← Eesti

3-12-1123/24

MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiit Lõhmus, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht

  1. november 2013, Tartu Haldusasja number 3-12-1123 Haldusasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla 07.03.
  2. a käskkirja nr 1-4/675 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 18.09.
  3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nikolai Lilitškini määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 18.09.
  4. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Edasikaebamise kord ASJAOLUD
  5. N. Lilitškin esitas 31.05.2012 Tartu Halduskohtusse kaebuse Tartu Vangla 07.03.2011 käskkirja nr 1-4/675 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt määrati kaebajale eelpoolnimetatud käskkirjaga distsiplinaarkaristus kartserisse paigutamine 10 ööpäevaks. Lisaks eelnimetatud käskkirja tühistamisele taotleb kaebaja selle käskkirjaga seonduvalt Tartu Vanglalt kahju hüvitamist.
  6. Tartu Halduskohtu 08.06.
  7. a määrusega tagastati kaebus osaliselt kahju hüvitamise nõude osas, kuna kaebaja ei ole läbinud vangistusseaduse § 11 lg-st 8 tulenevat kohustuslikku kohtueelset menetlust. Tühistamisnõude osas jäeti kaebus käiguta. Kaebajal paluti kaebust täiendada.
  8. N. Lilitškin esitas Tartu Halduskohtule kaebuse täienduse koos kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlusega. Kaebaja ei saanud aru eestikeelse otsuse sisust ning keegi ei osutanud talle ka tõlkimisel abi. Lisaks annab vangla kirjutamiseks ainult ühe paberi päevas. Eelpoolnimetatud põhjustel ongi kaebaja ületanud kaebuse kohtusse esitamise tähtaega.
  9. Tartu Halduskohtu 18.09.
  10. a määrusega jäeti N. Lilitškini taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetati menetlus. Käesoleva juhul puudub mõjuv põhjus kaebaja kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks ei saa lugeda asjaolu, et vangla annab ainult ühe lehe paberit päevas või et kaebaja ei saanud vaideotsuse sisust aru. Kaebaja on Tartu Vangla 07.03.
  11. a käskkirja nr 1-4/675 peale juba korra halduskohtule kaebuse esitanud (kaebus esitati 09.03.2011, haldusasi nr 3-11-629), ent kuna tol hetkel oli nimetatud käskkirja osas veel vaidemenetlus käimas, siis tagastas kohus kaebuse. Seega oli kaebajal kaebus valmiskirjutatud kujul olemas ning vajadust paberi järele uue kaebuse kirjutamiseks ei olnud, kuna kaebajal oli võimalik saata kohtule sama kaebus. Samuti ei saa pidada käesoleval juhul kaebetähtaja ennistamise arvestatavaks põhjuseks asjaolu, et kaebaja ei saanud talle vangla poolt väljastatavatest dokumentidest (sh käskkirja nr 1-4/675 osas tehtud vaideotsusest) aru. Kaebaja on esitanud halduskohtule kaebuse üle aasta hiljem vaidlustatava käskkirja osas tehtud vaideotsuse kättesaamisest. Isegi kui kaebaja ei saanud vaideotsuse sisust aru, ei saa õigustada nii pikka kaebuse halduskohtule esitamisega viivitamist. Kaebaja puhul on tegemist kogenud kaebajaga, kellele pidid olema teada kaebetähtajad halduskohtusse pöördumiseks. Kuna kaebaja ei ole esitanud selliseid objektiivseid asjaolusid, mis tooks kaasa kaebetähtaja ennistamise, siis jäetakse tema taotlus käskkirja nr 1-4/675 tühistamisnõudes kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
  12. N. Lilitškin esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 18.09.
  13. a määrus tühistada. Kaebaja jaoks on kohtusse kaebuse esitamine ainuke võimalus kaitsta oma õigusi ja seega on talle vajalik kaebetähtaja ennistamine. Eesti seadus on kaotanud jõu ja õiget kohut pole enam olemas. Kaebajal on alates 12.08.2009 kuni tänaseni sotsiaalne isolatsioon. Ta on lukustatud kambris, kus pole lubatud helistada, kirjutada kirju, lisaks pole seal ajalehti, televiisorit ega raadiot. Kaebaja palub lisada käesoleva haldusasja materjalide juurde puuduste kõrvaldamine haldusasjas nr 3-11-
  14. Lisaks taotleb kaebaja enda riigilõivust vabastamist määruskaebuse esitamisel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  15. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 18.09.
  16. a määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata.
  17. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Käesolevas asjas ei ole kaebaja esitanud mõjuvaid põhjusi, mis oleks aluseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Asja materjalide kohaselt sai kaebaja vaidlustatud käskkirja kohta tehtud vaideotsuse kätte 08.04.2011 (tl 14). Kaebuse käskkirja tühistamiseks esitas kaebaja halduskohtusse alles 31.05.2012, so rohkem kui ühe aasta möödumisel vaideotsuse 2 kättesaamisest. Vaideotsuse resolutiivosas on näidatud ka selle vaidlustamise kord ja tähtaeg. Kuigi vaideotsus edastati kaebajale eesti keeles, siis ei ole võimalik olukord, et kaebajal sisuliselt aasta jooksul ei olnud võimalik aru saada selle sisust. Kaebajal oli võimalik vaideotsusest aru saamiseks kasutada inspektor-kontaktisiku abi, kes oleks talle selgitanud otsuse sisu. Samuti on halduskohus õigesti märkinud, et kuna kaebaja on korduvalt vaidlustanud halduskohtus vangla erinevaid otsuseid, siis oli ta väga hästi teadlik vaidlustamise korrast ja tähtaegadest. Isegi siis, kui vangla tõepoolest väljastab kaebajale ainult ühe A4 formaadis paberi päevas, siis ka see ei saa olla tähtaja ennistamise aluseks, kuna nagu juba eelnevalt märgitud on kaebus esitatud halduskohtule üle aasta möödumisel selleks ettenähtud tähtajast. Kuna kaebaja määruskaebuses puuduvad sellised põhjused, mis oleksid aluseks kaebetähtaja ennistamisele, siis tuleb määrus jätta muutmata. Maili Lokk Tiit Lõhmus 3 Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.