← Eesti

3-12-679/21

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Mati Kartau, Tiit Lõhmus ja Maili Lokk

  1. juuni 2013, Tartu 3-12-679 Erki Sommeri kaebus Tartu Vangla vanglakomisjoni tegevusetuse peale seoses kaebaja 07.12.
  2. a avaldusele vastamata jätmisega Tartu Halduskohtu 24.05.
  3. a määrus Erki Sommeri määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Erki Sommer Vastustajad Tartu Vangla ja Justiitsministeerium RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  4. mai
  5. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Kinnipeetav Erki Sommer esitas 07.12.2011 Tartu Vangla vanglakomisjonile avalduse, milles palus tuvastada vangla õigusvastane käitumine seoses kaebaja paigutamisega vangla E-2 sektsiooni kinnisesse kambrisse 02.12.
  7. Kinnisesse kambrisse paigutamisega rikuti kaebaja inimõigusi.
  8. E. Sommer esitas 13.02.2011 vaide Tartu Vangla direktorile, milles taotles, et Tartu Vangla vanglakomisjoni kohustataks tegema otsust kaebaja 07.12.
  9. a avalduse kohta. Samuti soovis kaebaja, et vanglakomisjoni kohustataks kirjalikult põhjendama, miks kaebajat ei kutsutud justiitsministri 29.11.2000 määruse nr 57 „Vanglakomisjoni põhimäärus“ (VP) § 18 lg 4 kohaselt enda asja arutamise istungile ning miks otsuse tegemiseks nii kaua aega läks. Kaebaja polnud vaide kirjutamise ajaks enda avalduse arutamise kohta mingisugust informatsiooni saanud.
  10. Tartu Vangla tagastas vaide 22.02.
  11. a kirjaga nr 1-11/64-1, sest vangla direktoril puudub pädevus vanglakomisjoni tegevuse peale esitatud vaideid läbi vaadata.
  12. E. Sommer esitas 26.02.2012 sama vaide Justiitsministeeriumile, kuid Justiitsiministeeriumi 28.03.
  13. a kirjaga nr 11-7/2341 vaie tagastati. Tagastamist põhjendati sellega, et Tartu Vangla vanglakomisjon pole haldusorgan ning sellest tulenevalt ei saa vanglakomisjoni tegevust ega tegevusetust vaidemenetluses vaidlustada. Kirjas selgitati, et juhul, kui kaebaja peab enda paigutamist lukustatud kambrisse õigusvastaseks, tuleks tal enda õiguste kaitseks esitada vaie vangla direktorile.
  14. Tartu Halduskohtule laekus 02.04.2012 E. Sommeri kaebus Tartu Vangla vanglakomisjoni tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt oleks vanglakomisjon pidanud kaebaja 07.12.
  15. a avaldusele vastama. Vanglakomisjon on osa Justiitsministeeriumist, s.o haldusorganist, ning selle üks ülesanne on jälgida, et vangla ei rikuks kinnipeetavate inimõigusi. Vanglakomisjon on kaebaja vaiete esitamise püüdest teadlik, kuid pole siiani enda viga parandanud. Kaebaja huvi on esitada kahjunõue inimväärikuse alandamise eest ning panna vanglakomisjon edaspidi õiguskuulekalt käituma.
  16. Tartu Halduskohtu 03.04.
  17. a määrusega võeti kaebus menetlusse, kuid 03.05.
  18. a määrusega palus kohus kaebajal täpsustada, kas ta soovib vaidlustada Tartu Vangla 02.12.
  19. a toimingut ja/või Tartu Vangla vanglakomisjoni toimingut, konkretiseerides, millist vanglakomisjoni toimingut, ja mida selle vaidlustamine kaebajale annab.
  20. E. Sommer selgitas 09.05.2012 kohtule saabunud kirjas, et soovib vaidlustada vanglakomisjoni tegevusetust ning kuna nii Tartu Vangla kui ka Justiitsministeerium keeldusid tema vaiet vastu võtmast, tuli tal pöörduda kohtusse. Halduskohtu abil tuvastatakse õige vastustaja ning kõnealuse haldusasja lahendamine annab kaebajale kindlustunde, et vanglakomisjon edaspidi enda põhimäärusest tulenevaid ülesandeid ka täidab.
  21. Tartu Halduskohtu 24.05.
  22. a määrusega jäeti E. Sommeri kaebus läbi vaatamata. Kaebus jäeti läbi vaatamata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 alusel viitega HKMS § 121 lg 2 p-le
  23. Kohus nõustub Justiitsministeeriumi 16.05.
  24. a vastuses kohtule esitatud seisukohaga, et kaebajal tuleks oma õiguste kaitseks kasutada efektiivsemat õiguskaitsevahendit, milleks on Tartu Vangla 02.12.
  25. a toimingu või haldusakti vaidlustamine ning millele juhiti tähelepanu juba Justiitsministeeriumi 28.03.
  26. a kirjas nr 11-7/
  27. Kaebaja jäi oma 09.05.2012 täpsustuses aga seisukohale, et soovib kaebusega vaidlustada Tartu Vangla vanglakomisjoni tegevusetust. Sellega on kaebus muutunud ainetuks, kuna kaebajal puudub kaebeõigus, sest ta on jätnud kasutamata seadusega sätestatud efektiivsed õiguskaitsevahendid. Kohus märgib, et vanglakomisjon on kaebaja pöördumisele reageerinud ning vanglakomisjoni esimees K. Joost käis kaebaja avalduse teemal kaebajaga vestlemas 29.02.
  28. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  29. E. Sommer palub 31.05.
  30. a määruskaebuses Tartu Halduskohtu 24.05.
  31. a määrus tühistada ning enda kaebus menetlusse võtta. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on Tartu Halduskohus 21.05.
  32. a otsusega haldusasjas nr 3-12-238 tunnistanud õigusvastaseks E. Sommeri suhtes 05.12.2011 kuni 13.02.2012 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise, mis toimus Tartu Vangla julgeolekuosakonna juhataja 05.12.
  33. a käskkirja nr 1-4/2989 alusel. Seega on kaebaja kasutanud kõiki õiguskaitsevahendeid tuvastamaks, et tema kinnisesse kambrisse paigutamine
  34. a detsembris oli õigusvastane ning Tartu Halduskohtu 24.05.
  35. a määruse tegemise ajaks oli ära langenud asjaolu, mis takistas kohtul käesoleva haldusasja menetlemist. Kaebaja soovib ikkagi, et tuvastataks Tartu Vangla vanglakomisjoni tegevusetuse õigusvastasus. Kuna on tõendatud, et kaebajat hoiti kinnises kambris õigusvastaselt, tulnuks vanglakomisjonil 2 asjaolusid kontrollida ja teha Tartu Vanglale ettepanek lõpetada kaebaja inimõiguste rikkumine. Tegevusetusega rikkus vanglakomisjon kaebaja õigusi. Kaebaja soovis enda 07.12.
  36. a avaldusele ikkagi kirjalikku vastust.
  37. Justiitsministeerium jääb vastuses määruskaebusele oma 16.05.
  38. a vastuse nr 13-3/4766 seisukohtade juurde. Justiitsministeerium lisab, et olukorras, kus isikul puudub kaebeõigus, ei oma tähendust see, mis teemal K. Joost kaebajaga täpselt vestles. Justiitsministeerium märgib, et vanglakomisjonil puudub pädevus teha vangla suhtes siduvaid otsustusi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  39. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
  40. Esitatud kaebusest ja selle täpsustusest nähtuvalt soovis kaebaja vaidlustada vanglakomisjoni tegevusetust, mis seisneb selles, et kaebaja 07.12.2011 esitatud avaldusele ei ole Tartu Vangla vanglakomisjon reageerinud. Kaebaja 07.12.
  41. a avaldus puudutas Tartu Vangla väidetavalt õigusvastast käitumist seoses tema paigutamisega kinnisesse kambrisse alates 02.12.
  43. Käesoleva haldusasja materjale ja KIS-ist nähtuvaid haldusasjadega nr 3-12-238 ning nr 3-12-1546 seonduvaid materjale arvestades nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga E. Sommeri kaebuse tagastamise kohta, milles taotleti vanglakomisjoni tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamist. Halduskohus on põhjendatult viidanud kaebuse tagastamise alusena sellele, et vanglakomisjon on VangS § 108 lg-st 1 tulenevalt vangla tegevuse üle üldsuse kontrolli teostav kogu. Selle koosseisu ei kuulu vanglaametnikud ja selle koosseisu ei või nimetada täidesaatva riigivõimu asutuste ametnikke. Vanglakomisjoni põhiülesanne on VangS § 108 lg-st 2 tulenevalt aidata vanglal korraldada vangla tööd, sealhulgas abistada vanglat kinnipeetavate ja karistusjärgselt kinnipeetavate paigutamise, õppimise, töötamise, toitlustamise, meditsiinilise teeninduse, järelevalve ja teiste karistuse täideviimisega seotud küsimuste lahendamisel. Seega on vanglakomisjonil abistav ja nõuandev funktsioon. HMS § 8 lg-st 1 tuleneb, et haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Kuna vanglakomisjoni ei ole volitatud täitma avaliku halduse ülesandeid, siis ei ole tegemist haldusorganiga. Lisaks sellele ei ole vanglakomisjon ka kinnipeetavate vaideid läbivaatav haldusorgan ega kuulu vanglateenistusse. Kinnipeetava suhtes saab otsuseid teha üksnes vanglateenistus ja kinnipeetava vaiet läbi vaatama on pädevad vangla direktor ja Justiitsministeerium. Kui kaebaja soovib vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist, siis sellise nõude saab kinnipeetav esitada iseseisva nõudena üksnes halduskohtule. Vanglakomisjonil on küll õigus vastu võtta otsuseid, soovitusi ja proteste (VangS § 108 lg 4), kuid seda üksnes oma ülesannete täitmiseks. Vanglakomisjoni ülesandeks ei ole vangla haldusaktide õiguspärasuse kontroll. Vanglale siduvaid või kinnipeetavate suhtes siduvaid ja vanglale täimiseks kohustuslikke otsuseid komisjon teha ei saa. Samuti ei saa komisjon tuvastada vangla haldusaktide või toimingute õigusvastasust, mis, nagu juba varasemalt märgitud, on võimalik vaid kohtumenetluses või muu nõude lahendamisel vaidemenetluses. 3 PS § 46 annab igaühele küll õiguse pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Vanglakomisjon aga ei kuulu ühegi eeltoodud liigi alla. Seega ei ole tegemist riigiasutusega ega muu avalik-õigusliku isikuga, mistõttu ka märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus vanglakomisjonile ei kohaldu. Kinnipeetava õigus pöörduda vanglakomisjoni poole tuleneb üksnes vanglakomisjoni põhimääruse § 9 lg-st 3 ning komisjon lahendab kinnipeetava pöördumisi põhimääruses toodud ulatuses ja viisil. Kinnipeetavale tagasiside andmise aega ega kohustuslikku vormi põhimääruses kehtestatud ei ole. Vanglakomisjon on oma töökorralduses ja avalduste läbivaatamisel põhimääruse kohaselt vaba, kui põhimäärus ei näe ette täpsemat korda.
  44. Halduskohtu ülesanne on isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel (HKMS § 2 lg 1). Halduskohtu pädevuses on üksnes avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kinnipeetava ja vanglakomisjoni vahel puudub avalik-õiguslik suhte, vanglakomisjon ei ole täidesaatva võimu osa ega teosta täidesaatvat võimu. Seetõttu ei saa komisjoni tegevuse peale kaevata ka halduskohtusse. Komisjoni tegevus või tegevusetus ei saa rikkuda kinnipeetava õigusi, kuna kinnipeetaval ei ole sellist subjektiivset õigust, mida vanglakomisjon saaks rikkuda. Eeltoodust tulenevalt on õige halduskohtu seisukoht, et kinnipeetav saab oma väidetavalt rikutud õigusi kaitsta läbi vaidemenetluse, kohtumenetluse ja kahju hüvitamise menetluse. Kuna E. Sommer ei olnud rahul enda lukustatud kambrisse paigutamisega
  45. a detsembris, siis tulnuks tal oma õiguste kaitseks vaidlustada vangla haldusakti või toimingut, millega ta lukustatud kambrisse paigutati, mitte aga nõuda vanglakomisjonilt mingi tegevuse sooritamist olukorras, kus tegemist ei ole kinnipeetava õiguste kaitse ülesandeid täitva koguga.
  46. Seda, et kaebaja on tegelikult kasutanud ka seadusest tulenevat ja oma õiguste kaitse saavutamiseks kohast viisi, märgib ta ise ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses, viidates haldusasjale nr 3-12-
  47. Nimetatud haldusasja materjalidest nähtuvalt paigutati kaebaja 02.12.2011 eraldatud lukustatud kambrisse esmalt peaspetsialist-korrapidaja 02.12.
  48. a otsuse alusel ja edaspidi vangla julgeolekuosakonna juhataja 05.12.
  49. a käskkirja nr 1-4/2989 alusel. Haldusasjas nr 3-12-238 tehtud 21.05.
  50. a otsuse kohaselt tunnistas halduskohus õigusvastaseks Tartu Vangla 05.12.
  51. a käskkirja nr 1-4/2989 alusel kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise. KIS-ist nähtuvalt on E. Sommer esitanud
  52. a juulis halduskohtule ka hüvitamiskaebuse, nõudes mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist Tartu Vanglalt selle eest, et teda hoiti 02.12.2011-13.02.2012 õigusvastaselt lukustatud kambris. Selles asjas jättis halduskohus kaebuse 07.03.
  53. a otsusega rahuldamata ja E. Sommeri apellatsioonkaebus on Tartu Ringkonnakohtu menetluses. Eeltoodust tulenevalt on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega seonduvad kaebaja õigused kaitstud viidatud asjades kohaste kaebuste esitamisega ning ringkonnakohus nõustub halduskohtu tõdemusega, et kaebaja ei saa valida oma õiguste kaitseks suvalist viisi, vaid ta peab lähtuma selleks seadusega sätestatud korrast. Tiit Lõhmus Mati Kartau 4 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.