← Eesti

3-11-2822/36

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Einar Vene ja Agu Timmi

  1. juuni 2013, Tartu 3-11-2822 Alterheim OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 05.09.
  2. a käskkirja nr 13-6/1703 tühistamiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks Tartu Halduskohtu 03.05.
  3. a otsus Alterheim OÜ apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Alterheim OÜ Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet RESOLUTSIOON
  4. Jätta Tartu Halduskohtu 03.05.
  5. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
  6. Kaebaja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni
  7. juulini
  8. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Alterheim OÜ esitas PRIA-le Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.7.1 raames taotluse nr 171011780012 (tl 8-11) põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alase koostöö tegemise investeeringutoetuse saamiseks rakendusuuringu tegemiseks rasvapüüdurites ladestuva setterasva biokütuseks ümbertöötlemise tehnoloogia arendamiseks.
  10. PRIA peadirektori 05.09.
  11. a käskkirjaga nr 13-6/1703 (tl 18-19) jäeti Alterheim OÜ taotlus nr 171011780012 rahuldamata, kuna see ei vastanud toetuse saamiseks kehtestatud nõuetele. Käskkirjast nähtuvalt kasutas PRIA kavandatava projekti hindamiseks vastava eriala eksperdi Eesti Maaülikooli tehnikateaduste doktori Jüri Olti poolt 01.08.2011 koostatud ekspertarvamust (tl 69-72). Eksperdi hinnangul ei ole taotluses oleva projekti idee innovaatiline ega uudne, projekti käigus ei teki antud valdkonnas uusi teadmisi, tegemist ei ole rakendusuuringuga, vaid pigem laboratoorse uuringu ehk alusuuringu läbiviimisega, ning vastavad kulutused on ebaselged ja põhjendamatud. Samuti viidati PRIA käskkirjas Alterheim OÜ seisukohtadele eksperdi koostatud eksperthinnangu osas (tl 23-25) ning J. Olti poolt nendele seisukohtadele antud vastustele (tl 75).
  12. 05.10.2011 esitas Alterheim OÜ PRIA-le vaide (tl 21), milles palub tühistada PRIA peadirektori 05.09.
  13. a käskkirja nr 13-6/1703 ning rahuldada Alterheim OÜ poolt PRIA-le esitatud taotlus meetme 1.7.1 raames.
  14. PRIA peadirektori asetäitja 04.11.
  15. a vaideotsusega nr 13-4/105 (tl 27-29) jäeti Alterheim OÜ vaie rahuldamata.
  16. 02.12.2011 esitas Alterheim OÜ Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA peadirektori 05.09.
  17. a käskkirja nr 13-6/1703 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt pole vastustaja andnud taotlejale võimalust sisuliselt oma taotluse kohta lisainformatsiooni anda, ehkki formaalselt seda taotlejale võimaldati. Alterheim OÜ hinnangul ei ole vastustaja ega ekspert tema poolt esitatud vastuargumente sisuliselt kaalunud. Eksperdi poolt eksperthinnangus välja toodud täiendavad aspektid nagu innovatiivsus, toote majanduslik olulisus, saavad olla komisjoni hindamiskriteeriumiteks, mitte taotluse nõuetele mittevastavaks kuulutamise aluseks. Alterheim OÜ leiab, et nii taotleja kui taotlus vastavad kõigile põllumajandusministri 16.03.
  18. a määruse nr 29 „Põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alase koostöö tegemise toetuse nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord“ (edaspidi: Määrus nr 29) ja selle lisades toodud nõuetele. PRIA peadirektoril puudus õigus ja pädevus otsustada taotluse üle ilma seda hindamiskomisjoni saatmata. Taotlust peab hindama hindamiskomisjon, mis koostatakse PRIA peadirektori poolt põllumajandusspetsialistidest ja teadusekspertidest.
  19. 05.04.2012 (täiendavate tõendite esitamise viimasel päeval) esitas Alterheim OÜ halduskohtule täiendava tõendina Aalborgi Ülikooli energiatehnoloogia instituudist tellitud ingliskeelse eksperthinnangu (tl 87-88). HALDUSKOHTU LAHEND
  20. Tartu Halduskohtu 03.05.
  21. a otsusega jäeti Alterheim OÜ kaebus rahuldamata. Otsuse kohaselt ei pea halduskohus põhjendatuks Alterheim OÜ väidet, et PRIA ei ole vaidlustatud käskkirja väljaandmisel andnud talle võimalust lisainformatsiooni andmiseks. Alterheim OÜ on juba kaebuses möönnud, et tegelikult talle selline võimalus formaalselt võimaldati. Taotlejale anti võimalus esitada PRIA poolt tellitud eksperthinnangule omapoolsed seisukohad, taotleja kasutas seda võimalust ning tema poolt esitatud vastuväited ja selgitused edastati vastustaja poolt uuesti eksperdile, kes neid ka seejärel hindas. Ekslik on Alterheim OÜ seisukoht, et PRIA oli kohustatud moodustama taotluse hindamiseks hindamiskomisjoni. Kuna vaidlustatud käskkirjaga jäeti taotlus rahuldamata põhjusel, et see ei vastanud nõuetele, ei olnudki PRIA-l võimalik ja vajadust taotlust hinnata ega saata seda hindamiskomisjoni. Halduskohus leiab, et vastustaja on toiminud vastavalt kogutud tõenditele. Käskkirjas on välja toodud nii õiguslikud kui faktilised asjaolud, ning neid on hinnatud. Alterheim OÜ ei ole ei vaidemenetluses ega kohtumenetluses esitanud ühtegi tõendit, mis lükkaks ümber vastustaja poolt tellitud ekspertarvamuse ega ka vaidlustatud haldusaktis vastustaja poolt esitatud põhjendused taotluse rahuldamata jätmise osas. Halduskohus märgib, et kuna 05.04.2012 2 kohtule esitatud eksperthinnangul puudub tõlge, ei ole kohtul võimalik seda tõendina käsitleda ega selle tõendi vastavust hinnata. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  22. Alterheim OÜ esitas apellatsioonkaebuse (tl 100-103), milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 03.05.
  23. a otsuse ning teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole halduskohus kontrollinud kaalutlusõiguse piire ning eesmärke ega muid kaalutlusreegleid. Halduskohus on ebaõigelt hinnanud tõendeid. Vastustaja poolt palgatud eksperdi hinnangu kohaselt vastab taotlus rakendusuuringu nõuetele. Eksperdile PRIA poolt esitatud küsimused on hinnangulised ning nendele antud vastused võivad omada tähtsust konkureerivate taotluste omavahelisel võrdlemisel ja hindamisel, kuid kindlasti ei võimalda eksperdi vastused väita, et esitatud taotlus ei vasta määruse nõuetele ning kuulub automaatselt rahuldamata jätmisele. Alterheim OÜ on taotluse koostamisel lähtunud PRIA poolt taotlemise aluseks avaldatud dokumentidest. PRIA pole taotlejale esitamiseks ette näinud eelarve vormi ega soovinud saada ka 3 hinnapakkumist taotlemise faasis. Kuna tegemist pole konkreetse eseme hankimise, vaid teadusprojektiga, pole täpse maksumuse fikseerimine enne projekti läbiviimist võimalik. Halduskohus ei ole arvestanud Alterheim OÜ poolt esitatud eksperthinnangut, mille on koostanud dr Saqib Sohail Toor, PhD, Aalborgi Ülikooli (Taani) energiatehnoloogia osakonnast ning mis hindab projekti positiivselt. Taani ekspert kasutas PRIA poolt väljatoodud küsimustikku, mis oli analoogne PRIA eksperdi poolt kasutatuga. Halduskohus ei andud Alterheim OÜ-le võimalust eksperthinnangut uuesti, eesti keelde tõlgituna esitada. Täiendava eksperthinnangu, mis on taotluse vastavuse hindamisel Määruse nr 29 nõuetele oluline, mittearvestamine formaalsel, mittesisulisel põhjusel, on Alterheim OÜ hinnangul põhjendamatu ning riivab oluliselt tema õigust esitada kohtumenetluse käigus täiendavaid tõendeid. Apellatsioonkaebusele on lisatud nimetatud ekspertarvamuse eestikeelne tõlge. Alterheim OÜ hinnangul on PRIA eksperdi hinnangut vääralt kohaldanud. Eksperdi hinnang oleks pidanud olema hindamiskomisjonile abimaterjaliks otsuse tegemisel, mitte aluseks taotluste massiliseks diskvalifitseerimiseks. PRIA oleks ise pidanud olema võimeline hindama taotluse vastavust Määruse nr 29 nõuetele. Pärast järelepärimistele vastamist tekkis Alterheim OÜ-l õigustatud ootus, et kuna tema taotlus vastab Määruse nr 29 nõuetele, siis saadetakse see edasi hindamiskomisjoni, mis tegeleb taotluse sisulise hindamisega.
  24. Vastustaja palub oma vastuses apellatsioonkaebusele (tl 111-116) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et Alterheim OÜ on küsinud taotlust mittetoetatavale tegevusele, mistõttu on tema taotlus õigesti rahuldamata jäetud. Tegemist ei ole olnud kaalutlusõigusega, vaid taotluse mittevastavusega konkreetsele Määruse nr 29 sättele. Alterheim OÜ taotlus ei vasta konkreetsetele Määruse nr 29 kehtestatud nõuetele ka selles osas, et eksperthinnangu kohaselt on mitmete projektis toodud tegevuste puhul tegemist taustuuringutega, mida saab kvalifitseerida teostatavusuuringuteks ning seega ei ole vastavad kulutused abikõlbulikud. Vastustaja rõhutab, et kuna Alterheim OÜ taotlus ei vastanud kehtestatud nõuetele, ei ole alust läbi viia antud taotluse hindamist. Alusetud on Alterheim OÜ väited selle kohta, et PRIA poolt palgatud ekspert on kinnitanud Alterheim OÜ taotluse vastavust rakendusuuringu nõuetele. Ekspert J. Olt on eksperdi kontrolllehel projekti hinnanud erinevatest kriteeriumitest lähtuvalt ning koguhinnang projektile on negatiivne. PRIA-l oli õigus taotluse nõuetele vastavuse kontrollimiseks kasutada peale võrdlevate hinnapakkumiste küsimise ka teisi kontrollmehhanisme ning üheks selliseks võimaluseks on ekspertarvamus. 3 Halduskohus jättis õigustatult tähelepanuta Alterheim OÜ poolt kohtule esitatud väidetava eksperthinnangu Aalborgi Ülikooli energiatehnoloogia instituudist, kuna nimetatul puudus eestikeelne tõlge. Ringkonnakohtule esitatud vastava eksperthinnangu eestikeelne tõlge tekitab vastustajas mitmeid küsimusi. Esiteks ei saa vastustaja hinnangul olla kindel, kas hinnangu koostajana märgitud Saqib Sohail Toor on eksperthinnangu ka allkirjastanud. Vastustaja leiab, et kindel ei saa olla selles, kas eksperthinnangu koostaja on talle arusaadavas keeles lugenud Määrust nr 29, mille nõuetele vastavust ta hinnanud on. Kaheldav on, kas Taani ekspert suudab anda hinnanguid Tallinna Tehnikaülikooli meeskonna kompetentsuse osas. Samuti on vastustaja hinnangul kaheldav, et Alterheim OÜ poolt palgatud ekspert oli teadlik kõikidest asjassepuutuvastest asjaoludest, nagu näiteks sellest, et ettevõtte kogu
  25. a käive tulenes küttepuude müügist või et ettevõttel puudub põhivara ning töötajad peale juhatuse liikme. Vastustaja märgib, et on arusaamatu, kuidas on omavahel seotud küttepuude müük ja rakendusuuring rasvapüüdurites ladestuva setterasva biokütuseks ümbertöötlemise tehnoloogia arendamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  26. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 03.05.
  27. a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Seoses apellatsioonkaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.
  28. Alterheim OÜ esitas PRIA-le meetme „Põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogilise arendamise alase koostöö tegemise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ raames taotluse nr 17011780012 Määruse nr 29 § 3 lg 1 p 1 alusel investeeringutoetuse saamiseks rakendusuuringu tegemiseks rasvapüüdurites ladestuva setterasva biokütuseks ümbertöötlemise tehnoloogia arendamiseks. Määruse nr 29 § 3 lg 1 p-st 1 tulenevalt võib toetust taotleda põllumajandus- ja metsasaaduste tootmisele või töötlemisele ja turustamisele suunatud rakendusuuringu tegemiseks, mis vastab Euroopa Komisjoni teatise „Ühenduse raamistik teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta“ (ELT C 323, 30.12.2006, lk 126, edaspidi Ühenduse raamistik) p 2.2 alapunktile f. Ühenduse raamistiku p 2.1 järgi kohaldatakse raamistikku teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi suhtes. Ühenduse raamistiku p 2.2 alapunkt f toob ära rakendusuuringu mõiste. Selleks on kavandatud uuringud või kriitilised uuringud uute teadmiste hankimiseks, et kasutada neid teadmisi uute toodete, protsesside või teenuste arendamiseks või selleks, et täiustada märkimisväärselt olemasolevaid tooteid, protsesse või teenuseid. Sinna kuulub keerukate, rakendusuuringu jaoks vajalike süsteemide koostisosade loomine, eriti geneerilise tehnoloogia valideerimise puhul, välja arvatud prototüübid, mis kuuluvad alapunkti g kohaldamisalasse.
  29. PRIA ülesandeks oli Määruse nr 29 § 10 lg 1 kohaselt kontrollida vastuvõetud taotluse nõuetele vastavust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja ja kavandatava projekti vastavust määruses sätestatud nõuetele. Määruse nr 29 lg 6 kohaselt vastavad taotleja ja taotlus toetuse saamiseks esitatud nõuetele, kui: 1) kõik omavahel võrreldavad andmed on samased; 2) ei esine „Euroopa liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse“ § 62 lõikes 2 nimetatud asjaolusid; 3) on täidetud kõik määruses sätestatud nõuded. Määruse nr 29 lg 7 sätestab: „Kui taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotleja või taotlus ei vasta nõuetele, teeb PRIA „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse“ § 62 lõike 2 kohaselt taotluse rahuldamata jätmise otsuse.“ Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) 4 § 62 lg 2 järgi tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui: 1) taotleja või taotlus ei vasta vähemalt ühele toetuse saamise nõudele; 2) toetuse liigi või tegevuse rahastamise eelarve jääk ei võimalda teha enam ühtegi taotluse rahuldamise otsust; 3) nõuetele vastavat taotlust ei rahuldata käesoleva seaduse § 60 lõike 5 kohaselt; 4) taotluses on esitatud teadlikult valeandmeid või taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil; 5) taotleja ei võimalda kontrollida taotleja või taotluse vastavust toetuse saamise nõuetele; 6) taotleja ei ole puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja jooksul neid kõrvaldanud.
  30. Kaevatava PRIA peadirektori käskkirjaga jäeti Alterheim OÜ taotlus rahuldamata ELÜPS § 62 lg 2 p 1 ja Määruse nr 29 alusel põhjusel, et rakendusuuring ei vasta Määruse nr 29 § 3 lg 1 p 1 kohase rakendusuuringu nõuetele, kuna projekt ei ole innovaatiline ja seega ei toimu uute teadmiste hankimist. Taotluses väljatoodud kulutused ei ole vastavuses Määruse nr 29 § 5 lg 2 nõuetega, mille kohaselt kõik abikõlbulikud kulutused peavad olema põhjendatud, selged ja üksikasjalikult kirjeldatud ning majanduslikult otstarbekad
  31. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et PRIA-l puudus alus kasutada taotluse rahuldamata jätmisel nende poolt kasutatud eksperdi arvamust. Iseenesest on õige kaebaja seisukoht, et halduskohus oleks pidanud asja lahendamisel arvesse võtma ka kaebaja poolt esitatud eksperdi arvamust. Isegi juhul, kui kaebaja poolt kasutatud eksperdi arvamus oli esitatud täiendavate tõendite esitamise viimasel päeval ja oli ingliskeelne, siis oleks pidanud kohus andma kaebajale võimaluse esitada selle tõlge ja andma oma seisukoha ka sellele eksperthinnangule. Seega peab ringkonnakohus andma hinnangu mõlema eksperdi arvamusele.
  32. PRIA poolt kaasatud ekspert J. Olt on leidnud, et antud juhul ei ole tegemist positiivse projektiga (tl 69-73). Kaebaja poolt halduskohtule esitatud Aalborgi Ülikooli eksperdi Saqib Sohail Toori hinnangu kohaselt on tema hinnang projektile positiivne (tl 124). Seega on tegemist kahe diametraalselt erineva arvamusega. Samas pole ringkonnakohtu käsutuses materjale, mille alusel kaebaja ekspert asus seisukohale, et tegemist on positiivse projektiga. Asja materjalide põhjal on võimalik määrata, milliste tõendite alusel leidis J.Olt, et tegemist ei ole perspektiivika projektiga. Ekspert on oma arvamuses välja toonud selle, et superkriitilise meetodiga biodiislikütuse tootmise tööstuslikku rakendust on piisavalt uuritud ja kaebaja taotlusmaterjali põhjal ei lisandu uusi teadmisi. Kaebaja puhul ei ole tegemist arendusettevõttega, vaid küttepuude müügiga tegeleva ettevõttega. Samuti ei ole eksperdi arvates äriplaani alusel piisav kaebaja omafinantseeringu tegemise võimekus, kuna selleks kulub 212965,56 eurot. Taotlusest ei tulene ka projekti lõppeesmärki, milleks tahetakse hakata kasutama projekti tulemusel saadud teadmisi. Seega on PRIA poolt kaasatud eksperdi arvamusest jälgitav protsess, mille alusel ekspert jõudis oma järelduseni, et kaebaja investeeringutaotlus ei kuulu rahuldamisele. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda eksperdi pädevuses ja seda ei ole kahtluse alla seadnud ka kaebaja. Seega on vastustaja õigustatult lähtunud eksperdi arvamusest ja selle alusel leidnud, et kaebaja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Seoses sellega nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et projekti nõuetele vastavuse tuvastamiseks tuleb võtta aluseks PRIA poolt kasutatud eksperdi arvamus, mis on tunduvalt rohkem põhjendatud.
  33. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et vastustaja oleks saanud eksperdi arvamust kasutada alles hindamiskomisjoni otsuse tegemisel. Kusagilt ei tulene nõuet, et PRIA-l puudub õigus kasutada eksperdi abi juba taotluse nõuetele vastavuse hindamisel. PRIA poolt taotluste menetlemisel tuleb eristada Määruse nr 29 §-s 10 toodud taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimist ning §-s 11 toodud taotluste hindamist ja 5 paremusjärjestuse koostamist. Kuna praegusel momendil tuvastas PRIA, et kaebaja taotlus ei vasta nõuetele, siis ei olnud vajalik seda saata hindamiskomisjoni. Kaebajal ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et pärast järelepärimistele vastamist on tema taotlus nõuetele vastav.
  34. Kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad tema poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv) HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei esitanud. Madis Ernits Einar Vene 6 Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.