KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 23.08.2013.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-1328 Tsiviilas

) § 2 lg 1 järgi on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu liikmeteks on kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud (

§ 5lg 1).

10.

§ 151

lg 1 järgi loetakse majandamiskuludeks korteriühistu vajalikke kulusid eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.

1. Eelviidatud sätetest tuleneb, et korteriomandi omanik on korteriühistu liikmena kohustatud kandma elamuga seotud majandamiskulusid. Tegemist on korteriomaniku seadusest tuleneva kohustusega.
2. Kostja ei ole eitanud, et tal tekkis hageja ees 2012.a ja 2013.a võlgnevus hagiavalduses märgitud põhivõlgnevuse summas. Kostja vastuväidete tõttu vähendas hageja viivisenõuet summani 179,95 eurot ning võla osalise tasumise tõttu pärast hagiavalduse esitamist loobus hageja põhinõudest kostja vastu summas 650 eurot.
3. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja põhikirja (toimiku lk 52-53) punkti 6 järgi kannavad ühistu liikmed elamu majandamise ja hooldamise kulusid proportsionaalselt nende omandis olevate korteriomandite reaalosade üldpinna suuruse osatähtsusele kõigi elamu korteriomandi reaalosade summaarses üldpinnas. Igakuuliste maksete arvutamise ja liikmetele makseteatiste väljastamise kord ja tähtajad, samuti nende alusel maksmise kord ja tähtajad ning viiviste suurus ja selle arvutamise kord määratakse kindlaks ühistu kodukorras. Hageja kodukorra (toimiku lk 75-80) punktide 4.5 ja 4.6 kohaselt väljastab ühistu korteriomanikele makseteatised hooldustasu ja kommunaalteenuste tasu osas hiljemalt jooksva kalendrikuu
4. päeval ning makseteatises märgitud summa on omanik kohustatud tasuma hiljemalt jooksva kalendrikuu
5. päeval.
6. KÜ XXX 20 06.04.2013.a õiendist ja selle lisast (toimiku lk-d 69-70) ning samuti KÜ XXX 20 06.04.2013.a kostjale esitatud arvest nr 3/22 (toimiku lk 71) nähtub, et kostja põhivõlg tasumata arvete eest oli hageja ees 06.04.2013 seisuga 1220,50 eurot. Kostja ei ole nimetatud summas põhivõla tekkimisele vastu vaielnud.
7. Hageja 06.05.2013.a kohtule esitatud teatest (toimiku lk 87) nähtub, et kostja tasus 02.05.2013 kostjale 650 eurot. Nimetatud summa osas loobus hageja oma 05.07.2013.a menetlusdokumendis põhinõudest. Kostja on väitnud, et ta tasus hagejale hiljem maikuus veel täiendavalt 600 eurot. Kohus leiab, et nimetatud kostja väide on tõendamata. Kostja esitas oma 03.06.2013.a menetlusdokumendis väljavõtte maksekorraldusest (toimiku lk 102), mis tõendab 02.05.2013.a makse tegemist hagejale summas 650 eurot. Täiendavate maksete tegemist hagejale kostja tõendanud ei ole. Kostja ei ole esitanud kohtule maksekorraldust väidetava 600-eurose makse kohta. Seevastu hageja väitel ei ole kostja nimetatud 600-eurost makset teinud ning eelnevat kinnitab hageja konto väljavõte perioodi 01.01.2013-05.07.2013 kohta (toimiku lk 112). 16.

§ 7

lg 4 järgi võib korteriühistu juhatus nõuda majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Käesolevas asjas ei vaidle pooled kohaldatava viivisemäära ega viivise summa suuruse üle. Pooled on kohtule esitanud peaaegu täies ulatuses kattuvad viivisearvestused (toimiku lk-d 103 ja 113). Ümardamise erisuste tõttu on hageja viivisearvestuses esitatud viiviste kogusumma 2 senti väiksem kui kostja viivisearvestuses väljatoodud summa. Kohus leiab, et hageja viivisearvestus (toimiku lk 113) on õige.

1. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja on pikema ajaperioodi jooksul täitnud korteriomaniku kohustusi korteri ja elamuga seotud kulude kandmisel enda suva järgi määratud ulatuses. Kostja ei ole põhjendanud ega selgelt välja toonud, millistel põhjustel on ta keeldunud maksmast osaliselt hageja esitatud arveid. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks ise enne hagimenetlust pöördunud hageja poole mõne ettepaneku või palvega tekkinud olukorra lahendamiseks.
2. Kostja esitatud tõendid (toimiku lk-d 94, 102-103) ei tõenda, et kostja on hagejale pärast 02.05.2013.a tasunud täiendavalt 600 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis tõendaks kostja õigust tasuda hageja esitatud arveid kostja enda äranägemisel määratud summade ulatuses.
3. Esialgses hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista 1477,60 eurot. Hagiavaldusele lisatud õiendi kohaselt oli nimetatud summast 1220,50 eurot põhivõlgnevus ja 257,10 eurot viivis. Asja menetlemise käigus vähendas hageja viivisenõuet summani 179,95 eurot ja loobus põhinõudest summas 650 eurot. Kohus leiab, et hageja põhinõue tuleb rahuldada, sest kostja ei ole oma vastuväiteid hageja põhinõudele põhistanud ega tõendanud. Samuti ei ole hageja vastu vaielnud hageja vähendatud viivisenõudele. Seetõttu tuleb rahuldada ka hageja viivisenõue. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 750,45 eurot, millest põhivõlg on 570,50 eurot ja viivis 179,95 eurot.
4. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik