← Eesti

2-09-61692/41

Obsah (6)§ 444§ 162§ 173§ 179§ 190§ 468

2-09-61692 KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Leanika Tamm Otsuse tegemise aeg ja koht 16. november 2012, kell 14:00 Narva kohtumaja kantselei Kohtuasja numbe

) § 410 kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi.. Hageja esitas kohtuistungil taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kuna kostja ei ilmunud istungile. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et tal on istungile mitteilmumiseks mõjuv põhjus.

§ 444lg 4 kohaselt tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. 2

(3)2-09-61692 Menetluskulud Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja. Hageja esitas menetluskulude nimekirja, milles palub välja mõista ksotjalt menetluskulud summas 570,22 eurot, millest on menetluses tasutud ekspertiisikulud summas 271 eurot ja õigusabikulud summas 299,22 eurot. Hagejale oli antud menetlusabi - hagiavalduse esitamisel oli hageja vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest.

§ 179

lg 1 alusel menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

§ 190

lg 3 järgi menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Seega peaks kohus välja mõistma riigilõivu kostjalt riigi kasuks. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 11 alusel ei võeta riigilõivu kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi või kaebuse läbivaatamise eest. Seega ei pidanud hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu maksma, hageja nõue on riigilõivu vaba. Seetõttu leiab kohus, et kostja tuleb vabastada riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. Viivitamatu täitmine Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2 kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. /Digitaalselt allkirjastatud/ Leanika Tamm Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.