) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja seaduslik esindaja on esitanud lapse ühe kuu vajadused alljärgnevalt: suusatreening 33 eurot, toit koolis 20 eurot, sidekulud 24 eurot, kommunaalkulud 36 eurot, treeningute riided ja varustus 60 eurot, treeninglaagrid 60 eurot, toit 120 eurot, koolitarbed ja kooliga seotud üritused 50 eurot, hügieenitarbed ja ravimid 30 eurot, riided ja jalanõud 50 eurot, matemaatika eraõpetaja 80 eurot, kokku lapse kulud 563 eurot kuus. Hageja seadusliku esindaja nimetatud kulutustest ei ole mõistlikud ja põhjendatud kulutused lapse huvitegevusele igas kuus 153 eurot, kohtupraktikaga kooskõlas on kulutused hobidele 10-50 eurot kuus. Samuti ei ole mõistlikud ja hageja poolt tõendatud kulutused eraõpetajale 80 eurot kuus. Mõlemad kulutused on luksuslikud ja neid saab lubada siis, kui vanemate majanduslik järg on väga hea. Lapse ema ja isa poolt esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole nende majanduslik olukord selline, et võimaldaks luksuslike kulutuste tegemist. Kui hageja kulutusi huvitegevusele hinnata mõistlikus suuruses ja arvata põhjendatud kulutuste hulgast välja kulutused eraõpetajale, mahuvad hageja ülalpidamiskulud tavapäraste lapse ülalpidamiskulude s.o 320 euro piiresse. Hageja seadusliku esindaja kirjalikest ja suulistest seletustest nähtub, et tema ainuke sissetulek on riiklik lastetoetus 79.9 eurot. Hageja seadusliku esindaja noorem laps on käesoleval ajal vanuses kaks aastat ja neli kuud. Vanemahüvitise tasumine riigi poolt lõppeb ligikaudu lapse 1,5-aastaseks saamisel ja tavapäraselt asuvad vanemad pärast vanemahüvitise lõppemist tööle, et oma lapsi üleval pidada. Hageja seaduslik esindaja ei ole seda aga teinud. Hageja seaduslik esindaja on korduvalt avaldanud, et tema abikaasa ja tema ema ehk hageja vanaema aitavad hagejat üleval. Selleks on hageja ema aastaid pensionärina töötanud ja suvel koguni 1,5 koormusega. Tavapäraselt peavad vanemad ise oma lapsi üleval ja see on ka perekonnaseaduse § 96 kohaselt vanema kohustus. Hageja seaduslik esindaja on kujundanud olukorra, kus tema eest täidavad ülalpidamiskohustust tema abikaasa ja eakas ema. Kui last ülalpidav vanem nõuab elatist 280 eurot kuus, siis peab ta ka ise last samas suurusjärgus ülal pidama.
Hageja seadusliku esindaja seletustest nähtuvalt on tema sissetulek aga 79.9 eurot, mis tema enda ja kahe ülalpeetava vahel jagatuna teeb 26.6 eurot iga isiku sealhulgas hageja kohta kuus. Kogutud tõenditest nähtuvalt lapse isa osaleb lapse ülalpidamises regulaarselt. Lapse isa tasub igas kuus elatist 175 eurot kuus. Seega täidab kostja ülalpidamiskohustust ja alus elatise väljamõistmiseks puudub. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.