). Võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist tuleneb
Kohustuse täitmise nõude esmane eeldus on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole nõuetekohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Pooled ei vaidle, et pooltevaheline võlasuhe tuleneb üürilepingust (
).
kohaselt kohustub üürlepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). 9. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjad on võlgnevusest osaliselt sularahas või OÜ-le XXX (tagatisraha) tasunud ning kas kostjate poolt hagejale korterivõtmete üleandmist 08.09.2012 tuleb lugeda üürilepingu lõpetamiseks. Poolte poolt vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud: - hageja ja kostjad on 08.02.2012 sõlminud eluruumi üürilepingu, mille kohaselt andis hageja kostjate kasutusse elamiseks eluruumi aadressil XXX , Tallinn, tähtajaga 08.02.2013 ning kostjad kohustusid tasuma hagejale eluruumi ja sisustuse kasutamise eest üüri üks kord kalendrikuus 280 eurot 12.kuupäevaks jooksva kalendrikuu eest ette arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX , kommunaalteenuste eest vastavalt esitatavatele arvetele ja üürilepingu punktides 2 kuni 7 nimetatud maksete eest mittetähtaegse tasumise korral maksma viivist 0,25% tasumata jäetud summast iga päeva eest. Üürilepingu punkti 4.1 kohaselt lõpeb leping tähtaja möödumisel, ülesütlemisel või lõppemisel muul alusel; punkti 4.2 kohaselt on üürnikul õigus igal ajal leping ennetähtaegselt üles öelda, teatades selles üürileandjale kirjalikult ette üks
kohaselt lõpeb võlasuhe muuhulgas võlasuhte lõpetamise kokkuleppega (p 4) ja lepingu ülesütlemisega (p 6). Poolte vahel sõlmitud üürilepingu punkti 4.1 kohaselt lõpeb leping tähtaja möödumisel, ülesütlemisel või lõppemisel muul alusel; punkti 4.2 kohaselt on üürnikul õigus igal ajal leping ennetähtaegselt üles öelda, teatades selles üürileandjale kirjalikult ette üks
tulenevalt võisid pooled üürilepingu lõpetada omavahelisel kokkuleppel ka muus vormis kui üürniku poolt 1-kuulise kirjaliku etteteatamisega (p 4.2.), ei saa kohus lugeda kostjate poolt korterivõtmete üleandmist hagejale 08.09.2012 lepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel. Hageja poolt kohtuistungil antud seletuse kohaselt kui kostjad oleksid 10.09.2012 tasunud ära jooksva võlgnevuse, oleks ta nõustunud lepingu ennetähtaegse lõpetamisega. Kostja II kinnitas kohtuistungil, et hageja ei nõustunud lepingut enne lõpetama kui kostjate poolt on tasutud 08.09.2012 võlakirja kohaselt määratud võlgnevus. Poolte kokkuleppe kohaselt pidi tasumine toimuma 10.09.2012, kuid kostjad seda ei teinud. Eeltoodust lähtuvalt kohus leiab, et pooled sõlmisid üürilepingu lõppemise osas äramuutva tingimusega kokkuleppe (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 102 lg 1, lg 3), st üürilepingu lõppemine poolte kokkuleppel ilma seaduses ettenähtud kohustuslikku kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormi järgimata (
) sõltus tingimusest, kas kostjad tasuvad ära selleks ajaks tekkinud võlgnevuse või mitte. Kuna kostjad seda ei teinud, on põhjendatud hageja seisukoht, et tingimused üürilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks poolte kokkuleppel ei olnud täidetud. 13. Kostja I on oma vastuses märkinud, et alus kostjapoolseks üürilepingu ülesütlemiseks tuleneb
lg 1, mille kohaselt kumbki pool võib üürilepingu mõjuval põhjusel üles öelda.
lg 2 kohaselt erakorraline ülesütlemine mõjuval põhjusel on lubatud eelkõige
Kostja vastusest tulenevalt tugineb ta väitele, et 2012 suve alguses hakkasid kostjaid terroriseerima naabrid, millest teavitati telefoni teel ka hagejat, kuid viimane ütles, et ta ei saa midagi selles osas teha. Kostjad otsustasid, et kaua nad seda enam ei talu ja kolivad nad välja. Samuti väidab kostja I, et hageja teatas, et kavatseb korterit ise kasutama hakata. Kohus selgitab 5 2-13-2810 täiendavalt, et üürilepingu lõpetamisel ülesütlemisega peavad olema täidetud nii formaalsed kui materiaalsed eeldused. Üürisuhe on oma olemuselt kestvussuhe ja kestvuslepingu erakorralise ülesütlemise üldalused on sätestatud
§-s 196, erinormid tulevad üürilepingu kohta
-i eriosast (
Kohus märgib, et ka
kohaldamise puhul kehtib kirjaliku ülesütlemise vormi kohustuslikkus (
Üürilepingu ülesütlemine toimub ühepoolse tahteavalduse esitamisega teisele poole ja see jõustub kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1). Tahteavaldus tuleb ka teisele poolele edastada. Seejuures kehtivad TsÜS § 69 üldised tahteavalduse kättesaamise nõuded. Kuigi kohus loeb tõendatuks, et kostja I on telefoni teel andnud hagejale teada üürilepingu ülesütlemisest, siis avaldusi lepingu ülesütlemiseks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kohtule ei ole esitatud. Seetõttu kohus leiab, et kuna kostjad ei ole järginud ülesütlemiseavalduse osas seaduses sätestatud vorminõuet, on selline ülesütlemine on kehtetu (
14. Lähtudes asjaolust, et kostjad ei ole kehtivalt hageja ja kostjate vahel 08.02.2012 sõlmitud üürilepingut üles öelnud, on põhjendatud lugeda, et üürileping kehtis hageja ja kostjate vahel kuni 31.12.2012, millele tugines hageja oma nõuet esitades. Seega on hagejal õigus nõuda lisaks kostjate jooksvale võlgnevusele kuni 08.09.2012 summas 472.47 eurot (üürivõlg 205 eurot + elektrivõlg 66,69 eurot + kahjuhüvitis lõhutud akna eest 120,78 eurot + kommunaalkulude võlgnevus 80 eurot) ka saamatajäänud üüri perioodi eest september - detsember 2012 summas 1120 eurot (4 x 280). Kokku moodustab kostjate solidaarvõlgnevus hageja ees (
) summa 1592,47 eurot (472.47 + 1120), millist summat tuleb vähendada kostjate poolt tasutud tagatisraha arvel 280 eurot ja tasutud elektrivõla arvel 60,69 eurot, seega moodustab kostjate põhivõlgnevus 1251,78 eurot (1592,47-280-60,69). 15. Viivisnõude osas (
p 6, 113) on kostjad esitanud taotluse sellega mittearvestamiseks, kuna tegemist on hea usu vastase nõudega või kui kohus peab vajalikuks viivise välja mõista, tuleks seda vähendada. Tasumata üürilt on hageja arvestanud viivist summas 252, 86 eurot. Kohus leiab, et tagatisraha nõudelt viivise nõue on põhjendamatu, kuna kostjad on tagatisraha tasunud. Kohus nõustub, et olukorras, kus kostjad ei ole üüritud korterit 4 kuu vältel kasutanud, kuid peavad selle eest maksma üüritasu, oleks viivise nõudmine vastuolus TsÜS § 138 lg 2, mille kohaselt õiguste teostamine ei ole lubatud selliselt, et selle eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Seega tuleks viivisenõue jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 16. TsMS § 405 lg 1 p 3 tulenevalt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt (summas 1251,78 eurot hageja poolt nõutud summast 2 407,26 eurot), tuleb hageja menetluskuludest jätta 52 % kostjate kanda solidaarselt ja kostjate menetluskulud kostjate enda kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad hageja menetluskulud tasutud riigilõivu näol 200 eurot, mis kohtu hinnangul on põhjendatud (tl 92). Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja kasuks kostjatelt välja mõista 104 eurot. 6 2-13-2810 TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.