lg 1 p 1 alusel jättis kohus rahuldamata X Xi 01.10.2012 taotluse X X ja X X meditsiinilise ekspertiisi läbiviimiseks, kuna puudub vajadus täiendavalt tõendeid koguda laste arvamuse teadasaamiseks.
lg 1 p 1 alusel jättis kohus rahuldamata X Xi 11.03.2013 taotluse X X suhtes psühholoogiliste täiendandmete saamiseks, kuna puudub vajadus täiendavalt tõendeid koguda.
lg ja § 463 lg 2 alusel kohus jättsis rahuldamata X Xi 10.04.2013 taotluse osaotsuse tegemiseks hooldusõiguse osas, kuna asja on võimalik lahendada lõpuni.
alusel jättis kohus rahuldamata avaldaja 25.04.2013 taotluse võtta kohtul seisukoht tema 03.02.2012 taotluse osas esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustamiseks, kuna avaldaja ei ole 03.02.2012 kohtule dokumente esitanud. Kohus jättis rahuldamata 06.05.2013 avaldaja taotluse teha menetlusosaliste trahvihoiatus, kuna see ei ole piisavalt põhistatud. PKS § 137 lg 1 kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. PKS § 137 lg 3 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Esitatud avaldustest, ärakuulamistel avaldatust ning tõenditest nähtuvalt elavad X X X ja X X aastaid avaldaja juures või tema korraldamisel, X X on menetluse käigus korduvalt avaldanud soovi asuda elama X Xi juurde. Eestkosteasutused ning lastele määratud esindaja toetavad laste avaldatut. X X X ja X X elukorraldus ei muutu, kui anda avaldajale ainuotsustusõigus isikutele igakordse viibimiskoha ja haridusasutuse valikul. Samuti ei muutu X X elukorraldus, mis on sellisena seatud 18.04.2013 kohtumääruse alusel. Asja menetluse käigus on selgunud, et vanemate vaheline kokkulepe ei ole võimalik ning laste huvides on stabiilse elukorralduse jätkumine. 7
PKS § 143 lg 1 järgi on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ja mõlemal vanemal on kohustus suhelda lapsega isiklikult. Juhul, kui vanemad ei suuda ise korraldada suhtlemist vanema ja eraldi elava lapse vahel, on kohtul õigus vanema avalduse alusel määrata eraldi elava vanema lapsega suhtlemise kord. Suhtluskorra määramisel tuleb kohtul ennekõike arvestada laste huvidega. Käesolevas tsiviilasjas on maakohus lahendanud eraldi elavate vanemate suhtlemise nende kolme lapsega, kellest kaks elavad ema juures ja üks isa juures. Kuna tegemist on õe ja vendadega, siis on kolleegiumi arvates oluline, et lapsed saaksid ka omavahel suhelda. Õige on laste esindaja määruskaebuse väide, et maakohtu poolt määratud suhtluskorra p-de 11.2 kuni 11.4 järgi lastel see võimalus puudub. Eeltoodu tõttu tuleb kaebus selles osas rahuldada. Kolleegium muudab suhtluskorra p 11.2 ja p 11.4, kuna mõlemad punktid reguleerivad igakuist suhtluskorda. Punkt 11.2, millega antakse laste vanematele võimalus kokkuleppel määrata, millal täpselt lapsega kohtuda, tuleb suhtluskorda jätta, sest ennekõike on vaja jõuda olukorrani, kus vanemad saaksid omavahel lahendada lastega suhtlemisse puutuva. P 11.2 tuleb sõnastada viisil, kus X X kohtub X X ja X Xga iga paarisnädala laupäeval või pühapäeval vähemalt kaheksa tundi eemalelava vanema hoole all (viimase elukohas või mujal), ja X X kohtub X Xga iga paaritu nädala laupäeval või pühapäeval vähemalt kaheksa tundi eemalelava vanema hoole all (viimase elukohas või mujal). P 11.3 tuleb jätta muutmata, kuna see annab vanematele võimaluse kokku leppida, millal täpselt p-s 11.2 toodud nädalavahetustel lapsega suhelda. P 11.4 tuleb sõnastada kaebuses toodud viisil: Kokkuleppe mittesaavutamisel kohtub X X X X ja X Xga igal paarisnädala laupäevadel kella 12.00-20.00 väljaspool X X ja X X elukohta ja X X kohtub X Xga igal paaritu nädala laupäeval kella 12.00-20.00 väljaspool X X elukohta. Selleks tuleb lahuselav lapsevanem lapsele/lastele järgi ja toob hiljem koju tagasi. Koosmõjus eelnevaga tuleb täpsustada ka määruse p 11.10. Arvestades lapsevanemate omavahelisi konfliktseid suhteid, on põhjendatud täiendada kohtumäärust kaebuses toodud punktiga, mis sätestab laste vanematele kohustuse informeerida teineteist erakorralist meditsiinilist sekkumist nõudva või muu last puudutava hädaolukorra puhul. Kuna tegemist on hagita asjas tehtud määrusega, siis leiab kolleegium, et
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.