelgi. Tegemist on II astme kuritegude, s.o mitte väga raskete kuritegudega. Järelikult on olemas alus KrMS § 2742 lg 1 järgi kriminaalmenetluse lõpetamiseks, et vältida süüdistatavate suhtes riive süvenemist veelgi. III
  91. Ringkonnakohus on tuvastanud mõistliku menetlusaja riive kõigi süüdistatavate osas ning asunud seisukohale, et nimetatud riive on tingitud eelkõige uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu põhjendamatust viivitusest kriminaalasja menetlemisel. Seega on süüdistatavate suhtes rikutud EÕIK art 6 lg 1 sätestatud mõistliku menetlusaja nõuet. Isikud on pikka aega olnud ebakindlas olukorras ning õiguste riive suureneks menetluse jätkamisel veelgi. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et on olemas alus kriminaalmenetluse lõpetamiseks tulenevalt KrMS § 2742 lg
  93. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 ja § 390 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 07.10.2013 määruse KrMS § 2742 lg 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise kohta muutmata ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määruskaebuse rahuldamata. Mati Kartau Maarika Kuusk 14 Tiit Lõhmus

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.