KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Viive Ligi ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 5. november 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-1720 Ha

§ 1361lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 14.08.2013 Tallinna Halduskohtule maksukorralduse seaduse (

) § 1361 lg 1 alusel taotluse, milles palus luba seada Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) arest OÜ Sevil ettemaksukontole äriühingu poolt

1. a märtsikuu käibedeklaratsioonil tõenäoliselt alusetult deklareeritud enammakstud käibemaksu suuruses summas 6416,67 eurot. MTA algatas 26.04.2013 teatega nr 12.2-3/15329-1 OÜ Sevil
2. a märtsikuu käibedeklaratsiooniga esitatud tagastusnõude õigsuse kontrolli ning 13.08.2013 teatega nr 12.2-3/15329-11 üksikjuhtumi kontrollimenetluse
3. a märtsikuu käibemaksu ja sisendkäibemaksu arvestamise õigsuse osas. Kontrollimise tingis asjaolu, et OÜ Sevil esitas 22.04.2013 käibedeklaratsiooni, mille alusel tekkis äriühingul
4. a märtsikuu eest 3-13-1720 tagastusnõue summas 7323,75 eurot. Kontrollimise käigus selgus, et OÜ Sevil on
5. a märtsikuu sisendkäibemaksu arvestuses kajastanud Mercedes-Benz ML 350 (registreerimismärk 218 MHX; tehasetähis WDC1660241A016920) soetuselt arvestatud käibemaksu summas 6416,67 eurot (esimene lepingumakse). OÜ Sevil soetas sõiduki OÜ-lt Inchcape Motors Estonia ning liisinguandjaks on AS Nordea Finance Estonia. OÜ-le Inchcape Motors Estonia müüs sõiduki OÜ Isocom. Eelnimetatud tehing oli sisuliselt komisjonimüük. Maanteeametile esitatud dokumentidest nähtub, et OÜ Isocom soetas 21.01.2013 sõiduauto Saksamaal registreeritud äriühingult Autohaus Hornung GmbH & Co. KG. Kuna OÜ Sevil soovis sõiduautot soetada liisingu vahendusel ja AS Nordea Finance Estonia aktsepteerib liisingtehingute tegemisel vaid koostööpartnereid, siis vormistati sõiduauto esmalt OÜ Inchcape Motors Estonia omandiks, seejärel müüs OÜ Inchcape Motors Estonia sõiduauto AS-le Nordea Finance Estonia ning OÜ Sevil võttis sõiduauto kapitalirendi tingimustel liisingusse. Kontrolli käigus tuvastatud asjaoludele tuginedes on maksuhalduril tekkinud kahtlus, et OÜ Sevil ei soetanud sõiduautot ettevõtlusega seotud eesmärgil, mistõttu on küsitav ka äriühingu poolt deklareeritud sisendkäibemaksu mahaarvamise põhjendatus. Teiseks on maksuhalduril tekkinud kahtlus, et sõiduauto väidetav algne müüja OÜ Isocom ei ole sõiduauto tegelik müüja ning tegelikkuses võis sõiduauto soetamise organiseerida OÜ Sevil, eesmärgiga tekitada OÜ-le Sevil õigus sisendkäibemaksu maha arvata ning sõiduki müüki OÜ Inchcape Motors Estonia kaudu liisingfirmale mitte käibena deklareerida. Juhul, kui OÜ Sevil oleks deklareerinud ise kõnealuse sõiduauto soetuse Euroopa Liidu liikmesriigist (Saksamaalt), oleks olnud tema kohustuseks ka pöördmaksustamine, mille tulemusena sõiduki soetuse deklareerimisest käibemaksu enammakset ei tekiks. Maksuhalduri kahtlused põhinevad asjaoludele, et käesoleva ajani puuduvad tõendid, et sõidukit kasutatakse ettevõtluses, sõiduki osas sõidupäevikut ei peeta, sõiduki kasutajateks on märgitud äriühingu juhatuse liikme tütar ja tema abikaasa, sõiduauto Saksamaalt soetanud äriühing OÜ Isocom jättis koheselt peale tehingute vormistamist tehingult tasumisele kuuluva käibemaksu riigile tasumata ning äriühingus vahetus juhatuse liige. Seega on maksuhalduril mitmel põhjusel alust arvata, et OÜ Sevil on eelnimetatud sõiduauto soetuselt deklareerinud
6. a märtsikuu deklaratsioonil alusetult sisendkäibemaksu summas 6416,67 eurot ja sellega rikkunud käibemaksuseaduse (KMS) § 24 lg 1, § 29 lg 3 p 1 ja § 31 lg 1 sätteid. Maksuhaldur on ära kasutanud KMS §-s 34 antud võimalused tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamiseks, mistõttu lõpeb tagastusnõude õigsuse tuvastamise menetlus raha kandmisega ettemaksukontole hiljemalt 20.08.
7. Maksuhalduril on vaja enne maksuotsuse koostamist saada täiendavat infot Saksamaa automüüjalt, kellelt sõiduauto on algselt soetatud. Lisaks peab OÜ Sevil maksuhaldurile esitama täiendavaid tõendeid, põhjendamaks sõiduauto soetamise eesmärki ja tegelikku kasutusotstarvet. Kuna maksuhalduri hinnangul on maksu määramine äriühingule pärast täiendavate tõendite saamist tõenäoline, taotleb maksuhaldur 13.08.2013 alustatud üksikjuhtumi kontrollimenetluse raames eelaresti seadmist äriühingu ettemaksukontole. Maksuhaldur on tuvastanud, et OÜ Sevil omandis ei ole mistahes registervara. Äriühingu
8. a majandusaasta aruandes sisalduvas bilansis on märgitud põhivara kokku summas 64 623 eurot ning omakapital kokku summas 50 616 eurot, kuid lühi- ja pikaajalised kohustused on kokku 30 972 eurot. OÜ Sevil poolt maksuhaldurile perioodi 01.04.2013–30.04.2013 kohta esitatud AS Swedbank arvelduskonto väljavõttelt nähtub nimetatud perioodi vabade rahaliste vahendite lõppjääk summas 112,46 eurot, mis moodustab perioodi kreeditkäibest (sissetulekutest) ligikaudu vaid 4,3%. Seetõttu on maksuhaldur seisukohal, et kontrolli lõppemisel ei pruugi äriühing olla võimeline tasuma maksuotsusega juurdemääratavat maksusummat (6416,67 eurot). Seetõttu on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude 2

§ 1361

lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingud, kui OÜ Sevil on esitanud tagatise

§ 120

lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt suuruses 8341,67 eurot (6416,67 eurot + 30% täitmiskulude katteks), valides tagatise liigi vastavalt

§-s 122 loetletule. Täitekulude tekkimise võimaluse arvessevõtmine on vajalik, sest tagatise realiseerimisel võib tekkida täitetoimingute sooritamise vajadus, millega kaasnevad täitekulud.

§ 1361

lg 3 kohaselt juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul.

1. Tallinna Halduskohus rahuldas 16.08.2013 määrusega MTA taotluse ja andis loa seada Eesti Vabariigi kasuks arest OÜ Sevil ettemaksukontole laekunud
2. a märtsikuu käibedeklaratsioonist tuleneva tagastusnõude summas 6416,67 eurot. Maksuhalduri taotlus vastab seaduses kehtestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust, on täidetud, sest maksuhaldur alustas 26.04.2013 OÜ Sevil

1. a märtsikuu käibedeklaratsioonil esitatud tagastusnõude õigsuse kontrolli ning 13.08.2013 üksikjuhtumi kontrollimenetlust
2. a märtsikuu käibemaksu ja sisendkäibemaksu arvestamise õigsuse osas. Käesoleva taotluse on MTA esitanud 13.08.2013 algatatud kontrollimenetluse raames. Taotluses esitatud asjaolude pinnalt ei saa väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või võimatu.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud eeldused on täidetud, kuna äriühingul puudub mistahes registervara, arvelduskontol ei ole piisavalt rahalisi vahendeid ning

1. a majandusaasta aruandest nähtuvalt ei ole majandusnäitajad maksukohustuse täitmiseks piisavalt head. Välistatud ei ole olukord, kus maksukohustuslane asub ise sundtäitmist võimatuks muutma. Vajalik pole tõsikindel ja ümberlükkamatu veendumus, et tasumisest hakatakse igal juhul kõrvale hoiduma, sest see poleks kooskõlas prognoosotsuse olemusega. Arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Põhjendatud ei ole MTA taotluse rahuldamine kogu ulatuses, s.o kogu ettemaksukonto arestimine tagastusnõude summa ulatuses. Kuna maksumenetluse esemeks on üksnes tagastusnõue summas 6416,67 eurot ning vastav summa on laekumas äriühingu ettemaksukontole, siis on põhjendatud üksnes ettemaksukontole laekunud
2. a märtsikuu käibedeklaratsioonist tuleneva tagastusnõude arestimine MTA poolt taotletud summas 6416,67 eurot. Ettemaksukontole võivad laekuda ka muud summad, mis ei ole seotud äriühingu
3. a märtsikuu käibedeklaratsioonist tuleneva tagastusnõudega ning vastavate summade arestimine ei ole põhjendatud. Praegusel juhul tuleb jääda 13.08.2013 teatega nr 12.2-3/15329-11 algatatud kontrollimenetluse piiridesse.
4. OÜ Sevil esitas halduskohtu määruse peale 06.09.2013 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 17.09.2013 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 3

sätestab ka teisi võimalusi tagatise saamiseks, kuid piirates ettevõttel rahaliste vahendite kasutamist, valiti majandustegevust kõige pärssivam vahend. Kohus ei kontrollinud MTA väidet, et äriühingul ei ole registervara. MTA tegi menetluses kindlaks, et osaühingul on kaks sõidukit (veoautot). Samuti on MTA osundanud äriühingu

1. a majandusaasta aruandes märgitud põhivara suurusele 64 623 eurot. Arusaamatuks jääb maksuhalduri seisukoht, et ettevõtte bilansis kajastuv põhivara summas 64 623 eurot ja omakapital kokku summas 50 616 eurot ei ole piisavalt head majandusnäitajad, tagamaks 6416,67 euro tasumist. Maksuhaldur võinuks esmalt pöörduda maksukohustuslase poole, mis vältinuks põhjendamatut ja ressursse kulutavat kohtumenetlust. Ettevõtte majandustegevuse halvamine võib lõppeda püsiva maksejõuetusega või ettevõtte likvideerimisega. Alustades kontrolli 26.04.2013 teatega, pidanuks KMS § 34 lg 2 kohaselt maksumenetlus lõppema 25.07.
2. Maksumenetluse pikendamine kuni 20.08.2013 oli õigusvastane. MTA ei ole põhistanud tagastusnõude täimise tähtaja pikendamise vajadust (

§ 34lg 3).

Samuti pidanuks pikendamise otsus olema tehtud hiljemalt 14.07.2013, mitte 15.07.

1. MTA on 13.08.2013 kontrolliteatega nr 12.2-3/15329-11 asunud teostama korduvat menetlust, mis ei ole lubatav. Tegemist peab olema väga olulise põhjusega, miks takistatakse maksukohustuslase igapäevast majandustegevust. MTA võinuks teha päringud Saksamaale juba esimeste menetlustoimingutega ja sellise põhjendusega menetluse jätkamine ei ole lubatav. Halduskohus on vaidlustatud määruses märkinud, et maksumenetluses kogutud tõendid viitavad teadlikule maksupettusele, kuid MTA esitatud taotlus ei ole sellisel määral põhjendatud, et võiks teha järelduse maksukohustust suurendava maksuotsuse koostamise võimalikkusest. MTA on kohtule esitanud valeandmeid ja täitmata on üldised eeldused loa andmiseks.
2. Maksu- ja Tolliamet vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Maksuhaldur on taotluses esitanud asjaolud, mis annavad aluse põhjendatud kahtlusele, et maksukohustuslase poolt deklareeritud sisendkäibemaks on alusetu ja seetõttu ei pruugi tulevikus tõenäoliselt tekkiv maksukohustus olla täidetav. Kuna Saksamaal registreeritud äriühing, kellelt väidetavalt on sõiduk MercedesBenz ML 350 soetatud, ei osanud maksuhaldurile 13.08.2013 selgitada, kellega ostumüügitehing toimus, esitas maksuhaldur rahvusvahelise teabepäringu, mille vastusest peaks selguma, kas sõiduauto ostu organiseeris OÜ Sevil. OÜ Sevil esitas maksuhaldurile AS Swedbank arvelduskonto väljavõtte perioodi 01.04.2013–30.04.2013 kohta, millelt nähtub vabade rahaliste vahendite lõppjääk summas 112,46 eurot, mis moodustab kreeditkäibest ligikaudu vaid 4,3%. Seetõttu oli põhjendatud kahtlus, et maksuotsusega määratava võimaliku rahalise nõude sissenõudmine ei pruugi osutuda edukaks. Kaebaja väide, et maksuhaldur valis alusetult kõige kahjustavama vahendi, on paljasõnaline. Kaks veoautot, mida maksukohustuslane kasutab, kuuluvad liisinguandjale ega ole osaühingu registervara, millele saaks sissenõuet pöörata. Riigikohus on sedastanud, et maksuhaldur saab käibemaksu tagastusnõude õigsust kontrollida maksimaalselt 120 päeva jooksul (lahend nr 3-3-1-4-13, p 15). Maksuhaldur ongi pärast tagastusnõude menetlemiseks ettenähtud 120 päeva möödumist alustanud maksukohustuslase suhtes üksikjuhtumi kontrolli. 4

§ 1361

rakendamiseks käesoleval juhul täidetud, sest MTA alustas 13.08.2013 teate nr 12.2-3/15329-11 (tl 30) saatmisega OÜ Sevil 2013. a märtsikuu käibemaksu ja sisendkäibemaksu arvestuse õigsuse suhtes uut kontrollimenetlust uuel õiguslikul alusel ning selle menetluse raames on maksuhalduril võimalik

§ 1361

lg 1 alusel taotleda ka halduskohtult luba

§ 130

lg-s 1 sätestatud täitetoimingute sooritamiseks või nende sooritamise taotlemiseks. Määruskaebuse esitaja viited, et MTA pikendas 15.07.2013 otsusega nr 12.2-3/15329-8 (tl 2829) käibemaksu tagastusnõude täitmise tähtaega kuni 20.08.2013 õigusvastaselt (sh põhjenduste väidetava puudulikkuse tõttu), ei ole käesolevas vaidluses asjassepuutuvad, sest OÜ Sevil ei ole MTA 15.07.2013 otsust vaidlustanud ning praeguses asjas on küsimuse all üksnes MTA 14.08.2013 taotluse põhjendatus. Kuna MTA alustas 13.08.2013 teatega uut üksikjuhtumi kontrollimenetlust, ei ole varasema tagastusnõude õigsuse kontrollimenetlusega seonduvad argumendid asjakohased. 7.

ei näe üksikjuhtumi kontrollimenetluse alustamiseks ette eraldi menetluskorda, mistõttu võib maksumenetluse algushetkeks olla ka menetlusosalise teavitamine menetlusest (

§ 45ja haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2).

Samuti võib üksikjuhtumi kontrolli menetlus seonduda samade tehingutega, mille toimumine seati kahtluse alla juba varasemas tagastusnõude tuvastamise menetluses, ning uue menetluse raames esitatud taotlus võib tugineda muu hulgas sellistele kahtlustele, mis on maksuhalduril varasemalt tekkinud tagastusnõude kontrollimise käigus. Tagastusnõude tuvastamise menetlus lõpeb enammakse kandmisega maksukohustuslase ettemaksukontole. Maksuhalduril on seadusest tulenev kohustus kontrollida maksuseaduste täitmist ja selgitada maksumenetluses välja kõik isiku maksukohustust mõjutavad asjaolud (

§ 10

). Kui tagastusnõude õigsuse kontrollimenetluses ei õnnestunud maksuhalduril ettenähtud tähtaja jooksul kõiki olulisi asjaolusid välja selgitada ning seadus võimaldab maksukontrolli läbiviimist jätkata muul alusel, on maksuhalduril ka õigus seda teha. Ekslik on määruskaebuse esitaja seisukoht, et samade tehingute osas uuel alusel kontrollimenetluse läbiviimine ei ole õiguslikult lubatav. Selline piirang esineks vaid juhul, kui vastavas osas oleks maksukohustuslase suhtes viidud läbi üldkontroll ehk revisjon. Üksikjuhtumi kontrolli puhul taolise piirangu puudumisele viitab üheselt ka

§ 93

lg 1, mis annab maksuhaldurile võimaluse määrata maksusumma muu hulgas tingimusega, et täiendava kontrollimise tulemusel võib maksuotsust muuta või kehtetuks tunnistada. Seejuures peab

§ 1361

rakendamiseks esinema üksnes käimasolev kontrollimenetlus (mida on antud juhul MTA 13.08.2013 teatega alustatud) ning kohus ei saa käesolevas asjas anda sisulist hinnangut maksuhalduri poolt üksikjuhtumi kontrolli menetluse alustamise õiguspärasusele, kuna see väljuks MTA 14.08.2013 taotluse piiridest. 8. Kohus ei hinda

§ 1361

alusel esitatud taotluse läbivaatamisel, kas maksuhaldur on kogunud piisavalt tõendeid maksusumma määramiseks, vaid kohtul tuleb kontrollida üksnes järgmiste eelduste täidetust (vt Riigikohtu 18.06.2013 määrus nr 3-3-1-28-13, p 10): (a) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust; 5

§ 1361

eesmärk on tagada maksuvõla sissenõudmise võimalus pärast maksukohustuslasele rahalise nõude või kohustuse määramist ning vältida olukorda, kus isik hakkab tõenäoliselt tekkiva maksuvõla tasumise kohustuse vältimiseks oma vara võõrandama või vähendab muul viisil enda võimet maksuvõlga tasuda. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine ei eelda tõsikindlat veendumust, et maks määratakse või selle tasumisest kõrvalehoidumine aset leiab, vaid piisab ratsionaalsest kahtlusest, et täitmist tagavaid toiminguid kohaldamata võib maks jääda tasumata. Taotlus esitatakse enne maksude tasumise õigsuse kontrolli lõppemist ja rahalise nõude või kohustuse määramist, mistõttu ei saa ega pea maksuhalduril olema välja kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes ja seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Kohtu ülesandeks on kontrollida, kas maksuhalduri esile toodud faktilistel asjaoludel on maksukohustuse määramine käimasoleva kontrolli raames võimalik ja tõenäoline.

§-st 1361 tuleneb seega kõige üldisemalt nõue, et maksuhaldur peab oma taotlust põhistama vastavalt HKMS §-le 63 ja sooritatavad täitmist tagavad toimingud peavad olema eesmärki (tulevase tõenäolise maksukohustuse sissenõudmise võimalikkuse tagamine) arvestades maksukohustuslase suhtes proportsionaalsed (nt Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2013 määrus nr 3-12-2678, p 7). 10. Määruskaebuse esitaja hinnangul ei võimalda MTA 14.08.2013 taotluses esitatud põhjendused järeldada, et OÜ Sevil oleks teadlikult osalenud maksupettuses ja tema maksukohustust suurendava maksuotsuse koostamine oleks tõenäoline. Maksuhaldur kahtlustab, et kasutatud sõiduauto Mercedes-Benz ML 350 soetamise Saksamaalt organiseeris tegelikkuses OÜ Sevil ise (seotud isikute kauaaegse tuttava Nikolai Narsutdinovi kaudu), mitte aga OÜ Isocom (kelle juhatuse liige andis kõnealuse sõiduki Saksamaalt soetamiseks volituse N. Narsutdinovile ning kes pole pikka aega oma maksukohustusi täitnud ja kelle juhatuse liige vahetus peagi pärast sõiduki ostu-müügitehingu toimumist), mistõttu ei oleks OÜ-l Sevil pöördmaksustamise tulemusena käibemaksu enammakset tekkinud. MTA ei ole veel saanud tehingu kohta teavet ja dokumente Saksamaa äriühingult Autohaus Hornung GmbH & Co, mille alusel tekkinud kahtlusi kontrollida. Lisaks ei pea maksuhaldur usutavaks äriühingu esindajate seletusi, et sõiduauto soetati edasimüügi eesmärgil, ning leiab, et seda on tegelikkuses kasutatud OÜ Sevil ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel (s.o äriühinguga seotud isikute või nende lähedaste erasõitudeks). Ringkonnakohus jagab maksuhalduri ja halduskohtu seisukohta, et seni kogutud andmete põhjal on alust kahtlustada OÜ Sevil teadlikku osalemist maksupettuses eesmärgiga saada alusetu sisendkäibemaksu tagastusnõude tulemusena äriühingule käibevahendeid. Sellises olukorras ei saa äriühing tugineda ka väitele, et ta on oma majandustegevuses vaidlusaluse tagastusnõude summaga arvestanud ja selle suhtes käsutuspiirangu seadmine pärsib tema majandustegevust. Lisaks on paljasõnalised ja põhistamata OÜ Sevil väited, et halduskohtu 6

§ 1361

lg 1 rakendamise üheks kohustuslikuks eelduseks on maksuhalduril põhjendatud kahtluse esinemine selles, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Ringkonnakohus leiab, et maksukohustuslase tegevuse tõttu maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuses põhjendatud kahtluse tekkimiseks võib aluse anda sisuliselt igasugune maksukohustuslase tegevus, mis annab põhjust pidada tõenäoliseks, et maksukohustuslane võib edaspidi käituda pahatahtlikult ja muuta maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuks või võimatuks. Selline kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist. Vastupidi,

§ 1361

alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks. Nagu eespool märgitud, kahtlustab maksuhaldur OÜ-d Sevil sisuliselt käibemaksupettuses ja selline kahtlus on seni kogutud tõenditega ka ratsionaalselt põhjendatud. Sellises olukorras ei saa põhjendamatuks pidada maksuhalduri kartust, et maksukohustuslane võib oma tegevusega muuta tõenäoliselt määratava maksusumma hilisema sissenõudmise võimatuks või senisest oluliselt raskemaks. Sellest tulenevalt on OÜ Sevil suhtes

§-s 1361 sätestatud täitmist tagavate toimingute rakendamine lubatav. MTA 14.08.2013 taotluses (lk 5) on arusaadavalt märgitud muu hulgas andmed tagatise kohta, mille esitamise korral maksuhaldur täitetoimingud lõpetab, mistõttu vastab taotlus kokkuvõttes

§ 1361nõuetele. 7