← Eesti

2-12-7070/18

Obsah (14)§ 146§ 153§ 22§ 172§ 158§ 108§ 165§ 162§ 66§ 65§ 170§ 171§ 173§ 175

Tsiviilasi nr 2-12-7070 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 24. oktoober 2013, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-7070

§ 146nimetatud väljamaksete kohta Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete rahuldamine: 2

(9)Tsiviilasi nr 2-12-7070 Pankrotimenetluses ei ole esitatud vara välistamise ega tagasivõitmiseks avaldusi. Massikohustused: Kokku massikohustused summas 34.82 eurot, s.h teated väljaandes Ametlikud Teadaanded 12.78 eurot, pangakulud 22.04 eurot. Pankrotimenetluse kulud: Ajutise halduri tasu ja kulude välja maksmise aluseks pankrotivarast on Harju Maakohtu 09.10.2012 määrus, millega mõisteti pankrotivara arvelt välja ajutise halduri tasu summas 703.94 eurot, millele lisandus käibemaks summas 140.79 eurot ning kulutuste hüvitis 55.92 eurot. Ajutise halduri tasu koos maksudega ja kulude hüvitis kokku 900.65 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulud mõisteti välja Advokaadibüroo Ahas ja Heringson GLO OÜ kasuks. Halduri tasu alammääras koos maksudega on kokku 3 721.34 eurot. Seega pankrotimenetluse kulud koos halduri tasuga alammääras ja massikohustused kokku 4 656.81 eurot (900.65 + 34.82 + 3 721.34). Pankrotivara müügist laekunud summast oli võimalik kinni pidada pankrotimenetluse kulude katteks 2 250 eurot. Eeltoodust nähtub, et pankrotihalduri töötasuks vahendeid ei jätku ning kulud jäävad pankrotivara arvelt kandmata summas 2 406.81 eurot (4 656.81 – 2 250) ning esineb alus osaliselt halduri tasu ja pankrotimenetluse kulude hüvitamiseks menetlusabi korras riigi vahendite arvelt summas 397 eurot. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Nõuded kuuluvad väljamaksmisele vastavalt

§ 153

lg 1, 2 ja 3 sätetele, st nõuded rahuldatakse pankrotivara koosseisus oleva raha ulatuses, millest arvutakse maha

§ 146lõikes 1 nimetatud väljamaksed.

Menetluses oli võimalik rahuldada üksnes osaliselt

§ 153

lg 1 p 1 rahuldamisjärgus nõuet omava võlausaldaja AS Swedbank nõuet summas 12 750 eurot. Pandieseme müügist laekus kokku 15 000 eurot, millelt peeti kinni enne väljamakset pankrotimenetluse kulude katteks 2 250 eurot (15 000 eurost 15/100). Ülejäänud võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks vahendid puudusid. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pankrotivara koosseisus oli järgmine AS Swedbank kasuks hüpoteegiga koormatud vara: korteriomand, mille kohta avatud registriosa nr XXX, asukohaga XXX, üldpind on 83,50 m

  1. Pandieseme müügist laekus 15 000 eurot. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Puuduvad andmed selle kohta, et teiste isikute valduses oleks võlgnikule kuuluvat väärtust omavat vara, nõue võlgniku endise abikaasa ja kaaslaenusaaja XXX(isikukood XXX) vastu summas 3 605.90 eurot. 07.08.2007 sõlmisid võlausaldaja AS Swedbank, võlgnik ja XXXlaenulepingu nr XXX, mille sõlmimise ajal olid laenusaajad abielus. Lepingu kohaselt andis võlausaldaja AS Swedbank võlgnikule ja kaaslaenusaajale laenu summas 175 869 eurot. Lepingu kohaselt kohustusid võlgnik ja kaaslaenusaaja laenusumma tagasi maksma ning tasuma võlausaldajale intressi lepingus kokkulepitud tingimustel igakuiste maksetena iga kuu
  2. kuupäeval. Lepingu kohaselt vastutavad võlgnik ja kaaslaenusaaja lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest võlausaldaja ees solidaarselt. Lepingus lepiti kokku, et võlausaldaja võtab lepingu alusel tasumisele kuuluvad summad maha lepingus toodud arvelduskontolt ning võlgnik ja kaaslaenusaaja pidid tagama, et nimetatud summad oleksid tähtaegselt arvelduskontol olemas. Laenusumma tagastamise lõpptähtpäev oli 15.07.
  3. Tagatisena lepiti kokku hüpoteekide seadmises ½ suurusele mõttelisele osale kinnistust asukohaga XXX (registriosa XXX), korteriomandile asukohaga XXX(registriosa XXX) ja korteriomandile asukohaga 3

(9)Tsiviilasi nr 2-12-7070 XXX(registriosa XXX). Pärast abieluliste suhete lõppemist lõpetas kaaslaenusaaja XXX omaalgatuslikult alates 2010.a laenukohustuse täitmise AS Swedbank ees. Seejärel täitis võlgnik üksinda kohustusi AS Swedbank ees, kuid pärast töökaotust tekkis võlgnevus. Kuna võlgnik ja kaaslaenusaaja ei täitnud maksekohustusi korrektselt alates veebruarist 2011.a ja jäid püsivalt võlgnevusse intressimaksetega, siis tekkis alates 15.03.2011 ka püsiv põhiosamakse võlgnevus. Eeltoodust lähtuvalt saatis võlausaldaja AS Swedbank võlgnikule teateid võlgnevuse likvideerimise kohta, s.h viimasena 07.06.2011 teatise lepingu ülesütlemise kohta. Vaatamata asjaolule, et võlgniku endine abikaasa oli nõus jätma ühisvara võlgniku ainuomandisse, on ta siiski solidaarvõlgnikuks AS Swedbank ees VÕS § 65 mõttes, sest oli kaaslaenusaajaks. Juba võlgniku abikaasa poolt ühisvara jagamise nõude esitamisel oli teada, et ühisvara koosseisus oleva vara arvelt ei õnnestu täita kohustusi AS Swedbank ees ning AS Swedbank on õigustatud nõudma kohustuste täitmist laenusaajatelt ulatuses, mille arvelt ei õnnestu saada nõue rahuldatud tagatise arvelt. Käesolevas pankrotimenetluses puuduvad vahendid nõude summas 3 605.90 euro sissenõudmiseks kohtu kaudu kaaslaenusaajalt XXX (isikukood XXX) ning ka võlausaldajad ei ole olnud nõus pankrotimenetlust finantseerima. Sellest tulenevalt ei osutunud võimalikuks realiseerida pankrotimenetluses nõuet XXX vastu. Olemas olnud pankrotivara võõrandati ja müügist laekunud summa arvelt oli võimalik rahuldada osaliselt üksnes AS Swedbank nõuet ning kanda osaliselt pankrotimenetluse kulud. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Kokkuvõtvalt saab välja tuua järgmise loetelu halduri poolt pankrotimenetluses tehtud toimingutest ja tegevusest: 1) võlausaldajate üldkoosoleku korraldamine; 2) pankrotivara müügi korraldamine; 3) koostanud aruandeid kohtule ja võlausaldajatele, suhelnud võlgniku, võlausaldajatega ja muude menetlusega seotud isikutega; 4) kontrollinud võlgniku tegevust kajastavaid dokumente ja analüüsinud võlgniku tegevust tervikuna, et välja selgitada võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseid ning võimalusi vara tagasivõitmiseks ja tagasinõudmiseks; 5) koostanud jaotusettepaneku, käesoleva tegevusaruande ja esitanud kohtule kinnitamiseks ja võlausaldajatele. Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud XXX(pankrotis) pankrotimenetluses jäävad rahuldamata järgmised võlausaldajate nõuded

§ 153lg 1 p 2 rahuldamisjärgus: Jrk nr 1.

  2. Võlausaldaja Nõude suurus eurodes Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliamet Põhja maksu- ja tollikeskus kaudu 11.50 89 739.20 34.32 Kokku 89 785.02 Rahuldamata nõude suurus eurodes 11.50 89 739.20 34.32 89785.02 4

(9)Tsiviilasi nr 2-12-7070 Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid ega muid nõudeid. Samuti puudub kavatsus nõuete esitamiseks. Võlausaldajad ei ole huvitatud pankrotimenetluse jätkumisest ning sellest tulenevalt ka finantseerima pankrotimenetlust, mis on selle eelduseks, et halduril oleks võimalik realiseerida nõue võlgniku endise abikaasa vastu, kes on AS Swedbank ees oleva kohustuse osas solidaarvõlgnikuks. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused: 1) ajutise halduri poolt oma ülesannete täimiseks tehtud kulude hüvitis 55.92 eurot (kohtumääruse alusel); 2) pankrotihalduri poolt ülesannete täitmisega kaasnenud kulud, summas 34.82 eurot, s.h teated väljaandes Ametlikud Teadaanded 12.78 eurot, pangakulud 22.04 eurot. Kohtukulusid ei ole kantud. Maksejõuetuse tekkimise põhjused Võlgniku makseraskuste tekkimise põhjuseks saab pidada muud asjaolu

§ 22

lg 5 mõttes – makseraksused tekkisid seoses abielu lahutusega, mille järgselt jäi võlgniku ja tema abikaasa poolt ühiselt võetud pangalaenu eest tasumise kohustus võlgniku kanda, kelle kasvatada jäi ka laps. Koos abielu lahutusega jagati ühisvara, millest võlgniku lahusvaraks jäid kaks korteriomandit ja hoonestamata kinnisasi ning sellest tulenevalt eeldas kaaslaenusaajaks olnud võlgniku endine abikaasa, et tagatiste arvelt õnnestub täita kohustused laenuandja AS Swedbank ees (kinnistud olid laenu tagatiseks). Kaks pangalaenude tagatiseks olnud kinnisasja võõrandati pankrotiavalduse esitamise eelselt täitemenetluse käigus. Realiseerimata jäi täitemenetluses võlgnikule kuuluv korteriomand aadressil XXX. Võlgniku abielu lahutati Harju Maakohtu 24.03.2011 otsusega ja Harju Maakohtu 05.07.2011 otsusega jagati abikaasade ühisvara koosseisus olnud kinnisvara. Nimetatud kohtulahenditest nähtub, et ühisvara koosseisus oli vara ja laenukohustused 1,8 miljoni krooni ulatuses ning, et vara väärtus on väiksem võrreldes laenujäägiga. Võlgniku abikaasa ei soovinud ühisvara jagamist, loobus oma ühisvara osast ning soovis abielu kestel soetatud ühisvara jätta kostja ainuomandisse ja tunnustada võlgniku omandiõigust ühisvarasse kuuluvale korteriomandile ja kahele elamumaale. Võlgnik oli tema vastu esitatud eelnimetatud nõudega nõus. Võlgniku selgituste kohaselt ei olnud neil endise abikaasaga kokkulepet selle kohta, et kuna vara jääb võlgnikule, siis võlgnik täidab ainuisikuliselt ka kohustused võlausaldajaks oleva AS Swedbank ees. Laenusaajateks oli ka võlgniku abikaasa XXX, laen võeti ühiselt, laenu maksti tagasi esialgu koos. Probleemid laenu tagasimaksetega tekkisid pärast kooselu lõppemist, kui võlgniku abikaasa lõpetas omalt poolt laenu tagasimaksete maksmise. 2010.a vältel tegi võlgnik üksinda ja enda vahendite arvelt laenu tagasimakseid, kuid laenu tagasimaksete suurus käis ülejõu, tekkisid makseraskused ja probleemid kohustuste täitmisega. Pärast töökoha kaotust märtsis 2011.a ei olnud võlgnikul võimalik täita kohustusi AS Swedbank ees ning makseraskused muutusid alalisteks. Alates 11.04.2011 võttis võlgnik end arvele töötuna. Pankrotimenetluse kestel on võlgnik leidnud endale töökoha. Pankrotimenetluse eelselt oli võlgniku igakuiseks sissetulekuks lastetoetus ning töötuskindlustushüvitis. Võlgniku kasvatada jäi laps, kellele maksab võlgniku endine abikaasa elatist summas ca 191 eurot kuus. Halduri tööperioodil ei leidnud tuvastamist, et võlgnik oleks seoses maksejõuetuse tekkimisega toime pannud kuriteo tunnustega tegusid. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud 5

(9)Tsiviilasi nr 2-12-7070 Võlgnik on esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamine menetluse algatamiseks. Haldur toetab võlgniku avaldust, sest võlgnik on täitnud pankrotimenetluse kestel nõuetekohaselt seadusest tulenevat teabe- ja osavõtukohustust ning puuduvad alused võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata jätmiseks. Võlgnik on otsinud tööd, on olnud arvel ka töötuna Eesti Töötukassas ja ka leidnud töökoha pankrotimenetluse kestel. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväiteid kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas ega ole esitanud ka omalt poolt usaldusisiku kandidaati. Arvestades võlgniku isikut ja vara puudumist on halduri hinnangul antud menetluses kohane jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi (

§ 172lg 6).

Halduri tasu ja menetlusabi taotlus XXXpankrotihaldur Ene Ahas esitas koos aruandega avalduse riigi menetlusabi andmiseks, kuna võlgnikul puudub piisavas summas pankrotivara. Ene Ahas on taotlenud halduri tasu määramist summas 2 798 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 923.34 eurot. Samuti palub haldur pankrotimenetluse kulude katteks menetlusabi 397 euro ulatuses ning välja maksta riigi vahendite arvelt menetlusabi korras pankrotimenetluse kulude ja halduri tasu katteks Ene Ahas’ele 397 eurot. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Pankrotiseaduse (edaspidi

) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega (§ 29 lõige 1 ja § 158).

§ 158

lg-te 1 ja 3 järgi, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama ning esitama kohtule lõpparuande.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

§ 108

lg 3 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet.

§ 165

lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankrotihalduri esitatud aruanne vastab

§ 162

lõigete 2 ning 3 nõuetele, mille vastavust näeb ette

§ 158lõikes 3 toodud säte.

XXX pankrotimenetluses on võlausaldajad esitanud haldurile nõuded kokku summas 104 785.02 eurot. Pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnikul puudub realiseerimata vara, mille arvel saaks võlausaldajate nõudeid tasuda. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi pankrotiasja materjalidest nähtuvalt ei esine. Eeltoodust tulenevalt tuleb XXX pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu, kuna võlgniku varast ei piisa masskohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks väljamaksete tegemiseks. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, mille kohaselt XXX maksejõuetuse tekkimise põhjusteks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Võlgnik on abielu lahutamise ja töö 6

(9)Tsiviilasi nr 2-12-7070 kaotuse tagajärjel sattunud raskustesse võetud kohustuste täitmisega. 07.08.2007 sõlmisid võlausaldaja AS Swedbank, võlgnik ja XXX laenulepingu nr XXX, mille sõlmimise ajal olid laenusaajad abielus. Lepingu kohaselt andis võlausaldaja AS Swedbank võlgnikule ja kaaslaenusaajale laenu summas 175 869 eurot. Pärast abielu lahutamist ja ühisvara jagamist, mille käigus ei jagatud ühiseid kohustusi, keeldus võlgniku lahutatud abikaasa tasuma laenulepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu võlgnik ei olnud suuteline täitma laenulepingust tulenevaid kohustusi. samuti ei katnud võlgniku vara laenulepingust tulenevaid kohustusi. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud hoolsuskohustust, kuna ei ole olnud laenukohustuse võtmisel piisavalt hoolas ega ole maandanud riske juhuks, kui kaotab töö või laenulepingu tagatiseks olevate kinnisasjade väärtus langeb alla laenujäägi väärtuse. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku hoolsuskohustuse rikkumise tulemusena on võlgnik muutunud maksejõuetuks, siis on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisveana käsitletav tegu. Asjas ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Ene Ahas tuleb vabastada tema kohustustest XXX pankrotimenetluses.

§ 66

lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Haldur palub kinnitada XXX pankrotimenetluses pankrotimenetluse kulud ja massikohustused kogusummas 34.82 eurot (koos käibemaksuga), kulude hüvitis välja mõista pankrotihaldur Ene Ahas kasuks. Kohus leiab, et tasutud massikohutused ja tehtud kulutused on põhjendatud ja need tuleb kinnitada.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. XXX pankrotimenetlus on kestnud üle aasta, mille jooksul on haldur läbi viinud vajalikud koosolekud, koostanud ja esitanud ettenähtud aruanded ning täitnud muid pankrotiseadusest tulenevaid ülesandeid. Pankrotivarasse on halduri töö tulemusena laekunud 15 000 eurot. Pankrotihaldur on lähtunud tasu arvestamisel

§ 65¹ lg-s 1 sätestatud alammäärast.

Pankrotihaldur palub enda tasuks määrata 2 798 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 923.34 eurot. Kuivõrd pankrotivaras pole halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks piisavalt vahendeid, palub haldur määrata tasu osaline väljamaksmine riigi vahenditest menetlusabi andmise korras. Kohus, tutvunud Ene Ahase poolt esitatud töötasu taotlusega ja menetlusabi avaldusega, leiab, et töötasu ning menetlusabi taotlus tuleb rahuldada. Aruandes toodud asjaolusid arvesse võttes tuleb määrata XXX pankrotihaldur Ene Ahase tasuks 2 798 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu). Kohtu määratud töötasu ja kulude osaliseks hüvitamiseks tuleb Ene Ahasele, tulenevalt TsMS §-idest 183 lg 2,

65 lg 11 ja § 23 lg 1–3, anda riigipoolset menetlusabi summas 397 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu). Riigi Tugiteenuste Keskusel tasuda riigi vahenditest Ene Ahase arvelduskontole 397 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu). 7

(9)Tsiviilasi nr 2-12-7070 Tulenevalt TsMS § 183 lg 2, ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui 397 eurot. Kohtu määratud töötasu ja pankrotihalduri kulude riigipoolset menetlusabi ületavas osas, s.o summas 1 878.80 eurot, tuleb mõista välja XXX. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

§ 170

lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lõikes 3 nimetatud aruandega.

Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 171

lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise paragrahvi 171 lõikes 11 sätestatud juhul,

§ 158

lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

§ 171

lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi.

§ 173

lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. XXX on esitanud Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Arvestades, et võlgnik on tähtaegselt esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks ning kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiksid XXX kohustustest vabastamise välistada, leiab kohus, et võlgnikule tuleb anda võimalus seaduses ettenähtud korras võlgadest vabanemiseks. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada XXX kohustustest vabastamise menetlus. Kohus leiab samuti, et usaldusisiku määramine ei ole kohtule seni teadaolevatel asjaoludel vajalik ning usaldusisiku kohustused võib panna võlgnikule endale. Eeltoodu alusel ja kooskõlas

§-iga 172 lg 6 leiab kohus, et XXX usaldusisik tuleb jätta määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisiku kohustuste täitmisel tuleb XXXjuhinduda

§-ides 169-177 toodud sätetest, selleks tuleb võlgnikul nende sätetega põhjalikult tutvuda. Kohus selgitab XXX, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. XXX tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik 8

(9)Tsiviilasi nr 2-12-7070 on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kuna XXX kohustustest vabastamise menetluse algatamisel jäetakse usaldusisik määramata ning XXX täidab usaldusisiku kohustusi ise, selgitab kohus, et

§-ist 172 lg 6 tulenevalt kontrollib kohus, kas XXX oma kohustusi täidab. Merike Varusk kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.