Obsah (9)
§ 146§ 153§ 158§ 66§ 130§ 165§ 1§ 157§ 65KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtu koosseis kohtunik Hannes Olev Määruse tegemise aeg ja koht 14. august 2013, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-4918 Tsiviilasi XXXosaühingu pan
§ 146) Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed on järgmised: 4
(9)2-09-4918 • vara välistamise tagajärgedest tulenevad rahalised nõuded puuduvad; • vara tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad; • massikohustused ligikaudses summas 2 001.65 eurot. (Kinnipeetud maksud ajutise halduri tasult (välja makstud kohtu deposiidist) 345.29 eurot, pangakulu 0.20 eurot, riigilõiv Ametlike Teadaannete avaldamise eest 19.17 eurot, menetluse lõpus pankrotihaldurile määratavalt tasult kinnipidamisele kuuluvad maksud, ka sotsiaalmaks 1 636.99 eurot). Pankrotimenetluse kulud ligikaudses summas 5 731.59 eurot, ajutise pankrotihalduri tasu neto (välja makstud kohtu deposiidist) 505.16, ajutise halduri menetluskulud (välja makstud kohtu deposiidist) 293.87, pankrotihalduri bürookulud 6 kuu eest alates pankroti väljakuulutamisest (04.12.2009.a. võlausaldajate üldkoosoleku otsus) 1 342.14 eurot, pankrotimenetluse perioodi raamatupidamisteenuse kulu 41 kuu eest alates pankroti väljakuulutamisest (04.12.2009.a. võlausaldajate üldkoosoleku otsus) 1 310.19 eurot, menetluse lõpus pankrotihaldurile määratav tasu (neto) 2280,23 eurot, kokku: 5 731.59 eurot. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kohta OÜ XXX(pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud nõuded moodustavad kokku 279 034.23 eurot. AS-i Versobank (end. Marfin Pank Eesti AS) nõue summas 2 675 902.94 krooni ehk 171 021 37 eurot oli tunnustatud esimeses rahuldamisjärgus, kuna võlausaldaja poolt esitatud dokumentide kohaselt oli tagatud kommertspandiga äriühingu vallasvarale (pandisummas 3 075 000 krooni ehk 196 528.32 eurot). Seoses võlgnikule kuulunud ja kommertspandiks olnud vallasvara viimase juhatuse liikme poolt haldurile üle andmata jätmisega esitas haldur 05.11.2009.a. OÜ XXX (pankrotis) nimel Põhja Prefektuurile kuriteokaebuse. Põhja Prefektuur lõpetas kriminaalmenetluse teist korda oma 15.04.2013.a. määrusega, leidmata äriühingu raamatupidamis- ja muu dokumentatsiooni, sularaha ning vallasvara. Seoses sellega, et pandiesemeks olnud vallasvara asukoht ei ole politsei poolt kindlaks tehtud ehk see ei ole üles leitud, sellega on selgunud, et pandiesemeks olnud vara puudub, on lõplikult kadunud ja seda ei ole võimalik üles leida. Sellest tulenevalt võlausaldaja AS Versobank (end. Marfin Pank Eesti AS) pandiõigus on lõppenud. Seega AS-i Versobank (end. Marfin Pank Eesti AS) nõue summas 2 675 902.94 Eesti krooni ehk 171 021.37 eurot tuleb lugeda teise rahuldamisjärgu nõudena (vastavalt
§ 153lg 1 p 2).
Kuna võlgnikul puudub käesoleval ajal jaotamisele kuuluv vara, siis väljamakseid pankrotivarast võlausaldajatele ei tehtud. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Esimeses järgu nõudeid pankrotimenetluses käesoleval ajal ei ole, seoses sellega, et pandiesemeks olnud vara puudub, on lõplikult kadunud ja ei ole võimalik seda üles leida, on võlausaldaja Versobank AS (kommerts)pandiõigus lõppenud ja AS-i Versobank nõue summas 2 675 902.94 krooni ehk 171 021.37 eurot tuleb lugeda teise rahuldamisjärgu nõudena. Teises järgus kuuluvad vastavalt
§ 153lg 1 p 2 rahuldamisele muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded.
Teises rahuldamisjärgus tunnustatud nõudeid omavatele võlausaldajatele väljamakseid raha puudumise tõttu pankrotivarast ei tehtud ja rahuldamata jäänud nõuete suurused on seega enamasti võrdsed tunnustatud nõuete suurustega. Kokku on seega teises rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõuete rahuldamata jäänud osa OÜ XXX(pankrotis) pankrotimenetluses 273 560.52 eurot. Täiendava nõuete 5
(9)2-09-4918 kaitsmise koosoleku (millisel tunnustati ülalpool loetletud nõuded) läbiviimise ajal ei langetanud Eesti Töötukassa veel oma otsust seoses halduri taotlusega võlgniku endistele töötajatele hüvitiste määramiseks ja väljamaksmiseks. Oma 27.09.2011.a. kirjaga teatas Eesti Töötukassa halduri avalduse läbi vaatamata jätmisest. Avalduse läbi vaatamata jätmise põhjuseks oli see, et haldur sai esitada Töötukassale vaid neid dokumente, mida võlgniku endised töötajad talle esitasid (ja lisasid oma nõudeavaldustele). Töötukassa pöördus mitu korda töötajate nõuete aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks juhatuse liikme poole teabepäringutega, kuid see ei andnud tulemust. 09.09.2011 teavitas Töötukassa pankrotihaldurit, et Töötukassal ei osutunud võimalikuks täiendavaid andmeid koguda ning olemasolevate dokumentide põhjal ei ole võimalik tuvastada, millest lähtuvalt on töötajatele nõudeid arvestatud. 12.09.2011.a. saatis haldur Töötukassale täiendava selgituse, et ettevõte juhatuse liige ei ole endiselt andnud üle võlgniku raamatupidamisdokumente, mistõttu ei ole tal võimalik esitada Töötukassa poolt nõutud alusdokumente (sotsiaalministri 07.12.2006.a. määruse nr 66 § 2 p 4 toodud dokumente). Seoses eeltooduga jättis Töötukassa halduri poolt esitatud tööandja maksejõuetuse hüvitise avalduse läbi vaatamata. Seoses äriühingu dokumentide puudumisega tegi haldur ettepaneku võlgniku endistele töötajale, keda otsus puudutas, esitada eelpool nimetatud Töötukassa otsusele vaie, kuid ükski töötaja ei soovinud seda teha. Andmed müümata vara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Käesoleval ajal puudub võlgnikul müügiks kõlblik kuid müümata vara. Võlgniku kadunud vallasvara (soojakud, tööriistad, kontori sisustus ja –tehnika) ja kassas olnud sularaha otsimisega tegeles alates 12.11.2009. aastast Politsei kuid paraku seda ei leitud. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Haldur ei ole senises menetluses hagisid esitanud, kuna selleks puudusid piisavad alused. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulud puuduvad. Ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks on käsitletud pankrotimenetlusega seotud väljamaksete alapealkirja all. Maksejõuetuse tekkimise põhjusest Kuna võlgniku juhatuse liige ei ole esitanud haldurile äriühingu raamatupidamis- ja muid dokumente, ei olnud halduril võimalik hinnata, mis oli võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ning kas võlgniku juhatuse käitumises esines juhtimisviga või kas võlgniku juhatuse liikme käitumises esinesid kuriteo tunnused. Haldur esitas politseile kuriteokaebuse seoses oma kahtlustustega juhatuse liikme käitumise osas, kuid Põhja Prefektuur lõpetas kaks korda juhatuse liikme tegevuse suhtes alustatud kriminaalmenetlust põhjendades seda sellega, et kuigi „Kriminaalmenetluses kogutud tõendite pinnalt jääb küll üles kahtlusi XXX poolt kuritegude toimepanemise osas, ent vastavalt KrMS § 7 lg 3 tuleb kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendada tema kasuks ning eeltoodust lähtudes tuleb menetlus tõendamatusega lõpetada.“ Arvamus pankrotiga seotud kuriteo olemasolu ja andmed kuriteost teatamise kohta 6
(9)2-09-4918 Pankrotihalduri hinnangul esinesid antud juhul KarS §-is 3811 nimetatud teo tunnused, so raamatupidamise korraldamise nõuete teadlik rikkumine või teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseaduslik hävitamine, varjamine või kahjustamine või raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmine või ebaõigete andmete esitamine, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist, juhatuse liikme XXX poolt, samuti võisid esineda ka KarS § 385 nimetatud teo tunnused - vara varjamine pankroti- ja täitemenetluses. Pankrotihaldur esitas Põhja Prefektuurile 06.11.2009.a. kuriteokaebuse, milles taotles kriminaalmenetluse alustamist juhatuse liikme XXX tegevuse suhtes. 12.11.2009.a. alustati halduri kuriteokaebuse alusel Põhja Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna majanduskuritegude talituses kriminaalasja nr 09230119049 menetlus. 23.03.2012.a. lõpetas menetleja Põhja Ringkonnaprokuratuuri loal kriminaalmenetluse. Menetluse lõpetamist põhjendati sellega, et kriminaalmenetlusega ei ole õnnestunud koguda kindlaid tõendeid, et XXX sai enda kätte OÜ XXX vara ja dokumentatsiooni ning kõik kahtlused peab tõlgendama tema kasuks. Pankrotihaldur kriminaalmenetluse lõpetamisega ei nõustunud ja esitas 12.04.2012.a. kaebuse Riigiprokuratuuri. 03.05.2012.a. rahuldas Riigiprokuratuur pankrotihalduri kaebuse ja tühistas 23.03.2012.a. Põhja Prefektuuri määruse kriminaalmenetluse lõpetamise kohta. Põhja Prefektuur lõpetas 15.04.2013.a. uuesti kriminaalmenetluse. Menetluse lõpetamist põhjendati sellega, et vaatamata Riigiprokuratuuri korraldusel läbiviidud uurimistoimingule (endise juhatuse liikme XXX’i ja raamatupidaja XXX vastastamine) ei leidnud raamatupidamisdokumentide osas tõendamist, et nende kadumine oleks XXX süü, samuti on tõendamata sularaha üleandmine XXX. Riigiprokuratuuri korraldust kuulata üle võtmetunnistaja XXX menetleja täitnud ei ole, kuna Sereda väidetavalt ei asu Eestis ja elab kuskil Venemaal. Menetleja nentis kriminaalmenetluse lõpetamise määruses, et kuigi „Kriminaalmenetluses kogutud tõendite pinnalt jääb küll üles kahtlusi XXX poolt kuritegude toimepanemise osas, ent vastavalt KrMS § 7 lg 3 tuleb kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendada tema kasuks ning eeltoodust lähtudes tuleb menetlus tõendamatusega lõpetada.“ KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Pankrotiseaduse (
) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.
§ 158
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
§ 66
lg 3 kohaselt võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 59 lg 1 sätestab, et äriühingu lõppemisel kustutatakse äriühing äriregistrist äriühingu enda avaldusel või seaduses sätestatud muul alusel.
§ 130
lg 3 sätestab, et kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne ajutise halduri nimetamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks.
§ 165lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. 7
(9)2-09-4918
§ 130
lg 5 sätestab, et juriidilise isiku likvideerimisel näeb pankrotihaldur ette vahendid isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilitamiseks ja vastutab nende säilitamise eest kuni üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus XXX osaühingu (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. Kohus leiab, et kuna võlgnikul puudub vara, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid, on võlgnik
§ 1
lg 2 tähenduses maksejõuetu ja kuna võlgnikul puudub ka masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks vara, tuleb menetlus lõpetada raugemise tõttu
§ 157p 2 alusel.
Kuna võlgniku juhatuse liige ei ole esitanud haldurile äriühingu raamatupidamis- ja muid dokumente, ei ole võimalik üheselt hinnata, mis oli võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ning kas võlgniku juhatuse käitumises esines juhtimisviga või kas võlgniku juhatuse liikme käitumises esinesid kuriteo tunnused. Pankrotihaldur esitas politseile kuriteokaebused seoses oma kahtlustustega juhatuse liikme käitumise osas, kuid Põhja Prefektuur on kahel korral juhatuse liikme tegevuse suhtes alustatud kriminaalmenetluse lõpetanud tõendamatuse tõttu. Koos jaotusettepanekuga on kohus 27.02.2013 määrusega kinnitanud perioodil 15.07.2009 kuni 20.12.2012 kulutused ilma ajutise halduri tasu ja kuludeta ning muude prognoositavate kuludeta summas 2 671.70 eurot ning märkinud, et kohus ei pea vajalikuks kinnitada varasema kohtumääruse alusel väljamakstud ajutise halduri tasule ja kuludele ning nendega seotud maksudele tehtud kulutusi. Kohtule esitatud raugemisaruandest nähtuvalt täiendavaid kinnitatavaid kulutusi XXX osaühingu (pankrotis) pankrotimenetluses tehtud ei ole. Pankrotihaldur Terje Eipre on teinud pankrotimenetluses olulisi toiminguid, s.h välja selgitanud võlgniku vara, läbi viinud vajalikud koosolekud, koostanud ja esitanud jaotusettepaneku ja ettenähtud aruanded ning täitnud muid pankrotiseadusest tulenevaid ülesandeid. Arvestades halduri töö mahtu, töö keerukust ja halduri kutseoskust, palub haldur kinnitada kohtul tasu summas 2 945.28 eurot, millest peetakse kinni tulumaks ja millele lisandub sotsiaalmaks. Kohus, tutvunud Terje Eipre poolt esitatud töötasu taotlusega ja menetlusabi avaldusega, leiab, et töötasu taotlus tuleb rahuldada täies summas. Terje Eipre töötasuks tuleb määrata 2 945.28 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu). Kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad vara tagasivõitmise võimalused, samuti piisavad rahalised vahendid kõigi pankrotihalduri poolt tehtavate vajalike kulutuste hüvitamiseks, on Terje Eipre esitanud kohtule avalduse pankrotihalduri tasu hüvitamisel riigi menetlusabi andmiseks koos võlgniku poolse hilisema riigile kompenseerimisega. Alusena viitab haldur kohtutäituri seaduse eelnõu 462 SE muudatusettepaneku loetelu punktile 20. Kohus, tutvunud raugemisaruandega ning menetlusabi taotlusega ja võttes arvesse pankrotihalduri poolt täidetud ülesandeid XXXosaühingu (pankrotis) pankrotimenetluses, pankrotimenetluse kestust ja asja mahtu, samuti asjaolu, et tulenevalt
§ 65
lg 1 on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu kuid pankrotimenetluses tasu väljamaksmiseks vara puudub, siis leiab kohus vastavalt TsMS § 183 lg 2 et, menetlusabi taotlus on osaliselt põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. XXXosaühingu (pankrotis) pankrotihaldurile Terje Eipre’le tuleb anda riigipoolset menetlusabi pankrotihalduri tasu 8
(9)2-09-4918 osaliseks hüvitamiseks. Tulenevalt TsMS §-idest 183 lg 2,
65 lg 11 ja § 23 lg 1–3, tuleb Riigi Tugiteenuste Keskusel tasuda riigi vahenditest Terje Eipre arvelduskontole 397 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu). Tulenevalt TsMS § 183 lg 2, ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui 397 eurot. Kuna üle kolme aasta kestnud pankrotimenetluse vältel ei ole pankrotivarasse võlgnikult mingeid rahalisi vahendeid laekunud ning pärast pankrotimenetluse lõppu kuulub pankrotivõlgnik äriregistrist kustutamisele, ei ole pankrotihaldurile antava menetlusabi võlgnikult riigi tuludesse väljamõistmine perspektiivne, seetõttu ei pea kohus õigeks jätta kogu pankrotimenetluse kulu riigi kanda ega anda haldurile menetlusabi suuremas kui tagastamatu menetlusabi summas. Kohtu määratud pankrotihalduri töötasu riigipoolset menetlusabi ületavas osas, tuleb mõista välja võlgnikult. Pankrotihaldur palub muuhulgas anda võlgnikule menetlusabi kohtu poolt 27.02.2013 kohtumäärusega väljamõistetud ja kohtu deposiidis piisava rahasumma puudumise tõttu OÜle Polero Konsultatsioonid hüvitamata jäänud menetluskulude osa summas 115.70 eurot väljamaksmiseks OÜ-le Polero Konsultatsioonid. Kuivõrd tulenevalt TsMS § 183 lg 2, ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui 397 eurot ning kohus on juba määranud käesolevas menetluses pankrotihalduri tasu katteks menetlusabi seaduses lubatud maksimumsuuruses, tuleb OÜ-le Polero Konsultatsioonid hüvitamata jäänud menetluskulude osa summas 115.70 eurot jätta võlgniku kanda. Kuivõrd XXXosaühingu (pankrotis) pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu, tuleb osaühing likvideerida ja kustutada registrist. Kohus kohustab pankrotihaldur Terje Eipret esitama äriregistrile avalduse XXXosaühingu (pankrotis) registrist kustutamiseks ning vabastab pankrotihaldur XXXosaühingu pankrotihalduri kohustustest pärast võlgniku registrist kustutamist. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt antakse likvideeritud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse 10 aastat kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Terje Eipre tegi ettepaneku, et XXXosaühingu (pankrotis) dokumentide hoidjaks määratakse endine juhatuse liige XXX. Kohus leiab, et halduri taotlus tuleb rahuldada. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik 9
(9)