KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) § 16 lg 2 p 3 mõistes ning müüjal puudus alus nimetatud arvele käibemaksu märkimiseks ja ostja ei saa seda sisendkäibemaksuna maha arvata, kuna tegemist oli maksuvaba käibega.

1. OÜ Euro Projekt esitas 06.01.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada 07.12.
2. a maksuotsuse nr 12.2-3/8107-
3. Kaebuse põhjenduste kohaselt on maksuotsuses kohaldatud ebaõigesti Riigikohtu praktikat, sisustatud ebaõigesti krundi mõistet ja kohaldatud ebaõigesti aegumise reegleid. XXX oli ostuhetkel kehtiva detailplaneeringuga ehituskrunt, millel asusid lammutamisele kuuluvad ja lagunenud hooned ning sellele ei kohaldunud käibemaksuvabastus. Maksuotsuse koostamise ajaks oli möödunud maksukorralduse seaduse (MKS) § 98 lg 1 sätestatud 3-aastane aegumistähtaeg. Käesolevas asjas ei saa kohaldada samas normis sätestatud 6-aastast tähtaega, kuna maksuhaldur ei ole tuvastanud kaebaja tahtlust maksusumma tasumata jätmisel. Põhjendamatu kriminaalmenetlus ei saa olla õigustuseks seaduses sätestatud maksumenetluse tähtaja pikenemiseks kriminaalmenetluse aja võrra MKS § 99 lg 1 p 5 alusel.
4. Tartu Halduskohtu 10.05.
5. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt tuleneb nii tehingu toimumise ajal kehtinud kui ka kehtiva

§ 16lg 2 p-st 3, et käibemaksuga maksustatakse hoonestamata kruntide müük.

XXX puhul oli tegemist krundiga planeerimisseaduse (PlanS) § 9 lg 3 mõistes, kuid müümise ajal olid sellel veel ehitised ning ehitusluba nende lammutamiseks väljastati alles 01.12.2005. Kuna krundil olid ehitised, siis oli tegemist maksuvaba käibega ja kaebajal ei olnud

§ 29

lg-st 1 tulenevat õigust sisendkäibemaksu maha arvata olenemata sellest, kas kinnistu müüja oli vastavad summad talle esitatud arvele juurde kirjutanud või mitte. Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et tegemist oleks

§ 16lg 3 p 2 kohase olukorraga.

Seega ei olnud tema maksustamise seisukohalt tähendust, kas maksuhaldur kontrollis ka müüjat või mitte. Kuna maksusumma määramise aegumine ei ole seatud sõltuvusse kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse sisust või kriminaalmenetluse lõpetamise põhjustest ning ette ei ole nähtud maksumenetluse lõplikku kestust piiravaid tähtaegu, siis ei ole maksuotsuse tegemisega

1. a 3-aasta pikkust maksusumma määramise tähtaega ületatud. Seetõttu ei oma käesoleva vaidluse puhul tegelikult tähendust, kas kaebaja tegevus
2. a juulikuu käibedeklaratsiooni andmete esitamisel oli tahtlik või mitte. Samas jääks ka arusaamatuks, kuidas saanuks tegemist olla tahtmatu eksimusega kui kaebaja on kinnisvaraga tegelev äriühing ja pidi seetõttu olema teadlik, milline on kinnisasja käibe maksustamise kord. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3. OÜ Euro Projekt apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus kohaldanud ebaõigesti

§ 16lg 3 ja MKS § 99 lg 1 p 5.

Kaebaja hinnangul oli kinnistu ostu-müügi lepingu sõlmimisel tegemist

§ 16

lg 3 p-s 2 sätestatud olukorraga, kuna XXX kinnistul asunud ehitise näol ei olnud tegemist eluruumiga. Eluruumi mõistet on sisustatud Riigikohtu 19.04.

1. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-12-
2. Asjaolu, et müüja maksuhaldurit käibemaksu lisamisest arvele eelnevalt ei teavitanud, ei muuda käibemaksu lisamise õigust, kuna mingisugust kooskõlastust või luba maksuameti poolt tehingu käibemaksuga maksustamiseks ei anta.

§ 16

lg-s 3 sätestatud maksuhalduri eelnev teavitamise kohustus käibemaksu lisamisel ei ole millegagi põhjendatud ning see on vastuolus põhiseadusega. Kui kohus leiab, et

§ 16

lg 3 ei ole vastuolus põhiseadusega, on kaebaja heauskne ostja ja tal on sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Maksuhaldur on maksusumma määramisel teostanud diskretsiooni ebaõigesti. Käesoleval juhul oleks maksuhaldur pidanud arvestama erandlikke 2 asjaolusid, et müüja on riigile tehingu pealt käibemaksu tasunud ning kuna äriregistri andmetel on ettevõte registrist kustutatud, siis ei saa müüja poolt tasutud käibemaksu riigilt tagasi küsida ning kaebaja ei saa seda müüjalt tagasi küsida. Maksusumma määramine on aegunud. Kuna tegemist ei ole tahtliku maksude mittetasumisega või kinni pidamata jätmisega, siis ei kohaldu 6-aastane aegumistähtaeg. Õigusvastase kriminaalmenetluse ajal maksusumma määramise aegumise peatamine ei oleks põhiseadusega kooskõlas, kuna see võimaldaks õigusvastase tegevusega maksukohustuslase õigusi riivata. Kaebaja hinnangul ei peata kriminaalmenetlus maksusumma määramise aegumist ka juhul, kui hiljem selgub, et puudus kriminaalmenetluse alus. Käesoleval juhul ei olnud kriminaalmenetluse läbiviimine seadusega kooskõlas, kuna kriminaalmenetlust on põhjendamatult ja õigusvastaselt venitatud. 6. Maksu- ja Tolliamet vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt on halduskohtu otsus õiguspärane ning maksuotsuse tühistamiseks puudub alus. Vastustaja hinnangul on käibemaks määratud õiguspäraselt. Alusetu on kaebaja etteheide, et kohus oleks pidanud menetluse kestel viitama

§ 16lg 3 p 2 kohaldamise võimalusele.

Kaebaja on kohtumenetluses osalenud volitatud esindaja, vandeadvokaadi kaudu, kaebuse põhjendamine on kaebaja kohustus ning kohtul puudub kohustus esindaja asemel kaebust põhjendada. Ettevõtja peab oma tegevusala reguleerivaid õigusakte tundma. Kaebaja ei ole kandnud hoolt selle eest, et seaduses sätestatud üldreeglist erandi tegemiseks oleksid tingimused täidetud. Müüja ei ole maksuhaldurit

§ 16lg 3 p-s 2 sätestatud vormis tehingule käibemaksu lisamisest teavitanud.

Kaebaja heausksust ei pea analüüsima, kuna selle tuvastamine ei muudaks maksuvaba käivet maksustatavaks käibeks ning maksuotsuse lõppjäreldus ei muutuks. Kaebaja väide hoonete elamiseks mittekasutamise kohta ei muuda olematuks asjaolu, et enne detailplaneeringu realiseerimist kõnealused hooned reaalselt eksisteerisid. Maksuhaldurile tehingu käibemaksuga maksustamise kohta kirjaliku teate esitamine enne tehingu toimumist ei ole ebareaalne, ebamõistlikult koormav ega võimatu, kuna suured tehingud nagu kinnisvara ost-müük on tehingupooltele teada mõnda aega enne tehingu toimumist. Põhjendamatu on kaebaja väide, et tal puudus võimalus kontrollida maksuhalduri teavitamist müüja poolt, sest maksumenetluse ajaks oli müüja registrist kustutatud. Kaebajal oli võimalik vastavat infot küsida juba enne lepingu sõlmimist. Asjaolu, kas tegemist on maksustatava või maksuvaba käibega, peab olema selge enne käibe toimumist ning kirjalik teatis ei ole üksnes formaalsus. Kaebaja ei ole maksumenetluse käigus ega halduskohtule esitatud kaebuses tõendanud selliste erandlike asjaolude esinemist, mis annaksid aluse lubada kaebajal sisendkäibemaksu maha arvata. Apellatsioonkaebuses esitatud sellesisulised väited on seega paljasõnalised. Valikuline käibemaksuga maksustamine on vajalik kumulatsiooni ärahoidmiseks. Kui müüja on maksuvaba käibe korral näidanud arvel käibemaksu, peab ta selle riigile tasuma või ostjale tagastama, kuid sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ostjal tulenevalt

§ 29lg-st 1 ei teki.

Ostjal tekib õigus müüjale alusetult tasutud käibemaks viimaselt tagasi küsida.

§ 16

lg-s 3 sätestatud maksuhalduri teavitamise kohustuse puhul ei ole tegemist põhiõiguste ebaproportsionaalse riivega ning kaebaja taotlus

§ 16lg 3 põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks tuleb jätta rahuldamata.

Vastustaja hinnangul on maksuotsuses tuvastatud ka maksukohustuslase tahtlus ning maksuotsus on tehtud aegumistähtaega arvestades. Asjaolu, et kriminaalmenetlus lõpetati aegumise tõttu või et kriminaalmenetluses esitatud süüdistus ei leidnud tõendamist ja kriminaalmenetlus lõpetati, ei oma tähtsust MKS § 99 lg 1 p 5 alusel aegumise peatumise suhtes. Maksusumma määramise 3-aastane tähtaeg ei ole möödunud, kuna maksusumma määramise aegumine peatus seoses kriminaalmenetlusega alates 12.01.2006 kuni 04.07.2011. Kaebaja etteheited kriminaalmenetluse suhtes on käesoleva vaidluse eset silmas pidades 3 asjassepuutumatud. Isegi kui asuda seisukohale, et kõnealusel juhul ei oleks kriminaalmenetluse alustamisega maksusumma määramise aegumistähtaeg peatunud, siis peatus see igal juhul revisjoni alustamisega 27.12.2010, selleks ajaks ei olnud maksusumma määramise 6-aastane tähtaeg saabunud ning revisjon ei kestnud ka ebamõistlikult kaua. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et tegemist ei ole tahtliku maksuõigusrikkumisega. Arvestades, et

§ 16

lg 2 p 3 on üheselt mõistetav, siis pidi kaebajale kinnistu ostmisel teada olema, et kõnealuse krundi müük on maksuvaba hoolimata sellest, et müüja oli müügihinnale lisanud käibemaksu. Kaebaja oli tehingu teostamisel asjaõiguslepingust nähtuvalt teadlik, et kinnistu on hoonestatud. Seega on kaebaja, olles kohustatud tundma

-is sätestatut, vähemalt kaudse tahtlusega eiranud seaduses sätestatut ning esitanud käibedeklaratsioonis valeandmeid, deklareerides sisendkäibemaksu seoses tehinguga, mille objektiks oleva kinnistu käive on maksuvaba. MKS § 99 lg 1 p-s 5 sätestatud aegumise peatumise põhimõtte puhul ei ole tegemist põhiõiguste ebaproportsionaalse riivega ning ka kaebaja taotlus MKS § 99 lg 1 p 5 põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks tuleb jätta rahuldamata.

1. Asjas toimus kohtuistung 20.02.
2. 25.03.
3. a määrusega uuendas ringkonnakohus menetluse ja kohustas vastustajat esitama ringkonnakohtule kirjalik selgitus selle kohta, kas Malereen Invest OÜ tasus kinnistu müüjana
4. a riigile käibemaksu tehingult, millega müüdi kaebajale Tartus, XXX asuv kinnistu ja lisama sellele ka oma seisukohta tõendavad dokumendid. Samuti andis ringkonnakohus Maksu- ja Tolliametile võimaluse avaldada täiendavalt oma seisukoht selles osas, kas käesolevas asjas on kohaldatavad Riigikohtu 18.12.
5. a otsuses toodud seisukohad ostja suhtes maksuotsuse koostamise otstarbekuse jms. kohta.
6. Vastustaja esitas 01.04.2013 ringkonnakohtule kirjaliku selgituse, mille kohaselt ei ole Malereen Invest OÜ kinnistu XXX müüjana vaidlusaluselt tehingult riigile käibemaksu deklareerinud ega tasunud. MTA jaoks pole kontrollitav, milliseid tehinguid Malereen Invest OÜ
7. a juulis deklareeris, kuid eelduslikult sisaldab 18% määraga maksustatava käibena deklareeritud summa 3 068 950 krooni ka kauba ühendusesisese soetamise summat 1 707 080 krooni, sest maksukohustuslane peab kauba ühendusesisest soetamist deklareerima nii käibedeklaratsiooni (KMD) veerus 1 maksustatava käibe kui ka veerus 6 kauba ühendusesisese soetamise hulgas. Seega oleks maksustatav käive kauba ühendusesisese soetamise summata 1 361 870 krooni. XXX kinnistu maksustatav väärtus on aga 1 500 000 krooni ning see summa ei saanud 1 361 870 krooni hulka mahtuda. Maksuhaldurile käibemaksu tasumist ei nähtu ka Malereen Invest OÜ isikukontoridade väljatrükilt ega pangakonto väljavõttelt. Kui maksuhaldurile oleks käibemaksu tasutud, nähtuks vastav tasutud summa isikukontoridade väljatrükil veerus „Laekum.“, kuid Malereen Invest OÜ isikukontoridadelt ühtegi sellekohast kannet ei nähtu. Kaebaja poolt kohtuistungil esitatud Malereen Invest OÜ äriregistri andmete väljatrükk ei tõenda viimase poolt käibemaksu tasumist riigile. Riigikohus märgib 18.12.
8. a lahendi nr 3-3-1-67-12 p-s 14, et ei pea vajalikuks oma varasemat praktikat muuta ning maksuhaldur ongi maksuotsuse koostamisel juhindunud varasematest Riigikohtu lahenditest. Käesolevas asjas puudus maksuhalduril õigus samas Riigikohtu lahendis käsitletud otstarbekuse jms kaalutluste alusel aktsepteerida OÜ Euro Projekt õigust sisendkäibemaksu mahaarvamisele. Vastustaja pidas vajalikuks esitada ka infot Malereen Invest OÜ kohta ning leidis selle põhjal, et tegemist on varifirma tunnustega äriühinguga. Nimelt ei olnud OÜ-l töötajaid juba alates
9. a; OÜ ei esitanud
10. a majandusaasta aruannet ning on käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud 30.04.2007; OÜ juriidilisel aadressil Laki 3a, Tallinn renditi
11. a aprillist novembrini ainult postkasti; OÜ juhatuse liikme G.M. ütluste järgi koostasid 4 Malereen Invest OÜ nimel arveid teised isikud; Malereen Invest OÜ tegevust on aktiivselt korraldanud hoopis I.S. , kelle valdusest leiti seoses kriminaalmenetlusega Malereen Invest OÜ dokumente; G.M. ei nõudnud 04.07.2005 tehingu tegemisel notariaalakti kirjaliku tõlke koostamist. Maksuhalduril puudus alus anda OÜ-le Euro Projekt õigust sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, sest kinnistu müügitehingult pole riigile käibemaksu makstud; lepingu sõlmimise eel ei ole maksuhaldurile esitatud

-s nõutavat teatist; Malereen Invest OÜ oli varifirma tunnustega äriühing; müüja äriühingu kustutamine äriregistrist enne maksuotsuse koostamist ei ole erandlik asjaolu, mis lubaks kaebajal sisendkäibemaksu maha arvata ning kaebaja ei ole tõendanud ka muude erandlike asjaolude esinemist.

1. Kaebaja esitas 09.04.2013 vastusena MTA kirjalikule selgitusele omapoolse kirjaliku vastuse, milles leidis, et vastustaja esitatud dokumentidest nähtub Malereen Invest OÜ poolt XXX kinnistu võõrandamisel käibemaksu deklareerimise ja tasumise kohustuse täitmine. Vastustaja pole arvestanud, et kauba ühendusesisese soetamise deklareerimise kohustusest KMD veergudes 1 ja 6 esineb ka erandeid. Nimelt teatud juhtudel on kauba ühendusesisene soetamine maksuvaba, kauba ühendusesisesest maksuvabast soetamisest Eestis ei teki käivet ja see deklareeritakse ainult KMD informatiivses lahtris
2. Seega ei kehti vastustaja eeldus, et Malereen Invest OÜ on 18% määraga maksustatava käibe hulgas kajastanud kauba ühendusesisest soetamist. Malereen Invest OÜ
3. a KMD-de koondi alusel saab teha ühese järelduse, et XXX ja 21 kinnistute müügilt on käibemaks deklareeritud ning see sisaldub käibemaksu kogusumma 552 411 krooni hulgas. Ka isikukontoridade väljatrüki veerust „Saldo“ nähtub, et veerus „Määram.“ summa võrra on toimunud mahaarvamine võrreldes eelmise kuu saldoga. Malereen Invest OÜ on

§ 29

lg 1 nõuete kohaselt arvestanud tasumisele kuulunud käibemaksust eelnevalt maha sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu. Pärast sisendkäibemaksu mahaarvamist on tasumisele kuuluvaks käibemaksusummaks 73 579 krooni, millise summa võrra on teostatud mahaarvamine eelmise kuu tagastamata sisendkäibemaksu saldo osas. Malereen Invest OÜ pangakonto väljavõttelt ei saagi nähtuda maksude tasumist maksuhaldurile, sest Malereen Invest OÜ teostas MKS §-de 33 ja 105 alusel tasaarvestuse eelmise perioodi väljamaksmata sisendkäibemaksu summa arvelt. Kaebaja jääb oma seisukoha juurde, et käesolevas asjas esinevad erandlikud asjaolud. Tulnuks arvestada, et kinnistu müüja äriühing oli maksuotsuse tegemise ajaks registrist kustutatud. Kaebaja ei nõustu, et ta pidi hoolt kandma, et üldreeglist erandi tegemiseks oleks tingimused täidetud, ning olema teadlik

§ 16lg 3 p 2 regulatsioonist.

MTA tegi 13.10.2005 kaebaja taotluse alusel otsuse nr 90413, millega otsustati kaebajale tagastada enammakstud maksusumma 1 200 000 krooni. Nimetatud summas leidis kajastamist ka Malereen Invest OÜ-le kantud käibemaksusumma, sest viimane osa kinnistute eest tasuti

1. a septembris. Maksuhaldur pidi enne tagastusotsuse tegemist veenduma tagastusnõude õigsuses ning kaebajal tekkis otsuse õigsuse osas õiguspärane ootus. Malereen Invest OÜ kustutamine käibemaksukohustuslaste registrist 30.04.2007 ei oma mingisugust tähtsust 04.07.2005 toimunud tehingute valguses. Vastustaja on valesti järeldanud, et Malereen Invest OÜ oli varifirma.
2. 03.05.2013 esitas MTA täiendava seisukoha, milles nendib, et kauba ühendusesisest soetamist deklareeritakse erandjuhtudel ainult KMD lahtris 6, kuid Malereen Invest OÜ puhul ei ole erandi esinemine tõendatud. Nähtuvalt Malereen Invest OÜ majandusaasta aruandest tegeldi sõiduautode müügiga Eestis, tuues autosid teisest liikmesriigist, ning selline kauba ühendusesisene soetamine kuulub deklareerimisele KMD lahtrites 1, 5 ja
3. Arusaamatuks jääb kaebaja etteheide vastustaja esitatud KMD-de koondile, mis vastab
4. a kehtinud KMD vormile ning milles on olemas kõik nõutavad andmed. 5 Viide MKS §-le 105 on eksitav, sest kaebaja on tuginenud selle 01.01.2009 kehtima hakanud sõnastusele.
5. a juulis kehtinud redaktsiooni kohast enammakstud käibemaksu tagastusnõuet vastaval kindlal vormil Malereen Invest OÜ esitanud ei ole. Malereen Invest OÜ
6. a esitatud käibedeklaratsioonides on tasumisele kuuluv käibemaks ja sisendkäibemaks deklareeritud praktiliselt võrdsetes summades, mis on varifirma tunnustega äriühingu puhul tavaline. Kaebaja väide, et Malereen Invest OÜ tasus vaidlusaluselt tehingult käibemaksu, on ebaõige ja tõenditega ümber lükatud. Kaebaja on Riigikohtu lahendit nr 3-3-1-67-12 valesti tõlgendanud. Sealt ei tulene, et müüja äriühingu kustutamine äriregistrist enne maksuotsuse koostamist tooks kindlasti kaasa maksuotsuse ebaõigsuse. Maksuhalduril on ka sellisel juhul kaalumise tulemusel võimalik jõuda järelduseni, et sisendkäibemaksu mahaarvamiseks õigust ei ole. Arusaamatuks jääb, mispärast kaebaja ei nõustu, et ta pidi teadlik olema

§ 16lg 3 p 2 regulatsioonist.

Kaebaja on vaid tsiteerinud Riigikohtu lahendit nr 3-3-1-67-12, kuid selles on asjaolud käesolevast vaidlusest mõneti erinevad. Puudub vaidlus, et XXX näol ei olnud tegemist poolelioleva ehitisega ning kaebaja ei ole ka vaidlustanud halduskohtu seisukohta, et XXX kinnistu on krunt. Kaebaja on ostjana siiski saanud maksueelise, mis seisneb suuremas summas sisendkäibemaksu mahaarvamise võimaluse tekkimises. Tagastusnõude täitmine ei tähenda, et maksuhaldur on tagastusnõude õigsust kontrollinud. Tagastusnõude rahuldamisega ei määra maksuhaldur veel siduvalt kindlaks lõplikku maksukohustust ning seda saab teha veel MKS § 98 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul.

1. 15.05.2013 edastas omapoolse täiendava seisukoha ringkonnakohtule kaebaja, milles heidab vastustajale ette Malereen Invest OÜ maksumenetlusse kaasamata jätmist. Kaebaja selgitab, et ka
2. a oli maksukohustuslasel võimalik käibemaksusumma tasaarvestada tagastamisele kuuluva sisendkäibemaksuga (MKS § 108). Kuna vastustajal ei ole enam vaidlusaluse perioodi Malereen Invest OÜ kohta käivat dokumentatsiooni, ei saa ta asuda väitma, et vastavat taotlust tasaarvestuse tegemiseks ei ole maksuhaldurile esitatud. Vastustaja esitatud isikukontoridade väljatrükist tuleneb, et Malereen Invest OÜ-l on reaalselt esinenud tasumisele kuuluva käibemaksu tasaarvestamise õigus enammakstud käibemaksust, mistõttu on vastustaja väited selle kohta, et Malereen Invest OÜ oleks pidanud tasumisele kuuluva käibemaksu kandma maksuhalduri pangakontole ega oleks tohtinud teostada tasaarvestust eelmiste perioodide enammakstud käibemaksusumma osas, ebaõiged ning tõendamata. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks ei ole maksuhaldur Malereen Invest OÜ osas teostanud maksukontrolli, kui viimast peetakse varifirma tunnustega äriühinguks. Riigikohtu 09.12.
3. a lahendi nr 3-3-1-67-09 kohaselt on müüja maksumenetlusse kaasamata jätmine selline rikkumine, mis toob kaasa maksuotsuse tühistamise. Kaebaja jääb enda varasemate seisukohtade juurde, sh ei nõustu, et XXX kinnistu on krunt, vaid rõhutab, et tegemist ei ole elamiskõlbliku ehitisega, mistõttu tekkiski käibemaksu tasumise kohustus.
4. 16.05.2013 esitas MTA vastuväited kaebaja 15.05.
5. a seisukohtadele, märkides, et vastustaja on 03.05.
6. a vastuse lk-l 2 viimases lõigus märkinud, et Malereen Invest OÜ poolt ei ole maksuhaldurile
7. a kehtinud vastava taotluse vormil tagastusnõuet esitatud. Vastustaja väide on õige ja kontrollitav kohtule esitatud isikukontoridade kannetest, mille õigsuses puudub alus kahelda. Kaebaja ei ole vastupidist tõendanud. Kaebaja on väitnud, viidates Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-67-09, et kuna tehingu teist poolt Malereen Invest OÜ-d ei ole maksumenetlusse kaasatud, tuleb maksuotsus tühistada. Vastustaja leidis, et see väide on põhjendamatu ja asjakohatu. Viidatud kohtuotsuses on Riigikohus leidnud, et AS-le Eesti Post adresseeritud maksuotsus võib mõjutada nende FIE-de maksukohustust, kelle ettevõtlustulu kvalifitseeritakse umber palgatuluks, mistõttu oleks tulnud FIE-d maksumenetlusse kaasata. Asjas nr 3-3-1-67-09 oli vaidlus majandusliku tõlgendamise 6 põhimõtte üle, mis käesolevas haldusasjas aga puudub. Ka pidas vastustaja vajalikuks märkida, et maksuhaldur ei ole antud juhul tehingut ümber kvalifitseerinud, kuivõrd tehingu toimumist nimetatud poolte vahel ei ole kahtluse alla seatud, seega omandisuhteid ei ole maksuhaldur vaidlustatud maksuotsuses muutnud. Riigikohtu eelnimetatud lahendist nähtuvalt on kaasamine vajalik vaid tehingute ümberkvalifitseerimise korral, kui see mõjutab oluliselt kolmanda isiku maksukohustust, seega üksnes erandlikel juhtudel. Riigikohtu seisukohta ei saa laiendavalt tõlgendada. Käesoleva haldusasja kontekstis on viidatud Riigikohtu lahend asjassepuutumatu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust ja Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata. Toimiku materjalide ja halduskohtu otsuses toodud põhjenduste pinnalt ei ole ringkonnakohtul alust asuda seisukohale, nagu oleks halduskohus käesoleva lahendi tegemisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, ebaõigesti hinnanud tõendeid ning oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme.
9. Käesolevas asjas on maksuotsusest nähtuvalt põhiliseks küsimuseks see, et Tartus XXX asuva kinnistu puhul oli tegemist hoonestatud krundiga, mille müügi korral on tegemist üldreeglina maksuvaba käibega, kuid kuna tehingule oli lisatud käibemaks, millest eelnevalt ei olnud maksuhaldurit teavitatud, tõusetus küsimus, kas ostjal on õigus sisendkäibemaksu maha arvata või mitte.
10. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on vaidlustatud otsuses õigesti lugenud tõendatuks, et kinnistu XXX soetamise puhul oli tegemist maksuvaba käibega, mistõttu ei olnud kaebajal

§ 29

lg-st 1 tulenevalt õigust sisendkäibemaksu maha arvata, olenemata sellest, kas kinnistu müüja oli vastavad summad talle esitatud arvele juurde kirjutanud või mitte. Halduskohus on samuti õigesti märkinud, et selget seisukohta selles, et ostja ei saa maksuvaba käivet hoolimata käibemaksu tasumisest müüjale maha arvata, on väljendatud Riigikohtu lahendites nr 3-3-1-22-06 ja nr 3-3-1-37-06 ning seda, et antud juhul oli tegemist

§ 16

lg 3 p 2 kohase olukorraga, mis võimaldab lisada käibemaksu erandina ka võõrandatava kinnistu maksustatavale väärtusele, ei ole kaebaja väitnud ega tõendanud. Kaebaja märgib apellatsioonkaebuses, et halduskohus oleks pidanud menetluse keskel viitama sellele, et tegemist võis olla

§ 16lg 3 p 2 olukorraga ja ise seda §-i kohaldama.

Ringkonnakohtu hinnangul on sellekohane etteheide asjakohat, kuna HKMS § 41 lg 1 kohaselt vaidluse eseme määravad halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt nimetatud seadustiku §-le 37 ja kaebuse alus. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Halduskohus on otsuse põhjenduste p-des 4 ja 5 samuti selgelt välja toonud, mille pinnalt ta luges tõendatuks, et ülalnimetatud kinnistu soetamise puhul oli tegemist maksuvaba käibega. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei pidanud analüüsima kaebaja heausksust, kuna tema heausksuse tuvastamine ei muudaks maksuvaba käivet maksustatavaks käibeks ja maksuotsuse lõppjäreldus sellest ei muutks ning kaebajal ei tekiks sellest tulenevat õigust sisendkäibemaksu maha arvata. 16. Maksuvaba käibena käsitatavate kaupade ja teenuste loetelu ning tingimused on sätestatud

§-s 16. MKS § 16 lg 2 p 3 esimesest lausest tulenevalt kinnisasja või selle osa võõrandamist käibemaksuga ei maksustata. Erandid eelnimetatud põhimõttest on toodud

§ 16

lg 2 p 3 teises lauses ja lg-s 3.

§ 16

lg 3 p-st 2 tulenevalt on kinnisasja või 7 selle osa võõrandamisel maksukohustuslasel õigus lisada käibemaks, kui enne käibe toimumist samal maksustamisperioodil või varem on sellest kirjalikult teavitatud maksuhalduri piirkondlikku struktuuriüksust.

§ 29

lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil nimetatud seaduse § 3 lg-s 4 ning lg 6 p-des 5 ja 6 märgitud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lg-s 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks.

§ 16

lg 3 p 2 alusel on maksukohustuslasel õigus lisada käibemaks võõrandatava kinnistu maksustatavale väärtusele, kui ta on enne käibe toimumist samal maksustamisperioodil või varem sellest maksuhalduri piirkondlikku struktuuriüksust kirjalikult teavitanud. Kuna maksuotsuse aluseks oleva tehingu tegemise ajal oli kaebaja tegevusalaks äriregistri andmetel kinnisvara ost ja müük, saab pidada eluliselt usutavaks, et kaebaja oli eeltoodud

-s sätestatud regulatsioonist teadlik. Lepingu poolena ja edaspidi sisendkäibemaksu maha arvata sooviva isikuna pidi kaebaja kandma seega ka ise hoolt selle eest, et seaduses sätestatud üldreeglist erandi tegemise tingimused oleksid täidetud. Kaebaja seda aga teinud ei ole. Soovist lisada kinnistu müügitehingule käibemaks tulnuks müüjal maksuhaldurit teavitada enne tehingu toimumist. Käesoleval juhul ei ole müüja maksuhaldurit

§ 16lg 3 p-s 2 sätestatud vormis tehingule käibemaksu lisamisest teavitanud.

Ka Riigikohus on juba oma 09.01.2009. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-69-08 asunud seisukohale, et kui on tuvastatud, et vaidlusaluse kinnistu soetamise puhul oli tegemist maksuvaba käibega, siis puudub kinnistu soetajal tulenevalt

§ 29lg-st 1 õigus sisendkäibemaksu maha arvata.

Lisaks on Riigikohus samas lahendis märkinud, et kui kinnistute ost-müük on maksuvaba, siis kuulub kohaldamisele

§ 38lg 1.

Sellest sättest tuleneb, et ka siis, kui käibemaksusumma on märgitud müügidokumendile seaduses sätestatut eirates, kannab selle käibemaksu riigile müüja. Seega tuleks maksunõue esitada müüjale, kui käibemaksusumma on üle kandmata. Ostja käibemaksu tagastamise taotlus tuleks aga jätta rahuldamata. Ostja ei saa käibemaksu maha arvata või selle tagastamist nõuda, sest hoolimata käibemaksu tasumisest müüjale on ikkagi tegemist maksuvaba käibega. Kui ostja taotleb maksuvaba käibe puhul pärast käibe toimumist käibemaksu mahaarvamist või tagastamist erandlikel asjaoludel, siis peab ta esitama maksuhaldurile tõendid selliste asjaolude esinemise kohta ja maksuhalduril on kaalutlusõigus käibemaksu ja maksukorralduse põhimõtetele vastava otsuse tegemiseks. Täielikult tuleb välistada maksuvaba käibe puhul käibemaksu tagastamine siis, kui müüja ei ole käibemaksusummat riigile üle kandnud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 06.04.

1. a lahend haldusasjas nr 3-3-1-8-06).
2. Asjassepuutumatu on kaebaja väide, et vaidlusalust kinnistut elamiseks ei kasutatud. Ehitise olemasolu vaidlusalusel kinnistul on ringkonnakohtu hinnangul halduskohtu poolt õigesti tõendatuks loetud. Müügi toimumise hetkel ei olnud XXX kinnistul asunud hooned lammutatud ja neile ei olnud ka lammutusluba veel väljastatud. Ehitise lammutusluba taotles kaebaja ja see anti kaebajale alles pärast ostu-müügitehingu toimumist. Kaebaja väide hoonete elamiseks mittekasutamise kohta ei muuda seega olematuks asjaolu, et hooned kinnistul reaalselt eksisteerisid. Ehitis lakkab olemast ehitis üksnes siis, kui see on lammutatud. Seega asus võõrandatud kinnistul ehitis, mis oli juba kasutusele võetud ega olnud uus ning kuna kinnistu võõrandati koos sellega, siis oli tegemist maksuvaba käibega. Vastupidist ei ole kaebaja tõendanud. Sellele, et väide, mille kohaselt ei olnud enne kinnistu võõrandamist sellel asuvat ehitist kasutatud ning uus omanik soovis selle lammutada, ei muuda kinnisasja veel maksustatavaks krundiks, viitab ka Riigikohus oma 18.12.
3. a lahendis nr 3-3-1-67-
4. 8 Kaebaja poolt apellatsioonkaebuses tehtud viide Riigikohtu lahendile haldusasjas nr 3-3-1-12-04 on käesolevas vaidluses asjakohatu, kuivõrd nimetatud asjas toimunud vaidlus (eluruumides kasutamiseks soetatud kaupadelt ja teenustelt tasumisele kuuluva käibemaksu mahaarvamise õigus) ja käesolev vaidlus on sisult täiesti erinevad.
5. Samuti on üldteada asjaolu, et kinnistu müük on maksuvaba. Kinnistu ostu-müügi tehingu teostamisel, millele lisatakse käibemaks, peavad ostja ja müüja ise olema hoolsad kõikide nõuete täitmisel, mis käibemaksu lisamisega kaasnevad. Kinnisvara ostu-müügi lepingu sõlmimine ei kulge tavapäraselt väga kiirelt ja nii, et müüjal puuduks võimalus mõistliku aja jooksul enne käibe toimumist maksuhaldurit käibemaksu lisamisest teavitada. Seega ei ole ebareaalne, ebamõistlikult koormav ega ka võimatu esitada maksuhaldurile tehingu käibemaksuga maksustamise kohta kirjalik teade siiski enne tehingu toimumist. Põhjendamatu on kaebaja väide, et tal puudus võimalus kontrollida maksuhalduri teavitamist müüja poolt, sest maksumenetluse ajaks oli tekkinud olukord, kus müüja oli registrist kustutatud. Ringkonnakohus leiab, et kaebajal oli võimalik vastavat infot küsida juba enne lepingu sõlmimist 04.07.2005.

§ 16

lg 3 on selgelt sõnastatud, üheselt mõistetav ja kõikidele maksukohustuslastele täitmiseks kohustuslik säte ning selgelt on arusaadav sätte eesmärk ja mõte. Tagantjärgi seaduse nõuetele mittevastavale käitumisele õigustuste leidmine ei saa mõjutada maksuhalduri poolset seaduse ühetaolist kohaldamist kõigi sarnases olukorras olevate maksukohustuslaste suhtes. Kuivõrd

§ 16

lg 3 näeb imperatiivselt ette maksuhalduri kirjalikult teavitamise kohustuse enne käibe toimumist, siis on selle nõude järgimata jätmise korral tegemist maksuvaba käibega, olenemata sellest, mis põhjustel ja asjaoludel kirjalik teade esitamata jäi. Maksuvaba käive ei saa tagantjärgi muutuda maksustatavaks käibeks.

1. Nagu juba varem märgitud, on Riigikohus oma 09.01.
2. a otsuses nr 3-3-1-69-08 (p 10), märkinud, et kui on tuvastatud, et vaidlusaluse kinnistu soetamise puhul oli tegemist maksuvaba käibega, siis puudub kinnistu soetajal tulenevalt

§ 29lg-st 1 õigus sisendkäibemaksu maha arvata.

Lisaks nähtub Riigikohtu 06.04.

1. a otsusest nr 3-3-1-8-06 (p 10) seisukoht, et isegi kui müüja on käibemaksu riigile tasunud ja üle kandnud, milleks ta oli kohustatud, kuna oli käibemaksusumma müügidokumendile märkinud, siis ostja ei saa käibemaksu maha arvata või selle tagastamist nõuda, sest hoolimata käibemaksu tasumisest müüjale on ikkagi tegemist maksuvaba käibega. Samas lahendis on Riigikohus märkinud, et täielikult tuleb välistada maksuvaba käibe puhul käibemaksu tagastamine siis, kui müüja pole käibemaksusummat riigile üle kandnud. Riigikohus märgib ka oma 18.12.
2. a otsuses nr 3-3-1-67-12, et ei pea vajalikuks oma varasemat praktikat muuta. Maksuhaldur on ringkonnakohtu hinnangul vaidlusaluse maksuotsuse põhjendustest tulenevalt selle koostamisel juhindunud Riigikohtu varasematest asjakohastest kohtulahenditest. Kaebaja üheks väiteks oli kohtumenetluses ka see, et kinnistu müüja OÜ Malereen Invest on mõlemalt müüdudu kinnistult riigile käibemaksu tasunud. Vastusena ringkonnakohtu 25.03.
3. a määruses toodud sellekohasele küsimusele esitas maksuhaldur kohtule järgmised täiendavad tõendid: Malereen Invest OÜ
4. a KMD-de koond; Malereen Invest OÜ 01.01.2005 – 29.06.2012 isikukontoridade väljatrükk; Malereen Invest OÜ pangakonto väljavõte ajavahemiku 01.07.2005-30.08.2005 kohta; väljatrükk MTA kodulehelt Malereen Invest OÜ käibemaksukohustuslaseks olemise aja kohta; Malereen Invest OÜ tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonide (TSD-de) väljatrükk alates veebruarist 2004 kuni detsembrini 2005 ja Malereen Invest OÜ
5. a majandusaasta aruanne. Ringkonnakohus nõustub viidatud tõendite pinnalt maksuhalduriga, et neist nähtuvalt ei ole Malereen Invest OÜ kinnistu XXX müüjana vaidlusaluselt tehingult riigile käibemaksu 9 deklareerinud ega tasunud. Käibedeklaratsioonide (KMD) koondist nähtuvalt on Malereen Invest OÜ
6. a juuli deklareerinud 18% määraga maksustatava käibena 3 068 950 krooni, kauba ühendusesisese soetamisena 1 707 080 krooni ning tasumisele kuuluva käibemaksuna 73 579 krooni. Kauba ühendusesisest soetamist peab maksukohustuslane deklareerima nii KMD veerus 1 maksustatava käibe kui ka veerus 6 kauba ühendusesisese soetamise hulgas. Lisaks saab maksukohustuslane soetamiselt arvestatud käibemaksu KMD veerus 5 sisendkäibemaksuna deklareerida. Kuna Malereen Invest OÜ on
7. a juulikuu KMD-l veerus 6 deklareerinud kauba ühendusesisest soetamist summas 1 707 080 krooni, siis eelduslikult sisaldub nimetatud summa ka 18% määraga maksustatava käibena deklareeritud summa 3 068 950 krooni hulgas. Seega oleks kauba ühendusesisese soetamise summata 18% määraga maksustatav käive 1 361 870 krooni. Samas oli eraldivõetuna kinnistute XXX ja 21 maksustatav väärtus a 1 500 000 krooni. Eeltoodust tulenevalt ei ole Malereen Invest OÜ vaidlusalust tehingut maksustatava käibe hulgas deklareerinud, mistõttu ei tekkinud tal ka käibemaksu tasumise kohustust. Seda toetab ka maksuhalduri poolt esile toodud asjaolu, et Malereen Invest OÜ ei ole enne käibe toimumist maksuhaldurile esitanud teatist, et ta soovib lisada kinnistu müügil tehingule käibemaksu. Isikukontoridade väljatrükilt veeru „Operatsiooni sisu“ kannetest nähtub, et veerus „Määram.“ kajastuvad Malereen Invest OÜ poolt esitatud KMD-des deklareeritud tasumisele kuuluv käibemaks või enammakstud käibemaks. Eeltoodud andmed nähtuvad ka KMD-de koondilt, mille veerus nr 12 on kirjas KMD-des deklareeritud tasumisele kuuluv käibemaks ning veerus nr 13 on kirjas deklareeritud käibemaksu enammakse. Isikukontoridade väljatrükil veerus „Laekum.“ oleks juhul, kui maksukohustuslase poolt oleks maksuhaldurile käibemaksu tasutud, vastav summa ka kirjendatud. Malereen Invest OÜ isikukontoridadelt ühtegi sellekohast kannet ei nähtu. Malereen Invest OÜ poolt käibemaksu mittetasumist kinnitab lisaks eeltoodule ka Malereen Invest OÜ pangakonto väljavõte, mille andmetest ei nähtu maksude tasumist maksuhalduri kontole. Kaebaja poolt esitatud äriregistri andmete väljatrükk Malereen Invest OÜ kohta ei tõenda viimase poolt käibemaksu tasumist riigile. Nimetatud väljatrükist nähtub üksnes info, et Malereen Invest OÜ on kustutatud äriregistrist 07.05.2010 ning et 20.02.2013 seisuga, mis on ajaliselt peaaegu 3 aastat hilisem aeg, Malereen Invest OÜ-l maksuvõlg puudub. Kustutatud äriühingul ei saa aga olla ei maksuvõlga ega enammakset, kuivõrd registrist kustutamisega juriidiline isik lõpeb. Kuna Malereen Invest OÜ ei ole kinnistu XXX müüjana vaidlusaluselt tehingult riigile käibemaksu tasunud, siis on käesoleval juhul igati põhjendatud jätta OÜ-le Euro Projekt sisendkäibemaks tagastamata.
8. Riigikohus on 18.12.
9. a otsuses viidanud endiselt 06.04.
10. a otsusele haldusasjas nr 3-3-1-8-06, milles on märgitud, et kui ostja taotleb maksuvaba käibe puhul pärast käibe toimumist käibemaksu mahaarvamist või tagastamist erandlikel asjaoludel, siis peab ta esitama maksuhaldurile tõendid selliste asjaolude esinemise kohta ja maksuhalduril on kaalutlusõigus käibemaksu ja maksukorralduse põhimõtetele vastava otsuse tegemiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole müüja äriühingu kustutamine äriregistrist enne maksuotsuse koostamist siiski ka Riigikohtu 18.12.
11. a otsusest nähtuvalt asjaolu, mille puhul oleks maksuotsuse koostamine kindlasti ebaõige. Maksuhalduril on õigus iga konkreetse juhtumi puhul kaaluda esinevaid asjaolusid ning kaalutluse tulemusena jõuda ka juhul, kui müüja äriühing on kustutatud, seisukohale, et ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamiseks õigust ei ole. Kaebaja ei ole tõendanud maksumenetluse käigus selliste erandlike asjaolude esinemist, mis annaksid aluse lubada tal sisendkäibemaksu maha arvata. Sellekohasest võimalusest on kaebaja maksuhalduri selgituste kohaselt kindlasti saanud teadlikuks juba pärast 26.10.
12. a revisjoniakti saamist, kus oli vastavale 10 Riigikohtule lahendile ka viidatud, kuid kontrollimenetluse käigus kaebajal eeltoodud asjaolu kohta tõendeid esitada ei olnud. Halduskohus viitab otsuses õigesti, et ka kohtumenetluses ei ole sellekohaseid asjaolusid esitatud ega tõendatud. Kaebaja tegevusalaks oli
13. a äriregistri andmetel kinnisvara ost ja müük, mistõttu on usutav, et selles valdkonnas tegutsev äriühing on teadlik ka

§ 16lg 3 p-s 2 sätestatud regulatsioonist.

Seega lepinguosalisena ja edaspidi sisendkäibemaksu maha arvata sooviva isikuna pidi kaebaja kandma siiski hoolt selle eest, et seaduses sätestatud üldreeglist erandi tegemiseks oleksid tingimused täidetud. Kaebaja seda aga teinud ei ole. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole saanud olla selline käitumine tingitud kaebaja teadmatusest, sest tal oli võimalik teatise esitamise asjaolu tõendamist nõuda müüjalt juba enne ostu-müügilepingu lepingu sõlmimist. Seega sõltumata asjaolust, et Malereen Invest OÜ on äriregistrist kustutatud enne maksuotsuse koostamist, puudub käesolevas asjas alus anda OÜ-le Euro Projekt õigus sisendkäibemaksu maha arvata, arvestades seda, et Malereen Invest OÜ poolt ei ole vaidlusaluse kinnistu müügitehingult riigile käibemaksu tasutud, lepingu sõlmimise eel

-s nõutavat teatist ei ole maksuhaldurile esitatud, Malereen Invest OÜ oli vastustaja hinnangul varifirma tunnustega äriühing ning OÜ Euro Projekt ei ole ka tõendanud muude erandlike asjaolude esinemist.

1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vaidlusaluses maksuotsuses on maksukohustuslase tahtlus tuvastatud ning maksuotsus on tehtud aegumistähtaega arvestades. Lähtuvalt MKS § 99 lg 1 p-st 5 peatub maksusumma määramise aegumine kriminaalmenetluse alustamise päevast kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kriminaalmenetluse lõpetamise päevani. Seega, kui maksusumma määramise aegumine peatub seoses kriminaalmenetlusega, ei ole aegumise seisukohast oluline, kas kriminaalmenetlus lõpeb süüdimõistva kohtuotsusega või kriminaalmenetluse lõpetamisega (olenemata kriminaalmenetluse lõpetamise põhjustest). Vaidlust ei ole ka selles, et
2. a juulikuu käibedeklaratsioonis deklareeritud käibega seotud tehingud olid kriminaalmenetluse objektiks. Seega asjaolu, et kriminaalmenetlus lõpetati aegumise tõttu või et kriminaalmenetluses esitatud süüdistus ei leidnud tõendamist ja kriminaalmenetlus lõpetati, ei oma tähtsust aegumise peatumise suhtes. Kui arvestada maksusumma määramise aegumise peatumist seoses kriminaalmenetluse alustamisega alates 12.01.2006 (kriminaalmenetluse alustamise päev) kuni 04.07.2011 (kriminaalmenetluse lõpetamise päev), siis ei ole maksuotsuse kättetoimetamise hetkeks möödunud isegi maksusumma määramise 3-aastane tähtaeg. Kaebaja viide Riigikohtu lahendile haldusasjas nr 3-1-1-57-11 on käesoleva vaidluse kontekstis asjakohatu, kuna nimetatud asjas on hinnatud kriminaalmenetluses menetlusaja mõistlikkust, mitte maksumenetluses menetlusaja mõistlikkust. Kaebaja etteheited kriminaalmenetluse suhtes on käesoleva vaidluse eset silmas pidades asjassepuutumatud ja juhul, kui arvestada maksusumma määramise aegumise peatumist seoses kriminaalmenetluse alustamisega alates 12.01.2006 kuni 04.07.2011, siis ei ole maksuotsuse kättetoimetamise hetkeks möödunud isegi maksusumma määramise 3-aastane tähtaeg. Eeltoodu tõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta apellatsioonkaebuses esitatud taotluse hinnata, kas kriminaalmenetluse aeg on olnud mõistlik ja rahuldmatata apellatsioonkaebuses esitatud taotluse kontrollida MKS § 99 lg 1 p-i 5 vastavust PS §-le 11 tulenevalt kaebaja arusaamast, et maksusumma määramise aegumine saab kriminaalmenetluse ajaks peatuda üksnes siis, kui kriminaalasja menetlus on lõppenud süüdimõistva või süüd tuvastava otsusega. Tulenevalt MKS § 99 lg 1 p-st 3 peatub maksusumma määramise aegumine alates revisjoni alustamise päevast kuni revisjoni tulemuste põhjal maksuotsuse kättetoimetamise päevani või kui revisjoni tulemusel ei avastatud maksukohustust muutvaid asjaolusid, siis sellekohase kirjaliku teate kättetoimetamise päevani. 30.11.
3. a korralduse nr 12.2-3/8107-1 kohaselt 11 alustati revisjoni 27.12.
4. Maksuotsus toimetati kaebajale kätte 07.12.
5. Arvestades asjaolu, et revisjoni alustamise päeval oli veel käimas käesolevas maksuotsuses kajastatud tehinguid puudutav kriminaalmenetlus ning revisjoni tulemusel antavat maksuotsust ei ole OÜ-le kätte toimetatud, siis olenemata antud asjas kriminaalmenetluse lõpetamisest ei ole veel maksusumma määramise aegumise tähtaeg pärast selle peatumist uuesti kulgema hakanud. Isegi kui asuda seisukohale, et kõnealusel juhul ei oleks kriminaalmenetluse alustamisega maksusumma määramise aegumistähtaeg peatunud, siis peatus see igal juhul revisjoni alustamisega. Revisjoni alustamise ajaks ei olnud maksusumma määramise 6-aastane tähtaeg saabunud. Käesolevas asjas alustati revisjoni 27.12.2010 ning revisjoni tähtaega pikendati 15.06.2011 korraldusega nr 12.2-3/8107-6 kuni 31.12.
6. Maksuotsus tehti 29.11.
7. Seega ei ole revisjon kestnud ka ebamõistlikult kaua.
8. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaebaja seisukohaga, et tegemist ei ole tahtliku maksuõigusrikkumisega. Tahtlus võib teatavasti olla ka kaudne. Viimase puhul on piisav see, et maksuõigusrikkumisena käsitatavat tegu toime pannes oli maksukohustuslane teadlik teo õigusvastasusest või pidi sellest teadlik olema. Tahtlust ei välista näiteks maksukohustuslase lootus, et maksuhaldur aktsepteerib hiljem tema õiguslikku hinnangut oma tegevusele ja toimunud sündmustele. Kuna maksuseadused on kõigile täitmiseks kohustuslikud ning

§ 16

lg 2 p-st 3 tulenevalt on kinnisvara müük maksuvaba käive, puudus OÜ-l Malereen Invest õigus kinnistu XXX müügile käibemaksu lisada ning OÜ-l Euro Projekt puudub õigus käibemaksu maha arvata, sest hoolimata käibemaksu tasumisest müüjale on ikkagi tegemist maksuvaba käibega. Ostu-müügitehingu poolte vastupidine käitumine viitab aga teadlikule ja tahtlikule tegevusele. Arvestades seda, et

§ 16

lg 2 p 3 tekst selle kohta, millistele kruntidele maksuvabastust kohaldatakse ja millistele mitte, oli üheselt mõistetav, siis pidi kaebajale kinnistu ostmisel teada olema, et kõnealuse krundi müük on maksuvaba, hoolimata sellest, et müüja oli müügihinnale lisanud käibemaksu. Ettevõtja peab oma tegevusala (kinnisvara ost ja müük) reguleerivaid õigusakte tundma. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja oli tehingu tegemisell teadlik sellest, et kinnistu on hoonestatud, kuna andmed selle kohta sisaldusid ka asjaõiguslepingus ning kaebaja on selles ostjana kinnitanud, et on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluvad ehitised ning talle müüja poolt nende kohta esitanud dokumentatsiooni ja ta on eelnimetatud andmete alusel teadlik ehitiste seisukorrast. Järelikult oli käibemaksu lisamine müügihinnale eeltoodud asjaoludel lubamatu. Seega esitas kaebaja tahtlikult käibedeklaratsioonis valeandmeid, deklareerides sisendkäibemaksu seoses tehinguga, mille objektiks oleva kinnistu käive oli maksuvaba. Tahtliku maksuõigusrikkumise korral ei saa maksukohustuslasel enne 6-aastase aegumistähtaja möödumist tekkida õiguspärast ootust, et maksu ei määrata. Seega oli kaebaja, kelle tegevusala oli 2005. a kinnisvara ost ja müük, kohustatud tundma

-s sätestatut ja on antud juhul vähemalt kaudse tahtlusega seaduses sätestatut eiranud. 23. Ringkonnakohus leiab, et ka

§ 16

lg-s 3 sätestatud maksuhalduri informeerimise kohustusega ei ole kaebaja subjektiivseid õigusi õigusvastaselt riivatud ja tegemist ei ole põhiõiguste ebaproportsionaalse riivega.

§ 16

lg 3 on selgelt sõnastatud, üheselt mõistetav ja kõikidele maksukohustuslastele täitmiseks kohustuslik säte ning selgelt on arusaadav ka sätte eesmärk ja mõte. Tagantjärgi seaduse nõuetele mittevastavale käitumisele õigustuste leidmine ei saa mõjutada maksuhalduri poolset seaduse ühetaolist kohaldamist kõigi sarnases olukorras olevate maksukohustuslaste suhtes. Eeltoodut arvestades ei ole maksuhalduri teavitamise kohustuse puhul tegemist ebaproportsionaalse nõudega, see on vajalik, kohane ja mõõdukas meede. Lisaks eeltoodule on Rahandusministeeriumi kommentaarides käibemaksuseaduse osas on 12 märgitud, et

§ 16

lg 2 p 3 tugineb käibemaksudirektiivi artiklitele 12 ja 135 ning lg 3 p-i 2 alusel saab valiku alusel maksustada kinnisasja käivet. Maksuhaldurit enne käibe toimumist kirjalikult teavitades võib maksukohustuslane vastava käibe maksustada, kuid valiku alusel ei saa maksustada eluruumide käivet ega eluruumide üürile, rendile või kasutusvaldusse andmist. Käibemaksudirektiivi artikli 137 kohaselt on taolise maksustamise võimaluse kehtestamine ja ka selle ulatus liikmesriigi otsustada. Riigikogu stenogrammi kohaselt ühtlustab ja korrastab antud regulatsioon kinnisvaraarenduse maksustamist ning kinnisvaraarendajad peavad hakkama täitma ühesuguseid maksustamisreegleid. Kuna

§ 16

lg 3 p-st 2 nähtuvalt on tegemist teatisega, ei ole vaja sellele maksuhalduri nõusolekut, kuid tähtis on, et kirjalik teade oleks esitatud. Kas tegemist on maksustatava või maksuvaba käibega, peab olema selge enne käibe toimumist. Seetõttu ei ole kirjalik teatis üksnes menetlusnõue või formaalsus, vaid kannab selget eesmärki, mille täitmisel on isikul võimalus tavapäraselt maksuvaba käibena kvalifitseeritav tehing käibemaksuga maksustada. Kuivõrd

§ 16

lg 3 näeb imperatiivselt ette maksuhalduri kirjalikult teavitamise kohustuse enne käibe toimumist, siis on selle nõude järgimata jätmise korral tegemist maksuvaba käibega, olenemata sellest, mis põhjustel ja asjaoludel kirjalik teade esitamata jäi. Maksuvaba käive ei saa tagantjärgi muutuda maksustatavaks käibeks. Eeltoodut arvestades tuleb ka taotlus

§ 16lg 3 põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks jätta rahuldamata.

Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole apellatsioonimenetluses esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks. Agu Timmi Madis Ernits 13 Maili Lokk