3-13-2054/11

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-13-2054 Määruse kuupäev 20.11.2013 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Sergei Kuprini kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva arestimaja tingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 15 000 eurot Menetlusosalised Kaebaja – Sergei Kuprin Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata Sergei Kuprini taotlus kaebetähtaja ennistamiseks.
2. Lõpetada menetlus haldusasjas 3-13-
3. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
4. S. Kuprin esitas 30.09.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse Ida Prefektuuri Narva arestimaja tingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 15 000 eurot. Tartu Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-11-1207 tunnistanud õigusvastaseks kaebaja hoidmise Narva arestimajas valitsevates tingimustes mitmetel perioodidel ajavahemikus 11.08.2008 kuni 28.05.
5. Kaebuse kohaselt põhjustati kaebajale kahju, kuna arestimaja tingimuste tõttu rikuti kaebaja silmanägemine, kaebaja peab nüüd kandma prille, vastavad tõendid on olemas Tartu Vangla meditsiinikaardis.
6. Tartu Halduskohus võttis 21.10.2013 määrusega kaebuse menetlusse ning andis kaebajale võimaluse esitada kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus ja vastavad põhjendused, kuna kaebus Tartu Halduskohtule oli esitatud tähtaega ületades.
7. S.Kuprin esitas 29.10.2013 Tartu Halduskohtule taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ning tähtaja ületamise põhjendused. Kaebaja märgib, et ta ei olnud kindel selles, et arestimaja rikub seadust, mistõttu ta esitas kohtule esialgu tuvastamiskaebuse. Kaebaja sai teada, et tema hoidmine Narva arestimajas oli õigusvastane, kui kohus tegi vastava otsuse haldusasjas nr 3-11-
8. Seejärel esitas kaebaja kohtule hüvitamiskaebuse. Kohtud on ülekoormatud ning esialgse kaebuse läbivaatamine venis kaebajast sõltumatutel põhjustel. Kaebaja ei teadnud, et ta pidi esitama koheselt hüvitamiskaebuse ning kohus ei selgitanud seda.
9. Politsei- ja Piirivalveamet esitas 07.11.2013 seisukoha kaebetähtaja ennistamise taotlusele. Vastustaja hinnangul puudub mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks, kuna kaebaja ei ole esitanud objektiivseid asjaolusid, mis oleks takistanud kaebuse õigeaegset esitamist, ning hooletust kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmisel ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks. Kolmeaastane tähtaeg kahju hüvitamise nõude esitamiseks peaks jätma ka õiguslikes küsimustes kogenematule isikule piisava aja halduskohtusse pöördumise tähtaja ja vaidluse algatamise korra väljaselgitamiseks. Kohtu seisukoht
10. Kohus võtab kõigepealt seisukoha kaebuse tähtaegsuse osas (I). Seejärel kontrollib kaebetähtaja ennistamiseks mõjuva põhjuse olemasolu ning lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse (II). Viimaks selgitab kohus vastava otsustuse tagajärgi (III). I
11. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 46 lg-le 4 võib hüvitamiskaebuse või heastamiskaebuse esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust või haldusakti või toimingu tagajärgedest, mille kõrvaldamist ta nõuab. Antud juhul on kaebajale väidetavalt põhjustatud kahju mitmetel perioodidel ajavahemikus 11.08.2008 kuni 28.05.
12. Asjaolud, et arestimaja kinnipidamistingimused väidetavalt kahjustasid kaebaja tervist ning et väidetava kahju tekitajaks oli Ida Politseiprefektuur (alates 01.01.2010 Ida Prefektuur), mille struktuuriüksuseks oli Narva arestimaja, pidid kaebajale teada olema hiljemalt siis, kui lõppes kaebaja hoidmine õigusvastastes tingimustes. Nähtuvalt haldusasjas nr 3-11-1207 tuvastatust, luges ringkonnakohus kaebaja kinnipidamistingimused õigusvastaseks mitmetel perioodidel, millest viimane lõppes 28.05.
13. Seetõttu pidi kaebajale olema teada väidetav kahju tekitamine ja selle põhjustaja hiljemalt 28.05.
14. Seega hakkas kahjunõude esitamise kolmeaastane tähtaeg kulgema 29.05.2009 ning kahjunõude esitamise tähtaeg lõppes 28.05.
15. Kaebaja on kaebusele märkinud kuupäeva 30.09.2013 ning halduskohtusse jõudis kaebus 01.10.
16. Seega ei ole kaebus esitatud tähtaegselt, vaid enam kui aasta ja nelja kuuse hilinemisega.
17. Kaebuse tähtaegsust ei mõjuta asjaolu, millal jõustus teises kohtumenetluses kohtuotsus, milles tuvastati arestimaja tingimuste õigusvastasus. Ekslik on kaebaja seisukoht, et ta sai arestimaja tingimuste õigusvastasusest teada alles vastavast kohtuotsusest haldusasjas nr 3-11-
18. Kaebaja pidi kinnipidamistingimuste õigusvastasusest ning sellest tulenevalt kahju põhjustamisest saama aru vastavates arestimaja tingimustes viibides. II
19. Vastavalt HKMS § 71 lg-le 1 kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebetähtaegade ennistamise aluseks võivad olla nii objektiivset kui subjektiivset laadi asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.2009 määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08). Kaebaja on kaebetähtaja ennistamise alusena välja toonud, et ta ei olnud kindel kinnipidamistingimuste õigusvastasuses ega olnud teadlik hüvitamiskaebuse esitamise vajadusest ning kohus ei selgitanud talle seda. Lisaks viitab kaebaja esialgse kaebuse pikale menetlemisele seoses kohtute ülekoormatusega ning märgib, et esitas hüvitamiskaebuse pärast kohtuotsuse jõustumist haldusasjas nr 3-11-
20. 2
21. Kohtupraktika kohaselt võib küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 01.10.
22. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-57-02, p 19). Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru nt kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.
23. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08, p 17 ja 21.06.
24. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-30-13, p 12). Kohtu hinnangul ei ole kaebaja puhul tegemist õiguslikes küsimustes kogenematu isikuga. Kaebaja on aastatel 2008-2013 pöördunud halduskohtusse 13 erinevas haldusasjas kokku 19 kaebuse, määruskaebuse ja apellatsioonkaebusega, sealhulgas korduvalt ka kahju hüvitamise nõuetega. Kohus leiab, et kaebaja pidi tulenevalt oma kogemustest olema hüvitamisnõude esitamise korrast piisavalt teadlik ning möönma, et kohtule kaebuse esitamisel on seaduses ette nähtud kaebetähtajad. Kui õiguslikes küsimustes kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Kolmeaastane tähtaeg kahju hüvitamise nõude esitamiseks peaks jätma ka õiguslikes küsimustel kogenematule isikule piisava aja halduskohtusse pöördumise tähtaja ja vaidluse algatamise korra väljaselgitamiseks. Käesoleval juhul ei ole kaebaja professionaalset abi kasutanud ega kohtult tasuta õigusabi määramist taotlenud. Seega ei ole kaebaja olnud ise piisavalt hoolas edasikaebetähtaja välja selgitamisel. Samuti ei saa tuvastamiskaebust menetlenud kohtule ette heita kaebaja hüvitamiskaebuse esitamisele suunamata jätmist, kuna kohus lähtub kaebust piiritledes kaebaja tahtest ning seetõttu menetleti haldusasjas nr 3-11-1207 kaebaja poolt esitatud tuvastamiskaebust. Kohtul ei ole kohustust jagada õigusnõustamist ja täiendavaid selgitusi väljaspool konkreetse haldusasja piire. Kaebaja viited seoses kohtute suure töökoormusega ning tema tuvastamiskaebuse menetluse venimisega ei ole asjakohased. Tulenevalt õiguskindluse põhimõttest peab tähtaja ületamisel olema hilinemise põhjus seda kaalukam, mida enam on tähtaega ületatud. Käeoleval juhul on kaebaja ületanud kaebetähtaega enam kui aasta ja neli kuud. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et puudub sedavõrd kaalukas ja mõjuv põhjus, mis tingiks tähtaja ennistamise käesolevas asjas.
25. Kohus märgib lisaks, et isegi kui lugeda kaebaja eksimus protsessinormides mõjuvaks põhjuseks, ei saaks kohus lugeda tähtaja ületamist vabandatavaks. HKMS § 71 lg 2 kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes. Kaebaja poolt viidatud kohtuotsus haldusasjas nr 3-11-1207 tehti teatavaks 15.05.2013 ning see jõustus edasikaebamata 15.06.
26. Kahju hüvitamise nõude esitas kaebaja käesolevas asjas alles 30.09.2013, s.o enam kui kolm kuud pärast vaidlustatava tegevuse õigusvastaseks tunnistamist. Väidetava takistuse äralangemisel pidanuks kaebaja esitama hüvitamiskaebuse kohtule esimesel võimalusel. Seega on kaebaja käesoleva hüvitamiskaebuse esitamisel viivitanud ebamõistlikult ja ilma põhjenduseta ka pärast jõustunud kohtuotsuse kättesaamist haldusasjas nr 3-11-
27. 3
28. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks, kuna käesoleva asja materjalidest ei nähtu, et esineksid objektiivsed või subjektiivsed takistused, mis õigustaksid tähtaja ennistamist. Kuna puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks, siis puudub vajadus kaaluda vastanduvaid õigushüvesid (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.2013 määrus haldusasjas nr 3-3-1-30-13, p 12) ning kaebuse esitamise ennistamise taotlus jääb rahuldamata. III
29. Vastavalt HKMS § 152 lg 1 p-le 2 ja HKMS § 124 lg-le 2 lõpetab kohus määrusega käesoleva asja menetluse, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik 4