MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiit Lõhmus ja Tiina Pappel 04.07.2013, Tartu Haldusasi Martin Villemsi (Villems) kaebus Tart

§ 112lg 1 p 1 alusel lubatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. M. Villems esitas Tartu Halduskohtu 25.06.
2. a määruse peale määruskaebuse, milles palub halduskaebuse riigilõivust vabastamise taotlus rahuldada. Määruskaebuses leiab M. Villems, et halduskohus jättis ta ebaõiglaselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata, kuna ei arvestanud, et kaebaja elektritasu on kuni 7,33 eurot kuus. Kaebaja viitas Tallinna Ringkonnakohtu 03.01.
3. a tehtud otsusele haldusasjas 3-12-2033, mille kohaselt tuleb igakuiste püsikulutustena mõista menetlusabi taotleja hinnangulisi keskmisi kulusid, mille tegemise vajadus on jätkuv. M. Villems toob määruskaebuses välja, et tema tegelikud kulud on vähenenud seoses ümberpaigutamisega ühest vanglast teise, mistõttu Tartu Vangla ei ole kaebaja laos asuvaid elektriseadmeid jõudnud veel varustada uute turvakleebistega ning seega ei ole M. Villemsil võimalik ka neid kasutada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 5.

§ 110

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest.

§ 112

lg 1 sätestab menetlusabi andmise lisapiirangud.

§ 112

lg 1 p 1 järgi ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. 6. Tartu Halduskohus on õigesti leidnud, et M. Villemsil on piisav sissetulek, et ta saaks nõutava riigilõivu ära tasuda. Kaebaja isikukonto väljavõttest (tl 8) nähtub, et M. Villemsi kaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulek oli vabakasutusfondi sisest 0,91 euro suurust ülekannet arvestamata (18.03.2013 toimus M. Villemsi vabakasutusfondist väljaminek 0,91 eurot, mis samal kuupäeval laekus vabakasutusfondi taas sissetulekuna) 65 eurot. Sellest saab maha arvata maksed elektrienergia eest ning kinnipidamised vabanemisfondi, kogusummas 24,84 eurot (ringkonnakohus jätab arvestamata 18.03.2013 vabakasutuskontolt tehtud väljamineku 0,91 eurot). Tartu Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et maha tuleks arvata ka kaebaja igakuine elektrikulu 7,33 eurot, sest isikukonto väljavõttest ei nähtu nelja kuu jooksul taolise summa eest kulutusi elektrienergiale. Isikukonto väljavõttest nähtuvalt olid M. Villemsi viimase nelja kuu kulud elektrienergiale kõigest 3,2 eurot, mis teeb kuu keskmiseks kuluks 0,8 eurot. Seega ei ole 7,33 euro näol tegemist menetlusabi taotleja hinnangulise nelja kuu keskmise kuluga elektrienergiale. Kaebaja mainib ka ise määruskaebuses, et tema tegelikud kulutused on vähenenud, sest ta ei saanud ühest vanglast teise ümberpaigutamise tõttu endale kuuluvaid elektriseadmeid kasutada.

§ 112

lg 1 p 1 kohaselt ei pea kohus arvestama võimalikke tulevikus esinevaid hüpoteetilisi kulutusi. Siiski leiab Tartu Ringkonnakohus, et põhjendatud on arvesse võtta jooksva kuu kulutusi, mis vangla on M. Villemsi kontolt broneerinud. Kaebaja isikukonto väljavõttest nähtub, et vabakasutuskontol on reserveeritud summa 0,29 eurot, mis eelduslikult on broneeritud M. Villemsi poolt tarbitava elektrienergia eest. Tartu Halduskohus ei ole nimetatud summat M. Villemsi keskmisest kuusissetulekust kinnipeetava summa hulka arvestanud. Tartu Ringkonnakohus arvab 0,29 eurot sissetulekust kinnipeetava summa hulka. 7. Tartu Ringkonnakohus ei nõustu samas Tartu Halduskohtu poolt tehtud arvutuses M. Villemsi pesupesemise teenuse eest makstud 1,44 euro arvamisega sissetulekust kinnipeetava summa hulka.

§ 112

lg 1 p 1 kohaselt arvatakse kaebaja taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmisest kuusissetulekust maha maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Makse pesupesemise eest ei kuulu nimetatud kategooriate alla. Vangistusseadusest (VangS) ei tulene, et tegemist oleks kinnipeetava sundkulutusega. VangS §-st 46 tulenevalt kannab kinnipeetav vangla riietust ning võib kanda isiklikku riietust juhul, kui ta kindlustab oma kuludega riietuse puhastuse, korrashoiu ja reeglipärase vahetuse. Tartu Vangla kodukorra kohaselt on vangla riietuse ja tööriietuse pesemine ja parandamine tasuta. Kulud isiklike riiete pesemisel vajalike vahendite ostmiseks kannab kinnipeetav (Kodukorra 2 p-d 11.2.2 ja 11.2.4). Võttes arvesse 0,29-eurose broneeringu ning jättes kinnipeetava summa hulgast välja 1,44 eurot, on Tartu Ringkonnakohtu arvutuste kohaselt M. Villemsi kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 19,93 eurot ((65-25,13):4x2). Tasumisele kuuluv riigilõiv 15 eurot ei ületa M. Villemsi kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut ning seetõttu ei pea kohus põhjendatuks vabastada M. Villemsit riigilõivu tasumisest. Maili Lokk Tiit Lõhmus 3 Tiina Pappel