ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
lg 1 p 1 alusel peatada Varbla Vallavalitsuse 25.01.2006 ehituslubade nr 212 ja nr 213 ning 10.02.2012 ehituslubade nr 2449 ja nr 2450 täitmine ja
lg 1 p 5 alusel keelata Tuuleenergia Osaühingul ja mistahes kolmandal isikul nende ehituslubade täitmine ehk ehitamine.
) § 121 lg 2 p 1 alusel. 11. Tuuleenergia Osaühing esitas 17.06.2013 Tallinna Halduskohtule taotluse menetluskulude väljamõistmiseks ning alternatiivselt määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 14.06.2013 määruse peale. Taotluse kohaselt kandis kolmas isik juba enne kaebuse tagastamist märkimisväärseid menetluskulusid, mis tulenesid seisukoha koostamisest kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse suhtes. Kuigi halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud menetluskulude väljamõistmise regulatsioon ei sätesta otseselt menetluskulude väljamõistmise korda kaebuse tagastamise korral, on 2
lg-t 4 – kaebuse tagastamise puhul kaebajale on sisuliselt tegu kaebuse läbi vaatamata jätmisega. Seega palub kolmas isik kohtul kaebajalt menetluskulud
lg 4 ning
Kui kohus asub seisukohale, et pärast kaebuse tagastamist 14.06.2013 määrusega ei ole võimalik menetluskulude jagamise taotlust lahendada, esitab kolmas isik kohtule määruskaebuse, paludes kohtul 14.06.2013 määrus tühistada osas, millega on jäetud menetluskulude jaotus kindlaks määramata, ning määrata menetluskulude jaotus kindlaks uue määrusega (
MS) § 173 lg 1). Kui kohus jätab menetluskulud kaebaja kanda, palub kolmas isik
lg 1 mõistes arvesse võtta menetluskulude nimekirja ning kolmanda isiku kasuks välja mõista haldusasja nr 3-12-2591 raames kantud menetluskulud summas 1339,20 eurot. Kui kohus peaks leidma, et
lg-s 4 sätestatud menetluskulude jaotuse kord, mille kohaselt kannab kaebuse esitaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, ei ole analoogia alusel kohaldatav kaebuse tagastamise ja kaebuse menetlusse võtmata jätmise korral, esitab kolmas isik kohtule taotluse tunnistada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud menetluskulude väljamõistmise regulatsioon, s.h
Kui kaebuse tagastamise ja kaebuse menetlusse võtmata jätmise korral ei ole võimalik halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt kaebajalt menetluskulusid välja mõista, tekib olukord, kus menetluspooled võivad olla perspektiivitu kaebuse alusel kandnud märkimisväärseid menetluskulusid, kuid menetluskulude väljamõistmine kaebajalt ei ole võimalik. Ka esialgse õiguskaitse institutsiooni olemus nõuab menetluskulude väljamõistmise võimalikkust olukorras, kus pärast esialgse õiguskaitse taotluse lahendamist kohtu poolt kaebust menetlusse ei võeta. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise üheks põhiliseks aluseks on kaebuse perspektiivitus. Seega tuleb õiguskaitse taotlusele vastuse koostamisel teha ära suur osa kaebusele vastamise tööst, et põhistada kaebuse perspektiivitust. Olukord, kus kolmas isik on enne kohtu poolt kaebuse menetlusse võtmist kandnud menetlusega seoses menetluskulusid, kaebus jääb hiljem menetlusse võtmata ning menetluskulusid kandnud kolmandal isikul puudub võimalus kantud menetluskulusid kaebajalt välja nõuda, riivab menetluskulusid kandnud kolmanda isiku PS §-dest 13, § 14 ja § 15 tulenevat õigust kohtulikule kaitsele ning PS §-st 32 tulenevat õigust omandiõiguse kaitsele. Halduskohtumenetlusse ei sisene osapooled, v.a kaebaja, vabatahtlikult, vaid kaebuse esitamisest tingituna. Olukorras, kus
lg-s 4 sätestatud menetluskulude jaotuse kord ei ole analoogia alusel kohaldatav kaebuse tagastamisele ja kaebuse menetlusse võtmata jätmisele, tuleb tunnistada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud menetluskulude väljamõistmise regulatsioon osas, mil määral see ei võimalda taotleda kolmandal isikul ja vastustajal menetluskulude hüvitamist juhul, kui kaebus tagastatakse või jäetakse menetlusse võtmata, PS §dega 13, 14, 15 ja 32 vastuolus olevaks ning mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud menetluskulude nimekirja alusel. 12. Varbla vald leidis 28.06.2013 vastuses, et esitatud taotlus teda ei puuduta, ega pidanud seetõttu seisukoha esitamist vajalikuks. 13. A A palus 04.07.2013 vastuses menetluskulude väljamõistmise taotlus ja/või määruskaebus rahuldamata jätta.
lg 4 sätestab üheselt, et kaebaja kannab menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral. Nii kaebuse läbivaatamata jätmise kui ka menetluse lõpetamise korral on halduskohus eelnevalt kaebuse ka määrusega menetlusse võtnud. Antud vaidluse puhul on halduskohus kaebuse tagastanud
lg 2 sätestatu kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
-s puudub TsMS-s sätestatud sarnane regulatsioon, mis võimaldaks pärast kohtuvaidluse lõppemist asuda kindlaks määrama menetluskulude rahalist suurust. Juhul, kui kohus peaks siiski asuma seisukohale, et menetluskulude hüvitamine on võimalik, siis antud juhul ei ole niivõrd suures ulatuses menetluskulude väljamõistmine põhjendatud. Kolmas isik on käibemaksukohustuslane, mis tähendab, et esitatud arvetel toodud käibemaksu saab ta sisendkäibemaksuna maha arvestada. Seega on põhjendamatu küsida käibemaksu osa veel teistkordselt tagasi ka kaebajalt. Arvel nr 21231 märgitud õigusabikulude 3096 eurot välja mõistmist takistab asjaolu, et kohtule ei ole esitatud korrektset nimekirja konkreetsete õigustoimingute kohta. Arvele nr 21231 ei ole lisatud spetsifikatsiooni ega ka selgitust, millest oleks võimalik välja lugeda, millist õigusabi on osutatud. Menetluskulude maht on ka põhjendamatult suur. Esitatud arvete spetsifikatsiooni kohaselt on kolmandal isikul sisuliselt esialgse õiguskaitse taotlusele vastuse koostamiseks, koos kliendiga suhtlusega kulunud kokku ligi 16 h. Põhjendatud kuludeks ei saa ka lugeda nõupidamist Varbla Vallavalitsusega ega ka Varbla Vallavalitsuse seisukoha analüüsi. Mõistlik töömaht sellise töö jaoks on kaebaja hinnangul 5h, mistõttu palub kaebaja kohtul tuginedes
lg 6 lugeda mõistlikeks ja põhjendatud menetluskuludeks kokku 648 eurot, millest kaebaja osa on sellisel juhul 162 eurot.
menetluskulude hüvitamise regulatsioon ei ole põhiseadusega vastuolus. Haldusasja pinnalt ei saa teha järeldust, et
-s puudub menetluslik õigus ennast alusetute ning perspektiivitute kaebuste vastu varaliselt kaitsta. Halduskohus otsustas teha menetlustoiminguid (lahendada esialgse õiguskaitse taotluse ning küsida selleks kolmanda isiku seisukohta) enne asja menetlusse võtmist.
lg 2 p 1 eeldab, et kohus tagastab kaebuse üksnes kaebuses endas toodud asjaoludele tuginedes, ilma kaebuse osas vastustaja ja kolmanda isiku seisukohta ära kuulamata. Seega ei saa olukorras, kus kaebus tagastatakse
lg 2 p 1 alusel reeglina kolmandal isikul ega ka vastustajal mingeid menetluskulusid tekkida. Samuti sätestab
lg 1 p 6, et kohus otsustab esialgse õiguskaitse kohaldamise enne eelmenetlust üksnes siis, kui see on vajalik. Seega tekkib antud vaidluses üksnes küsimus, kas halduskohus toimis menetluslikult õigesti, kui küsis kolmandalt isikult ja vastustajalt seisukohta enne asja menetlusse võtmist. 14. Tallinna Halduskohus jättis 10.07.2013 määrusega rahuldamata Tuuleenergia Osaühingu taotluse menetluskulude väljamõistmiseks (resolutsiooni p 1) ning
Kohus põhjendas määrust järgmiselt.
lg 4 järgi kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui selles paragrahvis ei sätestata teisiti. Haldusasjas nr 3-12-2591 tagastas kohus kaebuse läbivaatamatult
Kohus tagastas kaebuse, leides, et haldusasja ei ole võimalik menetlusse võtta.
lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku 4
Tegemist on kolmanda isiku vabatahtliku otsustusega. Käesoleval juhul pidas kolmas isik vajalikuks ning võimalikuks esitada seisukohad kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele, kaasates selleks esindajad, mille tagajärjel tekkis tal kulu. Arvestades seda, et kohtusse pöördumise õigus peab olema põhimõtteliselt tagatud kõigi haldusaktide ja toimingute puhul, sõltumata nende võimalikust edukusest kohtumenetluses, on põhjendatud erinevate menetlusosaliste erinev kohtlemine menetluskulude jaotamisel kaebuse tagastamise korral. MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 15. Tuuleenergia Osaühing palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 10.07.2013 määrus tühistada ja uue määrusega teha kindlaks menetluskulude jaotus ning mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja haldusasja nr 3-12-2591 raames kolmanda isiku kantud menetluskulud 1339,20 eurot. Koos määruskaebusega esitas kolmas isik taotluse tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks menetluskulude väljamõistmise regulatsiooni puudumine kaebuse tagastamise korral, kui kohus leiab, et halduskohtumenetluse seadustik kolmanda isiku kasuks menetluskulude väljamõistmist kaebuse tagastamise korral ei võimalda. Tulenevalt
MS § 173 lg-st 1 peab kohus märkima määruses, millega kaebus jäetakse menetlusse võtmata, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Halduskohus ei ole 14.06.2013 määruses, millega kaebus tagastati ja jäeti seetõttu menetlusse võtmata, menetluskulude jaotust menetlusosaliste vahel märkinud. Kui kohus rahuldab määruskaebuse, palub kolmas isik
lg-st 4 lähtudes jätta menetluskulud kaebaja kanda, sest kaebuse menetlusse võtmata jätmine on menetluskulude jaotamisel analoogne kaebuse läbi vaatamata jätmisega. Kuigi halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud menetluskulude väljamõistmise regulatsioon ei sätesta otseselt menetluskulude väljamõistmise korda kaebuse tagastamise korral kaebajale, peab kaebuse tagastamise korral olema võimalik menetluskulude väljanõudmine kaebajalt, nt analoogia alusel
Vastasel juhul tekib olukord, kus perspektiivitu kaebuse alusel on pooled pidanud kandma märkimisväärseid kulusid, kuid nende väljanõudmine kaebajalt ei ole võimalik. See soosib alusetute kaebuste esitamist ja ei ühti demokraatliku õigusriigi põhimõtetega, mille kohaselt peaksid isikud olema kaitstud pahatahtlike ning alusetute kohtuvaidluste eest läbi menetluskulude hüvitamise instituudi. Ebaõiged on halduskohtu väited, et kolmandad isikud sisenevad halduskohtumenetlusse ning kannavad seetõttu ka menetluskulusid vabatahtlikult. Tamba tuulepargi ehituslubade kehtivuse osas on kohtule esitatud kokku seitse kaebust koos esialgse õiguskaitse taotlustega, millega sooviti tuulepargi ehitustegevus peatada. Kõik taotlused jäid tänu kolmanda isiku ja vastustaja menetlusse sekkumisele rahuldamata ja kaebused jäid menetlusse võtmata. Kolmas isik kandis esialgse õiguskaitse taotlustele vastuseid koostades märkimisväärseid menetluskulusid. 5
Kui kohus leiab, et
lg-s 4 sätestatud menetluskulude jaotus ei ole analoogia alusel kohaldatav kaebuse tagastamise ja kaebuse menetlusse võtmata jätmise korral, palub kolmas isik tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud menetluskulude väljamõistmise regulatsioon ulatuses, milles see ei võimalda menetluskulude väljamõistmist kaebajalt kaebuse tagastamise korral. Olukord, kus kolmas isik on enne kaebuse menetlusse võtmist kandnud menetlusega seotud menetluskulusid, kaebus jääb hiljem menetlusse võtmata ning menetluskulusid kandnud kolmandal isikul puudub võimalus kantud menetluskulusid kaebajalt välja nõuda, riivab tema PS §-dest 13, 14 ja 15 tulenevat õigust kohtulikule kaitsele ning PS §-st 32 tulenevat õigust omandiõiguse kaitsele.
tähenduses on tegemist erinevate menetlustoimingutega, millel on erinevad alused, sisu ja õiguslikud tagajärjed.
asetusest seadustiku struktuuris ja § 151 lg 1 p 1 tekstist järeldub, et läbi saab jätta vaatamata juba menetlusse võetud kaebust. Seetõttu ei anna
Eelnevast ei järeldu siiski, et vastustaja või kolmas isik saaks nõuda menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ka juhul, kui kaebus tagastatakse ehk seda pole veel menetlusse võetud. Samuti leidis ringkonnakohus (p 16), et isegi kaebaja käitumise võimalik pahatahtlikkus ei anna
Eeltoodud seisukohale on ringkonnakohus ka hiljem korduvalt viidanud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2012 määrus nr 3-12-932, p 21; 02.07.2012 määrus nr 3-12-607; 14.03.2013 määrus nr 3-12-2617, p 8; 22.03.2013 määrus nr 3-13-276, p 10) ning jääb selle juurde ka käesolevas asjas. 19. Ringkonnakohus ei jaga määruskaebuse esitaja seisukohta, et
-s sätestatud menetluskulude väljamõistmise regulatsioon on põhiseadusega vastuolus, kuna selles ei ole sätestatud võimalust mõista kaebuse tagastamise korral kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja viimase poolt kantud menetluskulud. Halduskohus leidis õigesti, et kolmandal isikul ei ole enne kaebuse menetlusse võtmist õiguslikku kohustust esitada halduskohtule seisukohti esialgse õiguskaitse taotluse või määruskaebuse kohta. Olukorras, kus kolmas isik peab esialgse õiguskaitse kohaldamist oma õigusi kahjustavaks, on tal võimalik esialgse õiguskaitse rakendamise korral taotleda pärast kaebuse menetlusse võtmist kohtult esialgse õiguskaitse määruse tühistamist või vähendada kantavate menetluskulude suurust, esitades esialgse õiguskaitse määruse peale määruskaebuse. Olukorras, kus kohus ei ole veel võtnud seisukohta kaebajal kaebeõiguse või kaebuse eduväljavaadete osas, ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamise vältimiseks pidada kohtule kolmanda isiku poolt seisukohtade esitamist tingimata vajalikuks. Kohus võib veenduda kaebuse vähestes eduväljavaadetes ka pelgalt kaebusele tuginedes, samuti võib kolmas isik oodata vastustajaks oleva haldusorgani poolt haldusakti õiguspärasust selgitavate väidete esitamist. Kaebuse tagastamise korral vastustaja või kolmanda isiku menetluskulude kaebajalt väljamõistmise regulatsiooni puudumist saab õigustada ka sellega, et teiste menetlusosaliste poolt ei ole selles staadiumis veel võimalik kuigi suurte menetluskulude kandmine, mis võiks ülemääraselt riivata nende varalisi õigusi või õigust kohtulikule kaitsele, sest kaebuse menetlusse võtmine tuleb otsustada kiiresti, et tagada menetluse kiire läbiviimine. 20. Kuna
ei näe kaebuse tagastamise korral ette menetluskulude väljamõistmist teiste menetlusosaliste (sh määruskaebuse esitaja) kasuks, ei anna määruskaebuse rahuldamiseks alust ka määruskaebuse esitaja väide, et halduskohus oleks menetluskulude jaotuse pidanud kindlaks määrama juba kaebuse tagastamise kohta tehtud määruses. 21. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.07.2013 määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Madise /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.