Obsah (4)

§ 5§ 27§ 24§ 30

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Einar Vene ja Tiina Pappel 19.11.2013, Tartu Haldusasi Romeo Kalda kaebus Siseministee

§ 5lg 4 ja § 27 lg 3 Tartu Halduskohtu 26.08.2013.

a määrus Romeo Kalda määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Romeo Kalda Vastustaja Siseministeerium Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised 3-13-1526 RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus osaliselt. Tühistada Tartu Halduskohtu 26.08.
2. a määrus osas, millega tagastati R. Kalda kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
3. Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 26.08.
4. a määrus muutmata osas, millega tagastati R. Kalda kaebus HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuid muuta halduskohtu määruse vastavaid põhjendusi, asendades need käesolevas määruses toodud põhjendustega. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. 26.03.2013 pöördus määruskaebuse esitaja taotlusega (tl 14-17) Märjamaa Vallavalitsuse poole paludes end kanda kohaliku omavalituse valijate nimekirja ja võimaldada osaleda 2013 toimuvatel kohaliku omavalituse volikogu valimistel. Märjamaa Vallavalitsus teatas 11.04.
6. a vastusega (tl 18), et taotluse lahendamine ei kuulu nende pädevusse ning palus taotlus esitada Siseministeeriumile.
7. 14.05.2013 esitas määruskaebuse esitaja sama taotluse (tl 27-29) Siseministeeriumile. Siseministeeriumi 12.06.
8. a vastuses nr 10-5/7-2 (tl 30-31) leiti, et Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (

) § 5 lg-st 4 ja § 27 lg-st 3 tulenevalt ei saa kuriteos süüdimõistetu kinnipidamisasutuses valimispäeval karistust kandes osa võtta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistest. Samas leiti, et selline üleüldine valimiskeeld on vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse protokolli (EIÕK)

1. protokolli artikliga 3 ning vajalikuks tuleb pidada seadusemuudatusi kinnipeetavate valimisõiguste laiendamiseks. Kehtivast seadusest ei ole seaduse rakendajal võimalik siiski erandit teha ka EIK-i lahendi alusel.
2. 16.07.2013 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja kaebus (tl 1-13), milles ta märgib, et Siseministeeriumi 12.06.
3. a otsusega nr 10-5/7-2 jäeti rahuldamata tema taotlus kanda määruskaebuse esitaja kohaliku omavalitsuse valimisnimekirja ja võimaldada osaleda tal
4. a toimuvatel kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel. Nimetatud otsuse palus määruskaebuse esitaja tühistada ja/või õigusvastaseks tunnistada ning kohustada Siseministeeriumi kandma kaebaja kohaliku omavalitsuse valimisnimekirja ja võimaldada kaebajal osaleda
5. aasta oktoobris toimuvatel kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel. Samuti palus määruskaebuse esitaja kaebuses tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks

§ 5

lg 4 ja § 27 lg 3 ning tuvastada, et eelnimetatud sätted koostoimes Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-ga 58 on vastuolus EIÕK

1. protokolli artikliga 3 ning seda täpsustavate Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtulahenditega, ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 25 ja Euroopa Nõukogu Veneetsia Komisjoni poolt vastu võetud valimiste hea tava koodeksis sätestatuga.
2. Tartu Halduskohus tagastas 26.08.
3. a määrusega (tl 36-39) määruskaebuse esitaja kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel, kuna kaebus ei ole lubatav ning kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Halduskohus selgitas, et kaebaja on kohtule esitanud nii tühistamis-, tuvastamis- kui ka kohustamiskaebuse. Tühistamiskaebuse esemeks on Siseministeeriumi 12.06.2013 vastus nr 10-5/7-
4. Nimetatud vastus ei ole haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 mõttes, vaid on vaadeldav toiminguna – tegemist on vastusega kaebaja 14.05.2013 taotlusele, millega kaebajale selgitati, et Siseministeerium ei näe käesoleval ajal ja praeguse seadusandluse alusel võimalust kanda kohaliku omavalitsuse volikogu valimistest osavõtvate valijate nimekirja isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab karistust kinnipidamisasutuses. HKMS §-s 5 sätestatu võimaldab tühistamisnõude esitada ainult haldusakti peale. Tuvastamiskaebuse osas märgib halduskohus, et juhindudes riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 25 lg-test 1, 2 ja 5 ning § 22 lg-st 5 leidub kaebajal oma õiguste kaitseks tõhusamaid vahendeid, mistõttu tuvastamiskaebus ei ole HKMS § 45 lg 2 alusel lubatav. Halduskohus selgitas, et kohustamiskaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Nimelt RKVS § 22 lg 2,

§ 27

lg 2 ja Euroopa Parlamendi valimise seadus (EPVS) § 24 lg 2 kohaselt on valijate nimekirja koostamise aluseks rahvastikuregistrisse kantud andmed valimispäevale eelneva

1. päeva seisuga. Seega kaebuse esitamise hetkel 14.07.
2. a kehtivat valijate nimekirja ei ole koostatud, mistõttu ei ole kohtumenetluse käigus võimalik kontrollida kaebaja väidet, et kaebajat ei ole kantud valijate nimekirja.

§ 5

lg 4 ja § 27 lg 3 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks tunnistamise nõudes viitab halduskohus Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 22.01.

1. a lahendi nr 3-4-1-26-12 p-dele 31-32 ning leiab, et kaebus ei ole selles osas lubatav. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
2. 18.09.
3. a saabus kohtusse määruskaebuse esitaja määruskaebus (tl 46-53), milles R. Kalda palub tühistada Tartu Halduskohtu 26.08.
4. a määrus. Määruskaebuses selgitab määruskaebuse esitaja, et kohtul on PS alusel ülesanne ja pädevus võtta menetlusse ja vaadata sisuliselt läbi kaebus põhiõiguse rikkumise asjas ka siis, kui 2 menetlusseadustik vastavat võimalust ette ei näe. Kaebaja leiab, et halduskohus on jätnud tähelepanuta kaebuses esitatud põhjendused, et kaebaja soovib osaleda 20.10.
5. a toimuvatel kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ning kaebaja kandmine valijate nimekirja on eelduseks, milleta ei ole võimalik valimistel osaleda. Samuti keelab seda

§ 5lg 4 ja § 27 lg 3, mille normikontrolli kaebaja taotleb.

Halduskohtu poolt käsitletud RKVS paragrahvid ei puutu käesolevasse vaidlusesse. Määruskaebuse esitaja märgib valijate nimekirja puudumises osas, et kuna tema soovib kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel osaleda ning nendeni on jäänud alla poole aasta, siis pöörduski ta taotlusega Siseministeeriumi poole, et valimistel oleks piirangud tühistatud. Kaebaja leiab, et kuna taotluse rahuldamata jätmisel pöördus ta kaebusega halduskohtusse, siis kohus oleks pidanud kaebuse menetlusse võtma, sest kaebajal ei leidu oma õiguste kaitseks tõhusamaid vahendeid, et saavutada valimistel osalemise õigus. Kaebaja leiab, et Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 22.01.2013 lahendi nr 3-4-1-26-12 p-de 31-32 tsiteerimisel on kohus jätnud need sidumata käesoleva vaidlusega. Halduskohus ei ole võtnud seisukohta kaebaja taotluse osas, millega tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks

§ 5lg 4 ja § 27 lg 3.

Põhjenduste esitamine kohtuotsuses annab isikule võimaluse hinnata, kas kohus on otsuse teinud oma suvalise äranägemise järgi või on seda tehes õigust järginud, lisaks on see vajalik edasikaebeõiguse kasutamiseks. Põhjendamiskohustuse rikkumisega on rikutud kaebaja õigust õiglasele menetlusele. Kaebaja leiab, et igaühel on õigus tõhusale õiguskaitsele ja õiglasele menetlusele, ka õigusakti põhiseadusvastaseks tunnistamise nõudes. See õigus sisaldab endas õigust sellele, et kohus esitaks põhiseadusvastaseks tunnistamise nõude lahendamise kohta põhistused. Lisaks tähendab see kohtu üldisemat kohustust algatada põhiseaduslikkuse järelvalvemenetlus juhul, kui tema veendumuse kohaselt on norm põhiseadusega vastuolus. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks ta ei algata põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
2. Kaebaja taotles halduskohtult Siseministeeriumi 12.06.
3. a haldusakti tühistamist või alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamist ning Siseministeeriumi kohustamist kandma kaebaja kohaliku omavalitsuse valimisnimekirja, võimaldamaks kaebajal osaleda
4. a oktoobris kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel.
5. Halduskohus viitab vaidlustatud määruses õigesti, et Siseministeeriumi 12.06.
6. a vastuse nr 10-5/7-2 näol ei ole tegemist haldusaktiga HMS § 51 lg 1 mõttes, vaid toiminguga. HMS § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Kuivõrd vaidlusalune vastus ei ole suunatud isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele, puuduvad sellel haldusakti tunnused. Seega ei ole Siseministeeriumi vastuse osas tühistamiskaebuse esitamine lubatav, mistõttu pidi kohus lahendama kaebaja alternatiivse, Siseministeeriumi toimingu õigusvastasuse tuvastamise kaebuse.
7. Õige on halduskohtu poolt tuvastamiskaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel ehk võimatuse tõttu saavutada kaebusega kaebuse eesmärki. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (

) § 24 lg 1 kohaselt peetakse valijate arvestust rahvastikuregistris. Valijate arvestust peetakse isiku kohta rahvastikuregistrisse kantud järgmiste andmete alusel: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) sünniaeg; 3) isikukood; 4) kodakondsuse andmed; 5) välismaalase pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse olemasolu; 6) teovõimetuks tunnistamise andmed; 7) elukoha andmed (

§ 24lg 3).

Vastavad andmed on ka valijate nimekirja koostamise aluseks valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga (

§ 27lg 2).

Rahvastikuregistri andmetest nähtub, et R. Kalda rahvastikuregistri järgseks elukohaks on Rapla maakond Märjamaa vald Sõtke küla 3 Villemi-Jüri talu. Samas ei ole vaidlust selle üle, et R. Kalda on Tallinna Linnakohtu 11.11.2000. a otsusega kriminaalasjas nr. 1/2-2543 süüdi mõistetud ning talle on määratud eluaegne vanglakaristus. Karistusaja alguseks loeti 27.04.1996 ning R. Kalda viibib vanglas alates 09.05.1996.

§ 27

lg 3 sätestab, et valijate nimekirja ei kanta isikut, kelle kohus on karistusregistri andmetel süüdi mõistnud kuriteos ja kes valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga kannab valimispäevani vanglakaristust. Ringkonnakohus möönab, et

§ 27

lg-s 3 sätestatud keelu adressaadiks on Siseministeerium, kelle ülesandeks on valijate nimekirja koostamine ja trükkimine – toimingud, mida tehakse

§ 24lg-s 3 sätestatud andmetele tuginedes.

Möönda tuleb ka seda, et valijate nimekirja kandmata jätmine võib puudutatud isiku õigusi rikkuda.

-st ei nähtu samas, et Siseministeeriumil oleks õigus teha valijate nimekirjas muudatusi.

§-st 30 tulenevalt tuleb isikul valijate nimekirjas muudatuste tegemiseks pöörduda vallavõi linnasekretäri poole. Seega ei saa kaebaja Siseministeeriumi toimingu vaidlustamise kaudu oma eesmärki saavutada. 10. Sel põhjusel on õige ka halduskohtu järeldus määruskaebuse esitaja kohustamiskaebuse tagastamise kohta HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel ehk võimatuse tõttu saavutada kaebusega kaebuse eesmärki.

§ 30

lg 1 p 1 sätestab, et valijate nimekirjas tehakse muudatus üksnes juhul, kui valijate nimekirja tuleb kanda isik, keda ei ole üheski valijate nimekirjas, kuid kellel käesoleva seaduse kohaselt on õigus hääletamisest osa võtta.

§ 30

lg 2 sätestab, et valijate nimekirjas muudatuse tegemiseks esitab isik rahvastikuregistrisse kandmiseks või valijate arvestuse aluseks olevate registriandmete muutmiseks avalduse valla- või linnasekretärile. Valla- või linnasekretär vaatab avalduse koos valijate nimekirja koostajaga läbi ja vastab isikule viivitamata.

§ 30

lg 4 sätestab, et muudatusi valijate nimekirjas teeb jaoskonnakomisjon valla- või linnasekretäri teatise alusel.

§ 30

lg 5 sätestab, et kui valla- või linnasekretär jätab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avalduse rahuldamata, võib avaldaja esitada valla- või linnasekretäri toimingu peale kaebuse oma elukohajärgsele halduskohtule. Kaebus esitatakse valla- või linnasekretärile, kes edastab selle 24 tunni jooksul asukohajärgsele halduskohtule koos omapoolsete kirjalike selgitustega.

1. Riigikohus on seonduvalt R. Kalda varasema taotlusega Riigikogu valimise seaduse (RKVS) põhiseadusevastaseks tunnistamiseks Riigikogu valimistel osalemise keelu tõttu leidnud, et hääletamisõiguse tagamise tõhusaks õiguskaitsevahendiks on võimalus vaidlustada isiku valijate nimekirja kandmata jätmist, tehes esmalt avalduse valijate nimekirjas muudatuste tegemiseks vallavõi linnasekretärile (RKPJK 22.01.
2. a määrus asjas nr. 3-4-1-26-12, p 31). Samasugusele seisukohale asus Riigikohus kinnipeetavate kaebust lahendades ka seonduvalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel osalemise keeluga: „Juhul kui isik leiab, et tema hääletamisõiguse piirang on põhiseadusega vastuolus, peaks ta esmalt taotlema enda kandmist valijate nimekirja. Valijate nimekirja koostamise aluseks on andmed valimispäevale eelneva 30 päeva seisuga (

§ 27

lõige 2).

§ 30

lõike 1 punkt 1 lubab valijate nimekirjas teha muudatuse juhul, kui valijate nimekirja tuleb kanda isik, keda ei ole üheski valijate nimekirjas, kuid kellel on õigus hääletada.

§ 30

lõige 2 sätestab, et valijate nimekirjas muudatuse tegemise avaldus tuleb esitada valla- või linnasekretärile, kes peab selle viivitamatult läbi vaatama. Kui isik leiab, et hääletamisõigust välistav norm on põhiseadusega vastuolus, on tal võimalik sellekohane väide esitada. Avalduse esitamisel tuleb tõendada, et isik vastab muudele hääletamisõiguse eelduseks olevatele tingimustele (nt Eesti või EL-i liikmesriigi kodakondsus, tal on pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus –

§ 5

). Kui valla- või linnasekretär jätab isiku avalduse rahuldamata, saab isik pöörduda kaebusega halduskohtu poole.“ (RKPJK 14.11.

1. a otsus asjas nr. 3-4-1-58-13, p-d 34-35). Ringkonnakohus märgib, et eelviidatud korda on kaebaja ka järginud, esitades 23.09.2013 Märjamaa vallasekretärile avalduse enda andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse ning esitades Märjamaa vallasekretäri keeldumise peale kaebuse Tallinna Halduskohtusse (haldusasi nr. 3-13-2079). Kohtuinfosüsteemi andmetest ilmneb, et eelviidatud 4 vaidluse lahendamine on käesoleva määruse tegemise aja seisuga Tallinna Ringkonnakohtus pooleli.
2. Kuna

annab seega kaebaja õigusi mõjutavate otsuste tegemise pädevuse valla- või linnasekretärile, on halduskohus õigesti leidnud, et R. Kalda ei saavuta Siseministeeriumi toimingu õigusvastasuse tuvastamise ning Siseministeeriumi toiminguks kohustamise kaudu oma eesmärki, mistõttu on kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel õiguspärane. Kuna valijate nimekirja kandmata jätmine aga vaieldamatult riivab isiku õigusi, oli halduskohtu poolt ebaõige R. Kalda kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel ehk kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. 13. Põhiseaduse § 15 lg-st 1 ja HKMS § 158 lg-st 4 tulenevalt jätab kohus asja lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega või Euroopa Liidu õigusega. Seoses kaebuse tagastamisega ei pidanud halduskohus kontrollima

§ 5

lg 4 ja § 27 lg 3 kooskõla põhiseadusega ega võtma seisukohta muude kaebaja viidatud rahvusvaheliste lepingute asjassepuutuvuse kohta. Kohus saab algatada põhiseaduslikkuse järelevalvet vaid siis, kui vaidlustatud õigusakt oli kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv. Seega ei ole kohtul võimalik algatada põhiseaduslikkuse järelvalvet menetluses, kus kaebus kuulub tagastamisele. Halduskohus on määruse koostamisel eksinud kohaldamisele kuuluvas seaduses ning põhjendanud kaebuse tagastamist RKVS sätetega. Halduskohtu eksimus kohaldatavas seaduses ei mõjuta siiski halduskohtu lõppjärelduse õigsust kaebuse tagastamise kohta HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Tühistada tuleb kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. 14. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et R. Kalda määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Madis Ernits /digitaalselt allkirjastatud/ Einar Vene 5 /digitaalselt allkirjastatud/ Tiina Pappel