← Eesti

2-10-31419/29

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Tiit Kollom, Ele Liiv, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. september 2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-31419 Tsiviilasi K Ri ja R Ii hagi A Ii vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. aprilli 2013 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R Ii apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 03.09.2013, avalik kohtuistung Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 1728 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I: K R (isikukood xxxxxxxxxxxx) Hageja II: R I (isikukood xxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja K R Kostja: A I (isikukood xxxxxxxxxxxx), kostja lepinguline esindaja advokaat Peep Rajavere RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Harju Maakohtu
  4. aprilli 2013 otsus osaliselt, so osas, millega jäeti täies ulatuses rahuldamata hagi elatise võlgnevuse väljamõistmise osas, samuti elatise väljamõistmata jätmise osas alates 01.04.
  5. Teha tühistatud osas uus otsus.
  6. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  7. Kohtuotsuse resolutsiooniks lugeda: 3.
  8. Hagi rahuldada osaliselt. 3.
  9. Välja mõista A Iilt elatise võlgnevus tagasiulatuvalt perioodi 01.02.201231.03.2013 eest suurusega 1156,77 eurot R Ii kasuks. 3.
  10. Välja mõista A Iilt elatis R Ii kasuks alates 01.04.2013 suurusega 192 eurot kuus kuni R Ii elama asumiseni A Ii juurde või kuni R Ii täisealiseks saamiseni või kuni tema põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. MENETLUSKULUDE JAOTUS Kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
  11. K R esitas 30.06.2010 Harju Maakohtule hagi A Ii vastu elatise väljamõistmiseks. 13.03.2013 hagi täpsustuses palus hageja kostjalt R Ii kasuks välja mõista elatise alates 01.02.2012 kuni nõude täpsustamiseni 13.03.2013 iga kuu eest 192 eurot, kokku võlgnevus 2278 eurot, alates 01.04.2013 igakuiselt 192 eurot ja lisaks tasumata lasteaia arvete alusel 82,72 eurot.
  12. Hagiavalduse kohaselt on K Ril ja A Iil ühine laps R I. Vastavalt K Ri ja kostja vahelisele kokkuleppele maksis kostja lapse ülalpidamiseks 4500 krooni iga kuu keskpaigas. Kuna 01.07.2010 jõustunud uus perekonnaseadus sätestab, et elatusraha tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette, saatis K R kostjale teate sooviga saada elatist iga kuu esimesel kuupäeval. Ajavahemikul jaanuarist 2009.a kuni augustini 2009.a ei maksnud kostja lapsele elatist ja esimene makse oli 12.08.
  13. Kostja vastuväited
  14. Kostja hagi ei tunnistanud. Kuna Harju Maakohtu 06.02.2012 määrusega lõpetati osaliselt vanemate ühine hooldusõigus R Ii suhtes ja kostjale anti üle otsustusõigus lapse viibimiskoha, lasteaia ja koolivaliku suhtes, ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt elatist alates 06.02.
  15. Laps peaks alates 06.02.2012 elama koos kostjaga.
  16. Kostja andis varasemalt lapsele piisavalt elatist. Kostja maksis lapsele elatist rahas ja andis talle ülalpidamist kulude kandmisega: maksis lasteaiatasu, kunstiringi tasu ja andis raha erakorralisteks ostudeks. Kostja andis R Iile elatist 2009.a teisel poolaastal 315,72 eurot kuus,
  17. a 258,27 eurot kuus,
  18. a 193,09 eurot kuus ja
  19. aasta jaanuaris - veebruaris 923,69 eurot kuus. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
  20. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
  21. Perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolude 2 tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Hagi esitati 30.06.2010, seega tuleb elatise nõue lahendada kuni 30.06.2010 kehtinud seaduse alusel ja alates 01.07.2010 kehtiva perekonnaseaduse alusel.
  22. PKS § 96 ja § 97 p 1 kohaselt on isa kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Seega lapse ülalpidamiseks kuuluks elatis väljamõistmisele kuni 30.06.2010 lapse vanema kasuks ja alates 01.07.2010 lapse kasuks.
  23. Poolte vahel on vaidlus elatise väljamõistmise ajas ja elatise maksmise ulatuses. Kohus leidis, et hagejatel on õigus saada elatist kuni tsiviilasjas nr 2-10-57927 tehtud kohtulahendi jõustumiseni. Harju Maakohus kinnitas tsiviilasjas nr 2-10-57927 K Ri ja A Ii vahel sõlmitud kompromissi, mille kohaselt otsustusõigus R Ii viibimiskoha, lasteaia- ja koolivaliku suhtes on lapse isal A Iil. Lapse üleandmine isale pidi toimuma 07.02.2012, kuid tegelikult toimus 14.04.
  25. Vastavalt kokkulepitud suhtlemiskorrale võttis K R 11.05.2012 lapse ja ei toonud last A Ii juurde tagasi selleks kokkulepitud ajal. A I pöördus kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. K R vaidlustas sundtäitmise.
  26. Tsiviilasjas nr 2-10-57927 tehtud kohtumääruse mittetäitmine, so keeldumine lapse tagasitoomisest isa elukohta, ei saa luua K Rile õigust nõuda, ka mitte lapse nimel, elatist lapse isalt, kelle juures laps peaks seaduslikult viibima.
  27. Kohtule esitatud tõenditest (pangakonto väljavõtted) nähtuvalt maksis kostja elatist alates
  28. a augustist 3000 krooni kuus. Kostja tasus ka lapse lasteaiaarved alates 2009.a juulist, mida tuleb samuti arvestada lapse kulude katteks makstud elatusrahana.
  29. a oli lasteaiamaks umbes 673 krooni kuus,
  30. a 594 krooni kuus ja
  31. a 28 eurot kuus. Seega maksis kostja ajavahemikul 2009.a augustist kuni 2012.a veebruarini elatist (K Rile tehtud ülekanded, lasteaia maks, huviringi tasu) tunduvalt rohkem kui 192 eurot kuus. Kostja makstud elatis nimetatud perioodil katab ka 2009.a juuni ja juuli maksmata elatise. Ajavahemikul 01.02.-06.02.2012, so 6 päeva eest oli kostja kohustatud maksma elatist 40 eurot. Kostja maksis 2012.a veebruaris 150 eurot, mis kattis ära ka lasteaiamaksu (arve 03.02.2012 – 41,96 eurot ja arve 01.03.2012 – 40,76 eurot). Kostja tegi ülekandeid lapse ülalpidamiseks K Rile ka pärast seda, kui lapse elukoha õiguse üle otsustab kostja. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
  32. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
  33. Kohus leidis õigesti, et vastavalt PKS §-le 96 ja § 97 p-le 1 on isa kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Samas leidis kohus vääralt, et tsiviilasjas nr 2-10-57927 sõlmitud kompromiss on kohtulahend ja alates lahendi jõustumisest puudub kostjal hageja ülapidamiskohustus. Asjaolu, et kohus poolte kokkuleppe tõttu määrusega menetluse selle tsiviilasja menetluse lõpetas, ei tee kompromissist kohtulahendit.
  34. Puudub vaidlus, et kostja lapsele ülalpidamist ei anna. Kohus ei saa õigustada kostja õigusvastast tegevust hageja esindaja õigusvastase tegevusega, sest elatist taotleb hageja, mitte hageja esindaja. Põhjendamatu ja arusaamatu on kohtu etteheide hageja esindaja mitte seaduslike õiguskaitsevahendite kasutamisele. Otsusest jääb selgusetuks, millist õiguskaitsevahendit peab kohus seaduslikuks ja miks ei ole kohtu hinnangul taganemine kompromissist ja ülesütlemine piisavad õiguskaitsevahendid.
  35. Lapse ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Isegi kui lähtuda käesoleva hagi 3 lahendamisel tsiviilasjas nr 2-10-57927 sõlmitud kompromissist, ei nähtu sellest, et kostja oleks sellest kohustusest vabastatud. Kohus ei võtnud mingit seisukohta hageja väite osas, et kostja ise saatis lapse ema juurde elama. Kui kostjal on etteheiteid hageja esindajale, on tal võimalik esitada oma nõuded hageja esindajale, mitte hagejale. Otsusest jääb selgusetuks, kas hagejale jääb kostja ülalpidamiskohustus tulevikus kehtima või on ta sellest vabastatud.
  36. Kohus saab ülesütlemist käesolevas asjas ise hinnata. Juhul, kui kohus leiab, et ta ei saa seda ise hinnata, tuleks menetlus peatada kuni tsiviilasjas nr 2-12-13368 lahendi jõustumiseni ja võimalik, et ka kuni järgmise sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluse lõppemiseni. E-toimikust nähtuvalt esitas kostja 29.04.2013 avalduse lepitusmenetluse läbiviimiseks ja sundtäitmise võimaldamiseks.
  37. Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2013 määruse p-st 14 tsiviilasjas nr 2-12-47960 nähtub, et kohtu hinnangul ei ole hageja esindajale pandud kohustust laps välja anda. Samuti ei nähtu määrusest, et hageja esindajal puuduks õigus antud küsimusi otsustada. Vastus apellatsioonkaebusele
  38. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  39. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada, so osas, millega kohus jättis täies ulatuses hagi rahuldamata elatise võlgnevuse osas perioodi eest veebruar 2012.a kuni märts 2013.a ja rahuldamata hagi elatise saamiseks alates 01.04.2013 suurusega 192 eurot kuus. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse. Muus osas, so ülejäänud osas elatise võlgnevuse ja lasteaia arvete tasumata jätmise eest 82,72 euro väljamõistmata jätmise osas jätta maakohtu otsus muutmata. Selles osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud.
  40. Maakohus tuvastas õigesti, et kostjal ei ole võlgnevust 2009.a juuni, juuli ja augustikuu elatise osas. Kostja ei vaidlustanud, et kokkuleppe kohaselt pidi ta tasuma sel ajal elatist 3000 krooni kuus. Kostja konto väljavõtetega on tõendatud, et ta tasus 2009.a juulist kuni detsembrini elatist 19 640 krooni, so 3273,33 krooni kuus. Maakohus leidis õigesti, et kostja tasutud lasteaiaarveid tuleb samuti käsitleda lapse kulude katteks makstud elatusrahana, kostjal ei ole võlgnevust 03.02.2012 ja 01.03.2012 lasteaiaarvete osas (vastavalt 41,96 eurot ja 40,76 eurot), kuna kostja poolt 2012.a veebruaris tasutud elatusraha kattis ka need summad. Seega tal eelnimetatud perioodi eest võlgnevust ei tekkinud.
  41. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu seisukohaga, et alates tsiviilasjas nr 2-10-57927 tehtud kohtumääruse jõustumisest, millega anti otsustusõigus lapse viibimiskoha, lasteaia- ja koolivaliku suhtes kostjale, ei ole kostjal kohustust elatist maksta. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos. Vaidlust ei ole asjaolude üle, et kohtumääruse kohaselt tuli laps anda kostjale üle 07.02.2012, kuid tegelikult toimus see 14.04.2012 ja alates 11.05.2012 elab laps uuesti ema juures. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb antud juhul lähtuda faktilisest olukorrast, st laps ei ela isaga koos (olenemata põhjusest, miks see nii on) ja ta vajab alaealisena ülalpidamist, st ka kostja panust, mida kostja alates 2012.a veebruarist piisavas ulatuses ja regulaarselt andnud ei ole.
  42. Kostja ei vaielnud vastu sellele, et elatise suurus peaks olema 192 eurot kuus, kui tal oleks kohustus seda maksta. Alates 01.02.2012 kuni 2013.a märtsikuuni (kaasa 4 arvatud) oleks kostja pidanud maksma elatist 2496 eurot (13x192). Kostja on sellel ajavahemikul tasunud tema enda arvestuse kohaselt 1108,43 eurot, millele lisandub 58 eurot, mille saamist kinnitas hageja 23.08.2013 menetlusdokumendis, so kokku 1166,43 eurot. Seega on võlgnevus nimetatud perioodi eest 1329,57 eurot (2496 1166,43). Sellest tuleb omakorda arvestada maha elatis 27 päeva eest, mil laps elas kostja juures ja oli tema ülalpidamisel, so 172,80 eurot. Seega on kostja elatisevõlg seisuga 01.04.2013 1156,77 eurot, mis tuleb temalt välja mõista.
  43. Alates 01.04.2013 tuleb kostjalt välja mõista elatis 192 eurot kuus kuni lapse elama asumiseni kostja juurde või kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni tema põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
  44. Menetluskulud jäävad TsMS § 164 alusel poolte endi kanda. Tiit Kollom Ele Liiv Ande Tänav 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.