KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 28.06.2013.a., kell 16.00 Tsiviilasja number 2-13-14209 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu elatise suurendamise nõudes Tsiviilasja hind 1800 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: XXX(isikukood XXX, XXX) Hageja seaduslik esindaja: XXX(isikukood XXX, XXX, e-post: XXX) Hageja lepinguline esindaja: Tatjana Kalin (OÜ Emirlin Consult Õigusbüroo, Punane 18, Tallinn 13625, e-post: tatjana.kalin@gmail.com) Kostja: XXX(isikukood XXX, XXX) Kostja lepinguline esindaja: Vassili Kosteitšuk (e-post: vassili.koste@gmail.com) esindajad Kohtuistungi toimumise aeg Istungil viibinud isikud Tallinn, Kentmanni kohtumaja kantselei 06.06.2013.a. Hageja seaduslik esindaja XXX Hageja lepinguline esindaja Tatjana Kalin Kostja lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk RESOLUTSIOON
- Rahuldada hagi osaliselt.
- Muuta tsiviilasjas nr 2-11-15639 Harju Maakohtu 27.02.2012.a. kohtumäärusega kinnitatud elatise suurust ja mõista XXX XXX kasuks välja igakuine elatis alates 27.03.2013.a. 170 eurot kuus XXXtäisealiseks saamiseni XXX.a.
- Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt on XXX kohustatud punktis 2 sätestatud rahalised kohustused täitma XXX pangakontole nr XXXXXXXXXXXXX SEB Pangas iga kuu 10ndaks kuupäevaks, märkides makse selgitusse „XXX elatusraha“. Menetluskulude jaotus 1
- Jätta poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda. Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, lg 3 ja lg 6). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused 27.03.2013.a. kohtule esitatud hagiavalduse (tl 1-6) ja selle täpsustuse (tl 76-81) kohaselt on XXX ja XXX alaealiste laste XX .a. sündinud XXX ja XX .a. sündinud XXX vanemad. 27.02.2012 kinnitas Harju Maakohus hageja ja kostja vahelise kompromissi, mille kohaselt XXX tasub XXX-X arveldusarvele igakuiselt nende ühise lapse XXX (sündinud XX .a.) ülalpidamiseks elatisraha summas 145 eurot alates 2012.a. veebruarist kuni lapse täisealiseks saamiseni iga kuu
- kuupäevaks (p 1.1); XXX tasub kõik tasud XXX huvialaringide eest alates 2012.a. veebruarist kuni lapse täisealiseks saamiseni (p 1.2). Alates veebruarist 2012.a. täitis kostja X ülalpidamiskohustust, makstes elatisraha 145 eurot kuus, kompromissi punkti 1.2 kostja ei täitnud. Hageja märgib, et pärast kohtumenetlust hakkas kostja vabatahtlikult maksma elatisraha 139 eurot kuus X . Hagejate seaduslik esindaja palus kostjat korduvalt täita kohtumäärusega kinnitatud kompromissi täies ulatuses või suurendada elatisraha XXX ülalpidamiseks. Alates sügisest 2012.a. X käib eesti ja inglise keele kursustel ja tegeleb spordiga. Kostja keeldus kategooriliselt maksma X huvialaringide eest ning hageja seaduslik esindaja maksis üksi, vanemate abiga. 03.12.2012.a. algatas hagejate seaduslik esindaja XXX vastu täitemenetluse. Kostja esitas kaebuse ja kinnitas, et X ei osale huvialaringides ning kohtutäitur rahuldas kaebuse. Hagejate seaduslik esindaja esitas selle peale kaebuse Harju Maakohtule. 12.03.2013.a. kohtumäärusega jäeti XXX kaebus rahuldamata. Kohus soovitas pöörduda kohtusse elatisraha suuruse muutmiseks. Käesoleval ajal hageja tegeleb spordiga ning mitu korda nädalas õpib eesti ja inglise keelt, mis põhjendab elatisraha suurendamist. Arvestuse kohaselt X ülalpidamiseks kulub keskmiselt 400 eurot 2 kuus, millele lisanduvad ühekordsed kulud. Seega alates septembrist 2012.a. kulud poja ülalpidamiseks on suurenenud 110 euro võrra. Hageja palub suurendada elatisraha 55 euro võrra ja välja mõista kostjalt hageja kasuks igakuiselt iga kuu
- kuupäevaks elatisraha 200 eurot alates
- märtsist kuni lapse täisealiseks saamiseni hageja seadusliku esindaja pangaarvele, menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja pakkus kostjale välja omapoolse kompromissi. Kostja vastuväited ja põhjendused Vastuses hagile (tl 97-98) kostja hagi õigeks ei võta ega tunnista tema vastu esitatud nõudeid. Kostja täidab pooltevahelist kompromissi. Kostja tasub XXX ning nende ühiste laste laste X ja X ülalpidamiseks kokku 360 eurot kuus. Kostja leiab, et 5 aastane laps ei pea käima kahe võõrkeele kursusel. 50 eurot riietele, 20 eurot mänguasjadele ja 35 eurot meelelahutusele on ebamõistlikud summad. Arvestades et laps käib lasteaias, siis 95 eurot koduse toidu peale on samuti liiga palju. Kostja sissetulekud ei võimalda ainuüksi hageja peale 200 euro kulutamist, sest kostja ülalpidamisel on veel üks laps ja endine abikaasa XXX. Kostja sissetulek ei ole stabiilne, sissetulek sõltub tellimuste mahust. Kostja keskmine neto töötasu viimase kuue kuu eest oli 1176 eurot kuus. Kostja vältimatud kulud moodustavad 800,95 eurot kuus. Lisaks vabaaja ja ettenägematud kulud. Kostja võib lastele ja endisele abikaasale elatist maksta kuus 375,05 eurot. Hetkel tasub kostja elatist kokku 360 eurot kuus. Kostja on nõus elatise suurendamisega hagejale 15 euro võrra ja maksma igakuiselt elatusraha summas 160 eurot. Kohtuistung Hageja palub elatist suurendada 55 euro võrra. Hageja leiab, et võrreldes kompromissi sõlmimise ajaga täienesid kulud eesti keele kursustele 20 eurot kuus alates 2012.a. kevadest, inglise keele kursustele 43,60 eurot kuus alates septembrist 2012, lisaks treeningukulud. Kooli minemiseks peab laps oskama eesti keelt, eesti keele kursused on lasteaias tasulised. Inglise keelt õpib laps huvialakoolis üks kord nädalas, kuutasu 43,60 eurot. Spordiga tegeleb laps Spordiklubis XXX korda nädalas, igakuine tasu 30 eurot. Poolte vahel veebruaris 2012.a. sõlmitud kompromissis leppisid pooled kokku, et kostja peab tasuma huvialaringide eest. Samuti elab kostja üksi kolmetoalises sotsiaalkorteris, hageja arvates võiks kostja üürida ühetoalise korteri. Kostja leiab, et viieaastane laps ei pea käima kahe võõrkeele kursusel. Kostja mõistis huvialaringide all nt sporti, mitte keelte kursuseid, mis on keeleõpe. Kostja oleks nõus maksma 170 eurot kuus. Kohtuotsuse põhjendused Hagi on esitatud alaealise lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurendamiseks. Vaidluse all ei ole asjaolu, et hageja on kostja laps (tl 8), kes elab koos oma seaduslikuks esindajaks oleva emaga ning et kostja maksab elatist Harju Maakohtu 27.02.2012.a. kohtumääruse alusel. Tulenevalt asjaolust, et kehtivas perekonnaseaduses (edaspidi: PKS) puudub regulatsioon väljamõistetud elatise suuruse muutmise kohta, juhindub kohus käesolevas perekonnaasjas kohtuotsuse tegemisel menetlusõiguslikult tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, pooltel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). Otsust võib TsMS § 459 lg 2 järgi muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka 3 tagasiulatuvalt. Elatise muutmist reguleerib ka TsMS § 497, mis sätestab, et elatise suuruse muutmist saab kumbki pool nõuda hagimenetluses, kui elatisenõude aluseks olevad asjaolud on muutunud. Riigikohus on samuti leidnud, et elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud ning kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Riigikohus jäi nende seisukohtade juurde ka kehtiva perekonnaseaduse järgi (Riigikohtu 17.05.2011.a. otsus nr 3-2-1-33-11). Kohus tuvastas, et Harju Maakohus 27.02.2012.a. kohtumäärusega (tl 11-12) kinnitas XXX ja XXX kompromissi, mille kohaselt XXX tasub XXX-X arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX igakuiselt nende ühise lapse XXX ülalpidamiseks elatisraha summas 145 eurot alates 2012.a. veebruarist kuni lapse täisealiseks saamiseni iga kuu
- kuupäevaks. XXX tasub kõik tasud XXX huvialaringide eest alates 2012.a. veebruarist kuni lapse täisealiseks saamiseni. Vaidlust ei ole, et kostja maksab XXX ning nende ühiste laste ülalpidamiseks kokku 360 eurot kuus (tl 13-14). Hageja leiab, et kostja makstav elatis kuulub suurendamisele 55 euro võrra seoses lapse vajaduste suurenemisega. Peale kompromissi kinnitamist on hageja kuludele lisandunud järgmised kulud: eesti keele kursused 20 eurot kuus, mille tõendamiseks esitas hageja õppelepingu (tl 36) ja maksekorraldused õppemakse tasumise kohta (tl 37-40); inglise keele kursused 43,60 eurot kuus, mida hageja tõendab koolituslepinguga (tl 41) ja arvetega ja maksekorraldustega õppemaksu tasumise kohta (tl 42-44); kulud spordile 30 eurot kuus, mille tõendamiseks on esitatud kohtule spordiklubi õppeleping (tl 2324) ja maksekorraldused õppemaksu tasumise kohta (tl 25-30). Hageja kinnitas kohtuistungil, et kokku on suurenenud kulud 93,60 eurot, millest kostja osa oleks 46,8 eurot (tl 127). Kohtuistungil nõustus kostja maksma elatist 170 eurot kuus. Kostja ei pea põhjendatud kuluks lapse inglise keele kursustel osalemist. Kohus leiab, et põhjendatud kuludeks on kulud spordile 30 eurot kuus ja eesti keele kursustele 20 eurot kuus, kokku 50 eurot kuus, millest kostja kohustus on tasuda 25 eurot kuus. Kohus ei pea põhjendatuks kulusid inglise keele kursusele. Vanematel on lapse X suhtes ühine hooldusõigus. Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad üldjuhul lapsega seotud olulisi asju PKS § 145 lg 1 järgi endiselt ühiselt. Lapse igapäevaelu küsimusi otsustab PKS § 145 lg-te 2 ja 3 järgi see vanem, kelle juures laps parasjagu viibib. Kohus leiab, et lapse võõrkeele õpe, millega kaasnevad kuus olulised kulud, tuleb vanematel otsustada ühiselt. TsMS § 459 lg 2 järgi võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast. Eeltoodust tulenevalt tuleb muuta tsiviilasjas nr 2-11-15639 Harju Maakohtu 27.02.2012.a. määrusega kinnitatud elatise suurust ja mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 170 eurot kuus alates 27.03.2013.a. kuni hageja täisealiseks saamiseni XXX.a Juhindudes TsMS § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Menetluskulude jaotus 4 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda, kostja hagejalt menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, peab kohus põhjendatuks jätta poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 5