← Eesti

3-12-502/25

MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Einar Vene, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2013, Tartu Haldusasja number 3-12-502 Haldusasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla vastu kahju summas 500 euro hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 31.05.
  2. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nikolai Lilitškini määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Nikolai Lilitškini määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  3. mai
  4. a määrus muutmata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Edasikaebamise kord ASJAOLUD
  5. N. Lilitškin esitas 05.05.
  6. a Tartu Vanglale kahjunõude 500 euro väljamõistmiseks selle eest, et 25.03.
  7. a paigutati ta kambrisse 1025, mis ei vastanud seadusega ette nähtud nõuetele. Tartu Vangla jättis 07.07.
  8. a kaebaja kahju hüvitamise taotluse käiguta ning andis talle tähtaja kahjunõudes esinevate puuduste kõrvaldamiseks. 02.08.
  9. a kirjaga nr 3-30/134-2 jättis Tartu Vangla kaebja kahjunõude läbi vaatamata põhjusel, et kaebaja ei kõrvaldanud kahju hüvitamise taotluses esinevaid puudusi ning vangla arvates ei ole võimalik kahjunõuet avaldatu alusel menetleda.
  10. N. Lilitskin esitas 09.03.
  11. a Tartu Halduskohtusse kaebuse Tartu Vanglalt kahju summas 500 euro hüvitamiseks. Kaebajale tekitati kahju
  12. aastal tema paigutamisega kambrisse 1025 ja
  13. Kamber 1025 oli must ja haisev ning seal puudus värske õhk. Samuti on õigusvastane, et kaebaja paigutamisel nimetatud kambritesse kasutati käeraudu ning ta oli ööpäevaringselt videovalve all.
  14. Tartu Halduskohus jättis 28.03.
  15. a määrusega N. Lilitškini kaebuse käiguta. Kaebajal tuli oma kahjunõuet täpsustada ja seoses sellega, et kaebus oli halduskohtule esitatud selle esitamise tähtaega rikkudes, pidi kaebaja esitama ka kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse.
  16. 04.04.
  17. a laekus Tartu Halduskohtule N. Lilitškini kaebuse täiendus.
  18. Tartu Halduskohtu 31.05.
  19. a määrusega lõpetati asjas menetlus HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel. Riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel esitatud kahjunõude puhul tuleneb kohtusse pöördumise kaebetähtaeg RVastS § 18 lg-st 2, mis sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Vangla jättis kaebaja kahjunõude 02.08.
  20. a kirjaga nr 3-30/134-2 läbi vaatamata. Tartu Vangla poolt kohtule edastatud kahjunõude menetlemise materjalide kohaselt toimetati kõnealune kiri kaebajale kätte 04.08.
  21. a. Kaebajal tuli seega RVastS § 18 lg-st 2 tulenevalt kahjunõude kaebusega halduskohtusse pöörduda hiljemalt 30 päeva jooksul alates talle kirja nr 3-30/134-2 kätteandmisest (s.o hiljemalt 05.09.
  22. a). Tartu Halduskohtusse laekus kaebus aga alles 09.03.
  23. a. Kaebaja väitel ei saanud ta nimetatud dokumendist aru, kuna see oli eesti keeles. Kahjunõude rahuldamata jätmisest sai kaebaja enda väitel teada alles 04.03.
  24. a. Vaatamata kaebaja poolt väljatoodud põhjendustele on kaebaja rikkunud RVastS § 18 lg-st 2 tulenevat kaebetähtaega. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas ja mil viisil sai talle alles 04.03.
  25. a teatavaks, et vangla tema kahjunõuet ei rahuldatud ning et asjas sisulist otsust ei tehtud. Kaebaja esitas vanglale kahjunõude juba 05.05.
  26. a. RVastS § 18 lg 1 sätestab, et haldusorgan lahendab kahju hüvitamise taotluse kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Kui kaebaja kahe kuu jooksul Tartu Vanglalt oma kahjunõudele vastust ei saanud, siis oleks ta pidanud pöörduma kohtusse juba 30 päeva jooksul pärast kahe kuu möödumist enda taotluse esitamisest. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
  27. N. Lilitškin esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 31.05.
  28. a määrus tühistada. HKMS § 9 lg 4 kohaselt võib avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks kaebuse esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul kahju tekitanud avaliku võimu kandja tegevusest või tegevustest, sealhulgas haldusakt andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Kaebajale kahju tekkimisest ei ole veel kolm aastat möödas. Kaebajal ei olnud võimalik ühel lehel vaidluse teemat lahti kirjutada, sest vanglas võimaldatakse ainult üks valge leht päevas ja kaebaja ootas paberit. Kaebajale ei väljastatud õigeaegselt kirjatarbeid. Kohus pole viidanud ühelegi põhjusele ega õigusaktile, miks kaebaja kaebust ei võetud menetlusse. Lisaks on kaebus tähtaegne. Kaebaja inimväärikust ja head nime on teotatud ja keegi ei vastuta selle eest. Kaebaja seadusest tulenevad õigused on jäänud kaitseta. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
  29. Tartu Vangla palub jätta N. Lilitškini määruskaebuse rahuldamata. 2 Tõesed ei ole kaebaja väited, mille kohaselt kohus ei ole välja toonud menetluse lõpetamise objektiivset põhjust ega seda põhjendanud. Kaebaja ei taotlenud halduskohtult kaebetähtaja ennistamist, seega ei saanud kohus ka tähtaja ennistamisega seonduvat kaaluda ega teha selles osas iseseisvat otsustust. Lisaks on asjakohatud kaebaja etteheited halduskohtule, et kohus ei ole tähtaja ennistamisel arvestanud mõjuvate põhjustena paberi ja kirjutusvahendite puudumist ning Tartu Vangla 02.08.
  30. a kirja nr 3-30/134-2 tõlke puudumist. Kaebaja ei ole ise taotlenud eelpool nimetatud põhjendustele tuginedes kaebetähtaja ennistamist. Seetõttu ei anna nimetatud väited alust määruse tühistamiseks. Määruskaebuse väidete põhjal jätab kaebaja mulje, et ta ei ole ise enam nii veendunud oma kaebuse tähtaegsuses ning soovib Tartu Ringkonnakohtu kaudu saavutada kaebetähtaja ennistamist. Kuna kaebaja ei ole Tartu Halduskohtult taotlenud kaebetähtaja ennistamist, siis kaebuse esitamist takistanud asjaolusid puudutavad väited on asjakohatud ja tuleb jätta tähelepanuta. Lisaks on kaebaja enda jaoks kasulikult, kuid vääralt tõlgendanud RVastS § 17 lg-s 3 sätestatut. Üldjuhul võib kahju hüvitamise nõudega pöörduda otse halduskohtu poole ja RVastS § 17 lg-st 3 tulenevalt on isikul võimalik valida, kas esitab esialgse kahju hüvitamise taotluse haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Kaebaja jätab aga tähelepanuta asjaolu, et vangistusseaduse § 11 lg 8 sätestab erisuse ning annab kinnipeetavale õiguse pöörduda kohtu poole ainult juhul, kui eelnevalt on esitatud vanglale kahju hüvitamise taotlus. Seega on sätestatud vangistusseaduses kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue. RVastS § 18 lg 2 kohaselt sätestab halduskohtusse pöördumise tähtajaks 30 päeva, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suurusega. Seega ei anna kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata jätmine kaebajale õigust esitada kaebust halduskohtule 3 aasta jooksul, vaid seab kaebetähtaja sõltuvusse kannatanut mitterahuldava otsuse kättesaamisest. Kirja kahju hüvitamise taotluse läbivaatamata jätmisest on kaebaja kätte saanud 04.08.2011, kuid on keeldunud kättesaamist oma allkirjaga kinnitamast. Alates sellest kuupäevast hakkas kulgema kaebuse esitamise tähtaeg ning kaebuse esitamise viimaseks päevaks oli 05.09.
  31. Seega on kohus õigesti tagastanud kaebuse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebus oli esitatud tähtaega ületades ja kaebaja ei ole taotlenud kaebetähtaja ennistamist, mis oleks võimaldanud kohtul otsustada kaebetähtaja ennistamise küsimust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  32. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus on õigesti N. Lilitškini kaebuse osas menetluse lõpetanud põhjusel, et kaebaja on esitanud kaebuse tähtaega ületades.
  33. Õige on kaebaja vaide, et kaebuse avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks võis HKMS vr § 9 lg 4 alusel esitada kolme aasta jooksul. Samas on kaebaja jätnud tähelepanuta, et vangistusseaduse § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse Tartu Vanglale 05.05.2011 seoses sündmusega, mis toimus 25.03.
  34. Seega oli tegemist tähtaegse kahju hüvitamise taotlusega. Tartu Vangla 02.08.
  35. a kirjaga nr 3-30/134-2 jäeti kahju hüvitamise taotlus läbi vaatamata. Kiri sisaldas ka vaidlustamisviidet, et seda on võimalik vaidlustada Tartu Halduskohtus 30 päeva jooksul. Kaebaja sai selle kirja kätte 04.08.2011, kuid keeldus selle kohta allkirja andmast (tl 11). Seoses sellega oli kaebaja kaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks 05.09.
  36. 3 Tartu Halduskohtule esitas kaebaja kahju hüvitamise taotluse 09.03.2012, so ligemale seitsme kuu möödumisel kirja kättesaamisest. Ringkonnakohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et ta sai oma kahju hüvitamise nõude läbi vaatamata jätmisest teada alles 04.03.2012, kuna kiri oli koostatud eesti keeles. Ringkonnakohus ei pea eluliselt usutavaks, et kaebaja, saades kätte vangla kirja, ei astunud mõistliku aja jooksul samme selleks, et endale aru saadavaks teha selle kirja sisu. Selleks oli tal võimalik kasutada inspektor-kontaktisikute abi. Tartu Halduskohus andis 28.03.
  37. a määrusega kaebajale võimaluse esitada taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, tuues välja mõjuvad põhjused, mis takistasid kaebust õigeaegselt esitada. Kaebaja 03.04.2012 puuduste kõrvaldamise kirjas sellist taotlust ei esitanud ja leidis endiselt, et tema poolt esitatud kaebus on tähtaegne. Kuna halduskohtul puudub alus ennistada kaebuse esitamise tähtaega ilma menetlusosalise sellekohase taotluseta, siis sai halduskohus vaid menetluse lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel. Madis Ernits Einar Vene 4 Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.