) § 3401 lõiked 1 ja 2 näevad ette, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Hageja sai kohtu 04.11.2013.a määruse kätte 06.11.2013 ning seega pidi hageja hagiavalduses ja menetlusabi taotluses esinevad puudused kõrvaldama hiljemalt 11.10.2013. Kohus edastas kohtu 04.11.2013.a määruse 07.11.2013.a hageja esindaja palvel ka hageja enda e-posti aadressile XXX. Kohus on oma 12.09.2013.a, 22.10.2013.a ja 04.11.2013.a käiguta jätmise määrustes välja toonud, et menetlusabi taotlusest ei selgu, mis liiki menetlusabi ja millises ulatuses taotletakse ning hageja peab eelnevat täpsustama. Hageja ei ole tähtaegselt ega hiljem kõrvaldanud menetlusabi taotluses esinevaid puudusi. Kohus on oma 04.11.2013.a määruses täiendavalt hagejale selgitanud, et kui hageja soovib, et kohus vabastaks hageja riigilõivu tasumisest täies ulatuses, siis peab hageja esitama menetlusabi taotluse, milles on selgelt märgitud, et hageja palub end vabastada hagiavalduselt makstava riigilõivu tasumisest summas 450 eurot. Vaatamata kohtu korduvatele selgitustele ja menetlusabi taotluse kolmekordsele käiguta jätmisele ei ole hageja tähtaegselt ega hiljem kõrvaldanud menetlusabi taotluses esinevaid puudusi. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hageja taotluse menetlusabi saamiseks
Kohus märgib, et vaatamata kohtu 12.09.2013.a, 22.10.2013.a ja 04.11.2013.a käiguta jätmise määrustes välja toodud selgitustele, ei ole hageja kordagi taotlenud vabastamist riigilõivu tasumisest ega tasunud hagiavalduselt riigilõivu. Kohus on oma 12.09.2013.a ja 22.10.2013.a käiguta jätmise määrustes märkinud, et kui hageja palub end riigilõivu tasumisest vabastada, siis peab hageja seda selgelt taotlema ning välja tooma, millises ulatuses vabastamist hageja taotleb. Kohus märkis, et muus osas peab hageja tasuma riigilõivu vastavalt hagihinnale. Hageja ei esitanud taotlust riigilõivust vabastamiseks ega tasunud ka riigilõivu. Kohtu kolmandas 04.11.2013.a käiguta jätmise määruses märkis kohus, et kui hageja menetlusabi ei soovi, siis peab hageja seda kohtule selgitama ning tasuma hagiavalduselt riigilõivu summas 450 eurot ja esitama kohtule riigilõivu maksmist tõendava maksekorralduse. Hageja ei esitanud taotlust riigilõivu vabastamisest tasumiseks ning ühtlasi ei tasunud hageja hagiavalduselt riigilõivu ega esitanud kohtule riigilõivu maksmist tõendavat maksekorraldust. 2-13-32351 Lähtudes eeltoodust ning juhindudes
¹ lg-st 2, samuti
lg 1 p-st 10, keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest ning
Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (
Kohus märgib seejuures, et käesolev määrus ei piira hageja õigust sama hagiavaldusega uuesti kohtu poole pöörduda.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt
lg 1 kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.