Obsah (9)

§ 112§ 41§ 1§ 4§ 37§ 6§ 121§ 199§ 203

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Agu Timmi ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 30.09.2013, Tartu Haldusasja number 3-13-52 Haldusasi Ain Aroldi (Arold) kaebu

) § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud sissetulekutest maha arvatavaid väljaminekuid summas 112,31 eurot. Seega on

§ 112

lg 1 p 1 sätestatut arvestades määruskaebuse esitaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 17,35 eurot ((147-112,31)/4x2). Kuivõrd kaebuse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv on 15 eurot, ei ületa menetluskulud määruskaebuse esitaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, millest on tehtud lubatud mahaarvamised, ning menetlusabi andmine ei ole

§ 112lg 1 p 1 alusel lubatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

1. 07.03.2013 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtu 30.04.
2. a määruse peale määruskaebuse (tl 48-49), milles palub halduskohtu määruse tühistada. Määruskaebuse esitaja sõnul on halduskohus

§ 112lg 1 p-s 1 sätestatud arvutuste tegemisel võtnud aluseks ebaõige ajaperioodi.

Kuigi halduskohus on menetlusabi taotluse lahendanud, lähtudes sellest, et menetlusabi taotlus on kohtule esitatud koos 09.01.2013. a kaebusega, oli tegelikult tegemist kohtule 04.02.2013 saabunud kaebuses esitatud menetlusabi taotluse lahendamisega ning kohus oleks pidanud

§ 112

lg 1 p-s 1 sätestatud arvutuste tegemisel võtma arvesse perioodi 04.10.2012 – 04.02.

1. Määruskaebuse esitaja sõnul ei ole halduskohus kuni määruskaebuse esitamiseni tema 09.01.2013 esitatud kaebuse kohta ühtegi määrust koostanud. Ka 28.02.
2. a kaebuse käiguta jätmise määruses on halduskohus jätnud kaebuse kuupäeva märkimata ning määruses kirjeldatud asjaolud pärinevad vaieldamatult tema 04.02.2013 esitatud kaebusest, mitte aga 09.01.2013 esitatud kaebusest. Seega leiab määruskaebuse esitaja, et Tartu Halduskohtu 30.04.
3. a määruses tehtud viide 09.01.
4. a kaebusele ei ole asjakohane. Halduskohus oleks pidanud lähtuma perioodi 04.10.2012 − 04.02.2013 sissetulekutest ja väljaminekutest, mil tema kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek oli 11,28 eurot, mis on väiksem kui kaebuse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv 15 eurot. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja Tartu Halduskohtu 04.03.
6. a määrus tuleb tühistada. Asi tuleb saata halduskohtule tagasi halduskohtu pädevuse küsimuse uueks otsustamiseks, arvestades ringkonnakohtu määruse põhjendusi. 2
7. Esmalt märgib kohus, et ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et käesolevas asjas on halduskohtule esitatud kaks eraldiseisvat kaebust. Määruskaebuse esitaja on käesolevas asjas esitanud halduskohtule 09.01.2013 kaebuse, milles palub tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla toimingud seoses määruskaebuse esitaja pretensiooni lahendamisega veekeedukannu osas. 04.02.2013 on määruskaebuse esitaja edastanud kohtule järjekordse pöördumise, mis sisaldab endas samuti kirjeldust vastustaja toimingutest veekeedukannuga seoses esitatud pretensiooni osas, millega on väidetavalt rikutud määruskaebuse esitaja õigusi. Seega sisaldavad mõlemad pöördumised endas sama põhiliste asjaolude kogumit

§ 41lg 2 mõttes ning 04.02.2013.

a pöördumist ei saa pidada uueks kaebuseks, vaid seda tuleb tõlgendada kui esialgse, 09.01.

1. a kaebuse täiendust, milles on esitatud kaebuse täiendavad põhjendused ning tõendid.
2. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus ei saanud 04.03.
3. a määrust teha, kuna asi ei ole halduskohtu pädevuses. Tulenevalt

§ 1

lg-st 1 on halduskohtumenetlus menetlus haldusasja lahendamiseks ning tulenevalt

§ 4

lg-st 1 on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Määruskaebuse esitaja on kohtu poole pöördunud

§ 37

lg 2 p-s 6 sätestatud õigusvastasuse tuvastamise nõudega, milles palub tunnistada õigusvastaseks kaebuses äratoodud vangla toimingud. Tulenevalt

§ 6

lg 2 kohaselt loetakse halduskohtumenetluses haldusorgani toiminguks haldusorgani poolt haldusmenetluses tehtud toiming, samuti haldusorgani tegevusetus ja viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Haldusmenetluses tehtud toimingu regulatsiooni täpsustab haldusmenetluse seaduse § 106 lg 1, mille kohaselt on toiming haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. Seega saab tuvastusnõudega taotleda ainult sellise toimingu õigusvastasuse tuvastamist, mis on tehtud haldusorgani poolt haldusmenetluses, samuti tegevusetust või viivitust avalik-õiguslikus suhtes sõltumata haldusmenetlusest. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva haldusasja asjaoludel on vaidlustatavate vangla toimingute näol tegemist tsiviilõigussuhtes tehtud toimingutega. Määruskaebuse esitaja on ostnud vangla poest veekeedukannu, s.t sõlminud müügilepingu võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 208 jj mõttes, ning sellega seoses tekkinud probleemi korral pöördunud vangla poole taotlusega, et vangla tekkinud probleemi lahendaks. Määruskaebuse esitaja on ka ise kaebuses viidanud, et on vangla kui müüja poole oma probleemiga pöördunud, kuna veekeetjal on kehtiv garantiiaeg 2 aastat. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja kirjelduse järgi võib olla tegemist müüja vastutuse juhtumiga VÕS §-de 218 jj mõttes. Seega tuleneb kõiki määruskaebuse esitaja poolt esitatud nõudeid ja taotlusi seoses vanglalt ostetud veekeedukannuga hinnata võlaõigusseaduse alusel tulenevalt vanglaga sõlmitud müügilepingust. Tegemist on järelikult tsiviilõigussuhtega, mille raames tehtud toimingute seadusele vastavuse üle otsustamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohus ei olnud pädev vaatama läbi riigilõivu tasumisest vabastamise taotlust, vaid oleks pidanud kaebuse halduskohtu pädevuse (

§ 4

) puudumise tõttu

§ 121lg 1 p 1 alusel kaebajale tagastama.

8. Ringkonnakohus on seisukohal, et kehtiv menetlusseadustik ei võimalda ringkonnakohtul määruskaebusmenetluses selle piiridest väljumata halduskohtule esitatud kaebust ise

§ 121

lg 1 p 1 alusel kaebajale tagastada, sest põhikohtuasi ei ole ringkonnakohtu menetluses. Ringkonnakohus tohib tugineda

§ 199

lg 1 p-le 1 ja § 203 lg-le 2 nende koosmõjus.

§ 199

lg 1 p 1 sätestab, et ringkonnakohus tühistab halduskohtu lahendi apellatsioonkaebuse ja vastuväidete põhjendustest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks halduskohtusse, kui asja lahendas kohus, kellel seaduse järgi ei olnud õigust asja lahendada.

§ 203

lg 2 kohaselt kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele 3 apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui

19. peatükist ei tulene teisiti. Kuna käesoleval juhul ei tulene

19. peatükist teisiti, siis tugineb ringkonnakohus käesolevat kohtumäärust tehes eelnimetatud normide koosmõjule. Halduskohtul tuleb antud asjas uuesti otsustada halduskohtule esitatud kaebuse lubatavuse küsimus, arvestades eelnevalt väljendatud ringkonnakohtu seisukohta halduskohtu pädevuse osas, ning hinnata, kas antud juhul esineb

§ 121lg 1 p-s 1 sätestatud alus kaebuse tagastamiseks.

Tiina Pappel Agu Timmi 4 Madis Ernits