Obsah (6)

§ 120§ 4§ 210§ 175§ 179§ 162

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnak

) § 121 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud kaebuse tagastamise alused. Peamise argumendina on halduskohus määruses toonud välja asjaolu, et vastavalt Riigikohtu poolt haldusasjas nr 3-3-1-95-09 väljendatule ei ole juhendi nõuetele vastavat individuaalset täitmiskava võimalik halduskohtus vaidlustada, kuna see ei saa iseseisvalt rikkuda kinnipeetava õigusi. Kuigi Riigikohtu halduskolleegium on nimetatud seisukohale asunud kuni 30.05.2008 kehtinud täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi kontekstis, ei välista see siiski täitmiskava õigusliku iseloomu osas sarnasele seisukohale asumist ka alates 31.05.2008 kehtiva Juhendi kontekstis. Seega ei saa halduskohtule ette heita käesolevas asjas kaebeõiguse kontrollimist eelnevalt toodud Riigikohtu juhiste järgi. Siiski ei ole halduskohus ringkonnakohtu hinnangul järginud määruskaebuse esitajal kaebeõiguse olemasolu kontrollimisel kõiki menetlusseadustikus ette nähtud nõudeid. 10.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus muuhulgas, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Tulenevalt

§ 4

lg-st 1 tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Seega tuleb halduskohtul ettevalmistavas menetluses kaebuse tagastamise aluste esinemise kontrollimisel tulenevalt uurimispõhimõttest välja selgitada asjas tähtsust omavad faktilised 3 asjaolud ning koguda vajadusel tõendeid, mis kinnitavad tagastamise aluse esinemist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 11.11.

1. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-68-08, p 8; Riigikohtu halduskolleegiumi 17.06.
2. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-41-10, p 12).
3. Halduskohtu poolt kaebuse tagastamise kohta tehtud määruses viidatud Riigikohtu seisukohtadest tuleneb, et isikul puudub kaebeõigus sellise tema suhtes koostatud individuaalse täitmiskava iseseisvaks vaidlustamiseks, mis ei sisalda materiaalses mõttes haldusakti tunnustele vastavat otsustust ning mis vastab justiitsministri määrusega vastuvõetud konkreetse täitmiskava kinnitamise ajal kehtivale täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendile (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 17.06.
4. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-95-09, p-d 19-20). Seega eeldab halduskohtu poolt esitatud kaebuse tagastamise argumentidele tuginemine seda, et halduskohus on tutvunud määruskaebuse esitaja suhtes 30.10.2012 kinnitatud individuaalse täitmiskavaga ning veendunud, et tegemist on Juhendi nõuetele vastava täitmiskavaga ning selles ei sisaldu määruskaebuse esitajale õiguslikke tagajärgi kaasatoovat otsustust. Haldusasja toimikust nähtuvalt ei sisalda toimik kõnealust täitmiskava, mistõttu on ringkonnakohtul alust arvata, et halduskohus on jätnud kaebuse nõuetekohasuse kontrollimisel täitmiskava sisuga tutvumata ning selle nõuetekohasuse hindamata. Asjaolu, et määruskaebuse esitaja ei ole halduskohtule esitatud kaebuses selgesõnaliselt täitmiskava Juhendi nõuetele vastavust vaidlustanud, ei anna automaatselt alust järeldamiseks, et vaidlustatud täitmiskava vastab Juhendi nõuetele, nagu halduskohus seda määruse põhjendustes väidab. Seega on halduskohus kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel jätnud välja selgitamata asjaolud, mille väljaselgitamine oli konkreetsele kaebuse tagastamise alusele tuginemiseks vajalik. Sellega on halduskohus jätnud olulisel määral järgimata halduskohtumenetluses valitseva uurimispõhimõtte.
5. Eeltoodust tulenevalt tuleb Tartu Halduskohtu 04.02.
6. a määrus tühistada ning tulenevalt

§ 210

lg 3 teisest lausest saata asi tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. 13. Ringkonnakohus juhib täiendavalt halduskohtu tähelepanu kaebuses esitatud taotlusele asendada

§ 175

lg 3 alusel kohtuotsuse avalikus arvutivõrgus kättesaadavaks tegemisel tema nimi ja perekonnanimi tähemärkidega.

§ 179

lg 2 kohaselt tehakse määrus, millega kohus tagastab kaebuse, jätab kaebuse läbi vaatamata või lõpetab menetluse, avalikuks kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise korras. Ringkonnakohus leiab, et tulenevalt eeltoodud sättest tuleb määruskaebuse esitaja poolt esitatud taotlust tõlgendada selliselt, et taotluse rahuldamisel tuleb tema nimi asendada tähemärkidega ka muus menetlust lõpetavas lahendis kui kohtuotsuses.

§ 162

lg 1 kohaselt tuleb halduskohtul andmesubjekti nime tähemärkidega asendamise taotlus lahendada kohtulahendi resolutsioonis. Kuna ringkonnakohus ei lõpeta käesoleva määrusega asjas menetlust, puudub alus määruskaebuse esitaja nime tähemärkidega asendamiseks käesolevas määruses. Agu Timmi Tiina Pappel 4 Madis Ernits