← Eesti

3-11-2710/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Mati Kartau ja Madis Ernits 10.07.2013, Tartu 3-11-2710 Valdur Vesingi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks võimaldama suitsetada rohkem kui üks kord ühe tunni kestel ööpäevas Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu 11.05.

  1. a otsus Valdur Vesingi apellatsioonkaebus Lihtmenetlus Kaebaja Valdur Vesingi Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11.05.
  2. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni 09.08.
  3. RINGKONNAKOHTU SELGITUSED
  4. Kaebaja on esitanud ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu 11.05.
  5. a otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl 67-51). Tartu Ringkonnakohus määras 12.12.
  6. a määrusega vaadata kaebaja apellatsioonkaebus läbi lihtmenetluses. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 5 järgi võib ringkonnakohus teha lihtmenetluses otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, põhjendused apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses, kaebuse või apellatsioonkaebuse kohta esitatud vastuses või halduskohtu otsuses; ning kohus järgib neid põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele, HKMS § 201 lg-le 5 ja dokumendile, kus põhjendused sisalduvad. Antud juhul peab ringkonnakohus võimalikuks teha asjas otsuse HKMS § 201 lg 5 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata.
  7. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult kaebuse rahuldamata jätnud ning apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kaebaja on palunud kohtul kohustada Tartu Vanglat võimaldama käia suitsetamas rohkem kui üks kord ühe tunni kestel ööpäevas. Halduskohtu otsuses (tl 41-42), Tartu Vangla vaideotsuses (tl 3-3 pöördel), Tartu Vangla vastuses kaebusele (tl 17-17 pöördel) ning Tartu Vangla vastuses apellatsioonkaebusele on ammendavalt selgitatud, miks selline nõue rahuldamisele ei kuulu ning miks on üksnes jalutuskäigu ajal väliskeskkonnas suitsetamist lubav korraldus õigustatud. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega.
  8. Apellatsioonkaebuses on kaebaja jätkuvalt seisukohal, et vastustaja tegevus ei vasta õigusaktides kehtestatule. See, et vastustaja tohib suitsetamist korraldada oma äranägemisest lähtuvalt, ei tähenda kaebaja hinnangul seda, et ta võiks selle täiesti ära keelata või sellele mingi ajalise piirangu kehtestada. Vastuseks kaebaja eeltoodud väitele märgib kohus järgmist. Tartu Vanglas kui riigiasutuses suitsetamise korraldust reguleerivad seaduse tasandil tubakaseaduse (TubS) § 30 lg 1 ja lg 2 p
  9. TubS § 30 lg 1 sisaldab endas väga laia kaalutlusõigust, millest tulenevalt on piiritletud maa-ala, sh ka Tartu Vangla territooriumi valdajal õigus otsustada sellel maa-alal suitsetamise lubamine enda äranägemisel, arvestades TubS § 30 lõikeid 3 (nõuded suitsetamisruumile) ja 4 (nõuded suitsetamisalale) ning TubS § 31 (nõuded suitsetamise korraldusele toitlustusettevõttes). Eeltoodud seadusesätetest ei tulene piiritletud maa-ala valdajale keeldu piirata vajadusel suitsetamist lisaks selleks ette nähtud kohtade määratlemisega ka ajaliste piirangutega. Kuigi Tartu Vangla kodukorda reguleerivates õigusaktides ei ole otseselt kehtestatud suitsetamise ajalist piirangut, tuleneb see tõepoolest asjaolust, et kinni peetavatele isikutele võimaldatakse jalutuskäike ning seega ka viibimist jalutusalal vangistusseaduse § 55 lg-st 2 tulenevalt vähemalt üks tund päevas. Rohkem kui üks tund päevas jalutusalal viibimise tagamise kohustust vanglal ei ole. Vastustaja on oma 10.11.
  10. a vaideotsuses (tl 3-3 pöördel) põhjalikult selgitanud suitsetamisala väliskeskkonnas asumise põhjusi ning eesmärke. Nimelt on justiitsministri 30.11.
  11. a määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ alates 08.03.2010 kehtiva § 82 muutmise eelnõu seletuskirja kohaselt võimaldatud kinnipeetavatele suitsetamist vaid väliskeskkonnas eelkõige põhjusel, et kõikidel vanglas viibivatel kinnipeetavatel, vanglas töötavatel ja vanglat külastavatel isikutel on õigus suitsuvabale keskkonnale. Seega on sellise muudatuse eesmärgiks saavutada vanglas keskkond, kus seal viibivad suitsetavad isikud kahjustaksid võimalikult vähe nii enda kui neid ümbritsevate isikute tervist. Suitsetamise võimaldamine üksnes värskes õhus asuvas jalutusaias, kus tubakasuitsu õhus hajumise tõttu omab see ümbritsevatele isikutele vähem kahjulikku mõju, on vaieldamatult sellise eesmärgiga kooskõlas.
  12. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja ammendavalt selgitanud, miks ei ole vastustajal võimalik võimaldada kinni peetavatele isikutele jalutuskäigule saatmist mitmel korral päevas. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega ning märgib täiendavalt, et jalutuskäiguks ja seega ka suitsetamiseks ette nähtud aja piirangu näol on tegemist mõõduka vahendiga soodustamaks tubakavaba keskkonna teket, mis ei piira ülemäära kinni peetavate isikute õigust end läbi suitsetamise teostada. Kinni peetavatel isikutel on endiselt võimalik soovi korral vangla päevakorras ette nähtud ajal selleks ette nähtud kohas suitsetada. Vanglas kehtestatud päevakorra järgimine ning sellest tulenev kinni peetava isiku valikute tegemise piiratus on aga vangistusega paratamatult kaasnev ebameeldivus. Seega puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda talle suitsetamise võimaldamist ajal, mil ta ei ole vanglas kehtestatud päevakavaga ette nähtud ajal vanglateenistuse ametniku saatel jalutusaias, ning kohtul puudub alus kaebaja kohustamisnõude rahuldamiseks. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Maili Lokk Mati Kartau 2 Madis Ernits

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.