3-12-1503/13

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Agu Timmi

1. november 2013, Tartu 3-12-1503 Eila Gruzova kaebus Narva Linnavolikogu 28.06.
2. a otsuse nr 94 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 19.07.
3. a määrus Eila Gruzova määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Eila Gruzova, esindaja vandeadvokaat Janno Kuusk Vastustaja Narva linn, esindajad vandeadvokaadid Ain Alvin ja Tõnis Juurmann RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.07.
4. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD
5. Eila Gruzova esitas 17.07.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-6), paludes tühistada Narva Linnavolikogu 28.06.
6. a otsuse nr 94, millega kehtestati Narva linna ametiasutuste struktuur ja teenistujate koosseisud. Esialgse õiguskaitse korras paluti vaidlustatava otsuse kehtivus ja täitmine peatada. Kaebaja hinnangul on vaidlustatav otsus tema teenistussuhte lõpetamisele suunatud eelhaldusakt.
7. Tartu Halduskohtu 19.07.
8. a määrusega (tl 42-43) kaebus tagastati, kuna halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 ja lg 2 p 1 kohaselt peab kohus kaebuse tagastama, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses või kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. 28.06.
9. a otsus nr 94 ei ole haldusakt, eelhaldusakt ega üldkorraldus, vaid tegemist on haldusmenetluse seaduse raamidest väljuva halduse siseaktiga, mis ei reguleeri mitte konkreetset isikut puudutavat üksikjuhtumit, vaid kehtestab ametiasutuses kehtiva üldise teenistusalase korralduse ega ole seetõttu halduskohtus kaevatav. Kohaldatav on Riigikohtu seisukoht lahendis nr 3-3-1-50-11, et ametiasutuse otsus koondada üks või teine ametikoht ei ole vaidlustatav. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10. E. Gruzova esitas 03.08.2012 määruskaebuse (tl 47-49), milles palus halduskohtu 19.07.
11. a määrus tühistada. Määruskaebuse kohaselt on kohus rikkunud menetlusõigust, kui tagastas kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu olukorras, kus kaebajal oli kaebeõigus olemas. Euroopa sotsiaalharta art 24, Eesti Vabariigi põhiseaduse §-de 14 ja 15 ning HKMS § 2 lg 1 järgi tuleb isikule teenistussuhte lõppemisel kaebeõigus tagada. Kõik sisulised põhjendused teenistussuhte lõpetamiseks on toodud otsuses nr
12. Otsus nr 94 on halduskohtus vaidlustatav eelhaldusakt, mis puudutab vaieldamatult kaebaja õigusi. Vaidlustatud otsusega on siduvalt kindlaks määratud uus struktuur, milles kaebajal ametikohta ei ole ning teenistuse lõpetamise käskkirjaga on vaid vormistatud teenistussuhte lõpetamine uuele struktuurile toetudes. Riigikohtu praktikast tulenevalt on koondamist ettenägev haldusakt vaidlustatav ja kontrollitav, vaidlustatav pole vaid koondamise otstarbekus. Riigikohus on lahendites nr 3-3-1-64-00 ja nr 3-3-1-65-00 leidnud, et pelgalt formaalne asjaolu, et akt ei ole või ei saa olla üldjuhul suunatud haldusvälisele isikule, ei välista isiku õiguste rikkumise võimalikkust.
13. Narva linna 29.08.
14. a vastuses (tl 59-60) palutakse määruskaebus rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt on halduskohtu määruses asutud õigele seisukohale, et otsus nr 94 ei ole halduskohtu kontrollile alluv haldusakt. See pole halduskohtus vaidlustatav ka siseaktina. Otsus nr 94 ei tekita, lõpeta ega muuda haldusväliste subjektide õigusi ja kohustusi, vaid reguleerib Narva Linnavalitsuse ümberstruktureerimist. Kaebaja saab oma kaebeõigust realiseerida, vaidlustades teenistusest vabastamise käskkirja (vt tl 51). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
16. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vaidlusalune 28.06.
17. a otsus nr 94 on siseakt. Otsusega nr 94 kinnitati kohaliku omavalitsuse üksuse struktuur ja teenistujate koosseis. See ei olnud suunatud haldusorganist väljapoole ja seega puudub sellel haldusakti olemuslikuks tunnuseks olev välismõju. Tegemist ei ole seega haldusaktiga, sh eelhaldusaktiga. Otsus nr 94 on suunatud eeskätt haldusele enesele, haldusorganisatsioonis asuvatele isikutele, mitte ametnikule kui iseseisvale subjektile. Akt ei reguleeri teenistussuhte lõpetamist kaebuse esitajaga, ehk ei reguleeri konkreetset isikut puudutavat üksikjuhtumit. Sarnast akti on siseaktiks pidanud ka Riigikohus (RKHKo 3-3-1-16-07, p 10).
18. Riigikohus on asunud seisukohale, et teatud erandlikel juhtudel on võimalik halduskohtus vaidlustada ka halduse siseakti (RKHKo 3-3-1-16-07, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul käesolevas asjas sellise erandliku juhtumiga tegemist pole. Kaebajal on võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta tema õigusi vahetult mõjutanud haldusakti, so teenistusest vabastamise käskkirja, vaidlustades. Kaebajal on võimalik selles menetluses esitada ka oma argumendid, miks ta loeb enda ametikoha koondamist ja vaidlusaluseid struktuurimuudatusi õigusvastaseks. Kohus saab neid väiteid koondamissituatsiooni üldise õiguspärasuse hindamisel arvesse võtta. Sellisele järeldusele suunab ka Riigikohtu seisukoht, et töölepingu alusel töötanud isikul on võimalik esitada maakohtus motiivid koondamise õigusvastasuse kohta ning kohus saab hinnata koondamise aluseid (RKHKo 3-3-1-16-07, p 12). Kuigi tulenevalt Riigikohtu 19.12.
19. a otsusest haldusasjas nr 3-3-1-50-11 (p 12) ei ole ametiasutuse otsustus koondada üks või teine ametikoht vaidlustatav, ei järeldu sellest keeldu vaidlustada ametiasutuse struktuuri ümberkorraldamist teenistusest vabastamise käskkirja 2 vaidlustamise raames. Vastasel juhul avaneks haldusorganile avarad võimalused ametnike teenistustest vabastamiseks ning selle vaidlustamise vältimiseks. Vältimaks olukorda, kus teenistusest vabastamise tegelik õigusvastane põhjus peitub siseaktis, ja tagamaks isikule tõhus õiguskaitse, on vajalik võimaldada selle siseakti õiguspärasuse kontroll teenistusest vabastamise käskkirja üle käiva vaidluse raames. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt ongi E. Gruzova Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusameti 19.07.
20. a käskkirja nr 135-k, millega ta koondamise tõttu teenistusest vabastati, halduskohtus vaidlustanud (haldusasi nr 3-12-1708) ning kaebuses on tuginetud otsuse nr 94 õigusvastasusele.
21. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 19.07.
22. a määrus muutmata, kuna halduskohus on kaebuse õigesti tagastanud. Samale järeldusele jõudis ringkonnakohus ka analoogsetes haldusasjades nr 3-12-1504, 3-12-1506 ja 3-12-
23. Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ 3 Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/