Obsah (8)

§ 76§ 110§ 8§ 100§ 101§ 108§ 787§ 113

2-12-21122 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 01. aprill 2013 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-21122

§ 76, § 101, § 113 lg 1.

Kostja vastuväited

1. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendus
2. Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1 lihtsustatud kirjeldava osaga. Lihtsustatud kirjeldava osaga tehtud kohtuotsuse täiendamist ei saa mistahes asjaoludel nõuda.
3. Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.
4. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. 2 2-12-21122
5. Hageja on kohtule esitanud hagi kostja vastu tulenevalt poolte vahel suuliselt sõlmitud transpordiveo lepingust, mille alusel hageja on osutanud kostjale pikaajaliselt veoteenust nii Eesti Vabariigis, kui ka rahvusvahelisi vedusid enda tavaliste ja mittegabariidiliste veoste veoks hinnaga 0,77 eurot/km mittegabariidne vedu ja tavaline vedu 0,70 eurot/km. Kuni 2011 juulini on kostja tellitud veoste eest hagejale korrektselt tasunud. 2011 juulis ja augustis tasus kostja arved osaliselt ning alates 2011 oktoobrist hakkas kostja tasuma arveid suvaliselt või jättis üldse arved tasumata. Kostjal on hagejale tasumata vaatamata meeldetuletustele arved 231/11, 234/11, 237/11 (31-32) ja 001/12 (tl 67) kokku summas 2364,90 eurot, millelt hageja on arvestanud viivist alates 15.12.2011 määraga 0,5% päevas kuni 29.05.2012 summas 1296,62 eurot. Hageja märgib ka, et lisaks vedudele pidi hageja hüvitama hagejale parkimisteenuse eest.
6. Kostja tunnistab, et pooltevahel on pikaajaline koostöö transpordiveo alal. Pooltel ei ole aga parkimisteenuse suhet. Kostja tunnistab, et veod toimusid hinnaga 0,77 eurot/km mittegabariidne vedu ja tavaline vedu 0,77 eurot/km. Kostja ei tunnista arvet 234/11 summas 19,46 eurot (tl 31), kostja ei ole kunagi nimetatud arvet saanud. Hageja osutas kostjale 16-19.12.2011 veoteenust marsruudil Tallinn-Rakkestad-Tallinn kokkuleppehinnaga 1200 eurot, mille eest väljastas arve 233/11, millise kostja tasus 19.12.2011 (tl 65-66). Puudus kokkulepe, et kostja peab lisaks maksma ka teemaksu. Kostja ei tunnista ka arvet 231/11 summas 641,49 osaliselt, summas 322,72 eurot (tl 32), kuna hageja ei ole kostjale osutanud veoteenust marsruudil TallinnTihemetsa-Tallinn. Kostja tunnistab arveid 237/11 (tl 30) ja 001/12 (tl 67) täies ulatuses, kuid leiab, et kostjal on õigus keelduda arvete tasumisest

§ 110lg 1 alusel.

Hageja osutas teenust kasutades teenuse osutamiseks kostjale kasutusõiguse alusel kuuluvat haagist 749GT, mille eest tasus kostja renti 20,40 eurot päev XXXOÜ-le. Peale koostöö lõppemist ei tagastanud hageja kostjale haagist kuni 14.06.2012 ega lubanud haagist enda territooriumilt ära viia, seoses millega tekkis kotjale kahju 3610,80 eurot. Hagejal on kostjale tagastamata ka 199 liitrit kütust (tl 70) ja hageja autojuhile kantud 300 eurot kütuse ostmiseks (tl 68-69). Kostja ei nõustu ka viivisenõudega, kuna kostja ei ole olnud arvete tasumisega viivituses ning arvetel toodud viivisemäär ei ole poolte kokkulepe. 11. Võlaõigusseadus (

) § 774 lg 1 alusel kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu).

§ 8lg 2 kohaselt on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

Juhindudes

§ 76

lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Lõige 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

§ 108

lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja tunnistab osaliselt arvet 231/11 summas 318,78 eurot (tl 32), täielikult arvet nr 237/11 summas 840 eurot (tl 30) ja arvet nr 001/12 summas 863,94 eurot (tl 67), siis leiab kohus, et kostja on võlgnevuse nimetatud arvete osas õigeks võtnud tulenevalt TsMS § 440 ning nimetatud arvete osas kuulub hagi rahuldamisele kokku summas 2022,72 eurot. Kostja väited, et kostjal on õigus keelduda nimetatud arvete tasumisest tulenevalt

§ 110

lg 1, mille kohaselt võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest, on alusetud. Kohtule ei ole esitatud vastuhagi ega ka tasaarvestuse avaldust, seega ei 3 2-12-21122 anna kohus hinnangut kostja väidetele, et hageja on tekitanud kostjale kahju ja ei ole tagastanud kütust. Kohus jätab ka tähelepanuta kostja tõendid kostja väidetava nõude osas hageja vastu (tl 68-70). Kohus leiab, et rahuldamata tuleb jätta hageja nõue kostja vastu arve nr 234/11 summas 19,46 alusel (tasulised teed marsruudil Tallinn-Rakkestad-Tallinn) (tl 31). Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et pooled leppisid kokku, et hageja tasub lisaks veole ka lisateenused. Pooled on leppinud kokku konkreetse hinna marsruudi Tallinn-Rakkestad-Tallinn eest summas 1200 eurot, mille eest hageja on esitanud kostjale arve 233/11 summas 1200 eurot ja, millise kostja on tasunud 19.12.2011 (tl 65-66). Kui pooltel oleks olnud kokkulepe ka teemaksude tasumiseks, oleks mõistlikult mõtlev inimene lisanud selle samale arvele, mitte aga esitanud eraldi arvet. Hageja ei ole kohtule esitanud ka tõendeid, et poolte vahel on olnud praktika, mille kohaselt kostja tasub hagejale lisaks veoteenusele ka kulud, mis tekivad veolepingu täitmisel. Samuti ütleb ka

§ 787

lg 1, et vedaja ei või nõuda selliste kulutuste hüvitamist, mis tavaliselt tekivad veolepingu täitmisel. Teemaksu puhul on selgelt kuluga, mis tekib veolepingu täitmisel. Seega on põhjendamata arve nr 234/11 summas 19,46 eurot, milline tuleb jätta rahuldamata. Rahuldamata tuleb jätta ka arve 231/11 marsruudi Tallinn-Tihemetsa-Tallinn eest summas 320,88 eurot (arvel ekslikult 322,72 eurot) (tl 32). Kohtuistungil tunnistas hageja seaduslik esindaja, et veoteenust tegelikkuses kostjale ei osutatud ning arve on esitatud tühisõidu eest. Kostja seadusliku esindaja sõnade kohaselt keeldus hageja veoteenuse osutamisest, mistõttu tellis kostja veoteenuse marsruudil Tallinn-Tihemetsa-Tallinn teiselt pakkujalt, mida tunnistab ka hageja, et veost peale võtma minnes, oli seal ees juba teine sõiduk. Kohus leiab, et kuna hagejale pakkus marsruuti Tallinn-Tihemetsa-Tallinn kostja seaduslik esindaja, siis oleks hageja pidanud ka teenuse vastuvõtmisel hiljem võtma ühendust kostja seadusliku esindajaga, mitte uue töötajaga. Seega on olnud hageja enda risk, alguses veosest keeldumisel ja hiljem nõustumisel, et hagejal tuleb teha tühisõit. Seega leiab kohus, et arve 231/11 summas 320,88 eurot ei kuulu rahuldamisele. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele võlgnevus kokku summas 2022,72 eurot. 12.

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda viivist.

§ 113

lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivist alates 15.12.2011 kuni 29.05.2012 summalt 2364,90 eurot summas 1296,62 eurot. Kohus leiab, et viivisearvestus kuulub täpsustamisele, kuna hageja on võlgnevuse nõude rahuldanud osaliselt. Hageja esitas kostjale 17.12.2011 arve 237/11 summas 840 eurot maksetähtajaga 31.12.2011, seega tulenevalt

§ 113

lg 1 on õigus viivist nõuda kohustuse sissenõutavaks muutumisest ehk alates 01.01.

1. Seega on arve nr 237/11 alusel viivise nõue summas 625,80 eurot (01.01.2012 – 29.05.2012 s.o 149 päeva * 0,5 * 840/100). Hageja esitas kostjale 16.12.2011 arve summas 318,78 eurot maksetähtajaga 30.12.
2. Seega viivisearvestus algas 01.01.2012 ning viivise summaks on 237,49 eurot (01.01.2012-29.05.2012 s.o 149 päeva * 0,5 * 318,78/100). Hageja esitas kostjale 11.01.2012 arve nr 001/12 summas 863,94 eurot maksetähtajaga 25.01.
3. Seega viivisearvestus algab 26.01.2012 ning viivise summa on 535,64 eurot (26.01.2012-29.05.2012 s.o 124 päeva * 0,5 * 863,94/100). Kokku viivisenõue kuni 29.05.2012 summas 1398,93 eurot, kuna aga hageja on palunud välja mõista seisuga 29.05.2012 viivise summas 1296,62 eurot, siis leiab kohus, et kostjalt tuleb 4 2-12-21122 seisuga 29.05.2012 välja mõista viivis summas 1296,62 eurot. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooltevahel on pikaajaline koostöö ning kostja ei ole kordagi vaidlustanud hageja poolt arvetel märgitud viivisemäära, mistõttu leiab kohus, et pooled on kokku leppinud viivisemääras. Kostja nähes arvetel viivisemäära pidi aru saama, et arve mittetasumisel on hagejal õigus nimetatud määrast viivist arvestada. Kohus leiab, et põhjendatud on ka viivis TsMS § 367 alusel, mille kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele seisuga 29.05.2012 viivis 1296,62 eurot ja viivis 0,5% päevas võlgnevuselt (2022,72 eurot) alates 30.05.2012 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui võlgnevus. Menetluskulud
4. Kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 85% ulatuses kostja kanda ja 15% ulatuses hageja enda kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik 5