← Eesti

3-12-2592/47

Obsah (8)§ 235§ 251§ 108§ 109§ 121§ 123§ 151§ 120

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Ruth Plaks ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht 26. august 2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-2592 Haldusasi A Pi ja K

§ 235lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Varbla Vallavolikogu 19.08.2003 otsusega nr 36 (tl 17) kehtestati Tamba tuulepargi detailplaneering. Nimetatud detailplaneeringuga lubati rajada kolm tuulegeneraatorit ja üks tuulegeneraatoritega seotud alajaam. 3-12-2592
  2. Varbla Vallavalitsus väljastas 25.01.2006 ehitusloa nr 212 Tamba tuulegeneraatori nr 1 püstitamiseks, ehitisregistri kood 220269754 (tl 26-27) ja ehitusloa nr 213 Tamba tuulegeneraatori nr 2 püstitamiseks, ehitisregistri kood 220269765 (tl 28-29), Tamba külas, Varbla vallas.
  3. Varbla Vallavalitsus väljastas 10.02.2012 ehitusloa nr 2449 Tamba tuulegeneraatori nr 1 püstitamiseks Dorbeki kinnistul, Tamba külas, Varbla vallas, ehitisregistri kood 220269754 ja ehitusloa nr 2450 Tamba tuulegeneraatori nr 2 püstitamiseks Kaljuste kinnistul, Tamba külas, Varbla vallas, ehitisregistri kood
  5. Varbla Vallavolikogu otsustas 13.11.2012 istungil protokolli nr 11 kohaselt mitte algatada Tamba tuulepargi detailplaneeringu muutmist ja mitte peatada detailplaneeringu alusel väljastatud ehituslubasid.
  6. A P ja K P esitasid 12.12.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõuetega tühistada Varbla Vallavolikogu 13.11.2012 protokolliline otsus nr 11 ja kohustada Varbla Vallavalitsust haldusakti andmiseks, millega otsustatakse 25.01.2006 ehituslubade nr 212 ja nr 213 ning 10.02.2012 ehituslubade nr 2449 ja nr 2450 tühistamine, või alternatiivselt tuvastada Varbla Vallavolikogu 13.11.2012 protokollilise otsuse nr 11 ja Varbla Vallavalitsuse 25.01.2006 ehituslubade nr 212 ja nr 213 ning 10.02.2012 ehituslubade nr 2449 ja nr 2450 õigusvastasus. Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus, milles palutakse

§ 251

lg 1 p 1 alusel peatada Varbla Vallavalitsuse 25.01.2006 ehituslubade nr 212 ja nr 213 ning 10.02.2012 ehituslubade nr 2449 ja nr 2450 täitmine ja

§ 251

lg 1 p 5 alusel keelata Tuuleenergia Osaühingul ja mistahes kolmandal isikul nende ehituslubade täitmine ehk ehitamine.

  1. Halduskohus palus Varbla vallal ja Tuuleenergia Osaühingul esitada esialgse õiguskaitse taotluse suhtes seisukoha. Varbla valla 17.12.2012 vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele leiti, et ehituslubade täitmise peatamine on arendaja huve ebaproportsionaalselt riivav ja kaebeõiguse olemasolu on küsitav.
  2. Tuuleenergia Osaühing palus 17.12.2012 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ja esitas taotlusele vastuväited.
  3. Tallinna Halduskohtu 18.12.2012 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
  4. A P ja K P esitasid halduskohtu 18.12.2012 määruse peale määruskaebused, millele halduskohus küsis 03.01.2013 kohtunõudega Varbla valla ja Tuuleenergia Osaühingu vastust. 08.01.2013 vastustes palusid Varbla vald ja Tuuleenergia Osaühing jätta määruskaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 17.01.2013 määrusega määruskaebused rahuldamata.
  5. Tallinna Halduskohus tagastas 14.06.2013 määrusega A Pi ja K Pi kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 2 p 1 alusel. 11. Tuuleenergia Osaühing esitas 17.06.2013 Tallinna Halduskohtule taotluse menetluskulude väljamõistmiseks ning alternatiivselt määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 14.06.2013 määruse peale. Taotluse kohaselt kandis kolmas isik juba enne kaebuse tagastamist märkimisväärseid menetluskulusid, mis tulenesid seisukoha koostamisest kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse suhtes. Kuigi halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud menetluskulude väljamõistmise regulat2

(6)3-12-2592 sioon ei sätesta otseselt menetluskulude väljamõistmise korda kaebuse tagastamise korral, on kolmas isik seisukohal, et antud olukorras tuleb analoogia alusel rakendada

§ 108

lg-t 4 – kaebuse tagastamise puhul kaebajale on sisuliselt tegu kaebuse läbi vaatamata jätmisega. Seega palub kolmas isik kohtul kaebajatelt menetluskulud

§ 108

lg 4 ning

§ 109lg 1 alusel välja mõista.

Kui kohus asub seisukohale, et pärast kaebuse tagastamist 14.06.2013 määrusega ei ole võimalik menetluskulude jagamise taotlust lahendada, esitab kolmas isik kohtule määruskaebuse, paludes kohtul 14.06.2013 määrus tühistada osas, millega on jäetud menetluskulude jaotus kindlaks määramata, ning määrata menetluskulude jaotus kindlaks uue määrusega (

§ 108lg 12 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 173 lg 1). Kui kohus jätab menetluskulud kaebajate kanda, palub kolmas isik

§ 109

lg 1 mõistes arvesse võtta menetluskulude nimekirja ning kolmanda isiku kasuks välja mõista haldusasja nr 3-12-2592 raames kantud menetluskulud summas 1339,20 eurot. Kui kohus peaks leidma, et

§ 108

lg-s 4 sätestatud menetluskulude jaotuse kord, mille kohaselt kannab kaebuse esitaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, ei ole analoogia alusel kohaldatav kaebuse tagastamise ja kaebuse menetlusse võtmata jätmise korral, esitab kolmas isik kohtule taotluse tunnistada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud menetluskulude väljamõistmise regulatsioon, s.h

§ 108lg 4, põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks.

Kui kaebuse tagastamise ja kaebuse menetlusse võtmata jätmise korral ei ole võimalik halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt kaebajalt menetluskulusid välja mõista, tekib olukord, kus menetluspooled võivad olla perspektiivitu kaebuse alusel kandnud märkimisväärseid menetluskulusid, kuid menetluskulude väljamõistmine kaebajalt ei ole võimalik. Ka esialgse õiguskaitse institutsiooni olemus nõuab menetluskulude väljamõistmise võimalikkust olukorras, kus pärast esialgse õiguskaitse taotluse lahendamist kohtu poolt kaebust menetlusse ei võeta. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise üheks põhiliseks aluseks on kaebuse perspektiivitus. Seega tuleb õiguskaitse taotlusele vastuse koostamisel teha ära suur osa kaebusele vastamise tööst, et põhistada kaebuse perspektiivitust. Olukord, kus kolmas isik on enne kohtu poolt kaebuse menetlusse võtmist kandnud menetlusega seoses menetluskulusid, kaebus jääb hiljem menetlusse võtmata ning menetluskulusid kandnud kolmandal isikul puudub võimalus kantud menetluskulusid kaebajalt välja nõuda, riivab menetluskulusid kandnud kolmanda isiku PS §-dest 13, § 14 ja § 15 tulenevat õigust kohtulikule kaitsele ning PS §-st 32 tulenevat õigust omandiõiguse kaitsele. Halduskohtumenetlusse ei sisene osapooled, v.a kaebaja, vabatahtlikult, vaid kaebuse esitamisest tingituna. Olukorras, kus

§ 108

lg-s 4 sätestatud menetluskulude jaotuse kord ei ole analoogia alusel kohaldatav kaebuse tagastamisele ja kaebuse menetlusse võtmata jätmisele, tuleb tunnistada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud menetluskulude väljamõistmise regulatsioon osas, mil määral see ei võimalda taotleda kolmandal isikul ja vastustajal menetluskulude hüvitamist juhul, kui kaebus tagastatakse või jäetakse menetlusse võtmata, PS §dega 13, 14, 15 ja 32 vastuolus olevaks ning mõista kaebajatelt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud menetluskulude nimekirja alusel. 12. Varbla vald leidis 20.06.2013 vastuses, et esitatud taotlus teda ei puuduta, ega pidanud seetõttu seisukoha esitamist vajalikuks. A P ja K P taotlusele ei vastanud. 13. Tallinna Halduskohus jättis 10.07.2013 määrusega rahuldamata Tuuleenergia Osaühingu taotluse menetluskulude väljamõistmiseks (resolutsiooni p 1) ning

§ 108lg 4 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks (resolutsiooni p 2). Kohus põhjendas määrust järgmiselt. 3

(6)3-12-2592

§ 108

lg 4 järgi kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui selles paragrahvis ei sätestata teisiti. Haldusasjas nr 3-12-2592 tagastas kohus kaebuse läbivaatamatult

§ 121lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.

Kohus tagastas kaebuse, leides, et haldusasja ei ole võimalik menetlusse võtta.

§ 108

lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette aluseid, millisel juhul oleks võimalik menetluskulude väljamõistmine kaebuse tagastamise korral. Põhiseadusest tuleneb igaühe õigus oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral pöörduda kohtusse. Tuuleenergia Osaühingu poolt esitatud taotluses sisalduvaid asjaolusid arvestades on seadusandja seadnud piirangud kolmanda isiku menetluskulude tasumise kohustuse tekkimisele kaebuse tagastamise korral. Kohus edastas kohtuasja materjalid Tuuleenergia Osaühingule tutvumiseks ning pidas vajalikuks küsida esialgse õiguskaitse taotlusele seisukohti. Halduskohtumenetluse seadustik kohustab teavitama kolmandat isikut tema õigusi ja kohustusi hõlmavast kohtuasjast, samas ei sea kohustust vastata kohtunõudele seisukohtade esitamise osas (nt

§ 123lg 2).

Tegemist on kolmanda isiku vabatahtliku otsustusega. Käesoleval juhul pidas kolmas isik vajalikuks ning võimalikuks esitada seisukohad kaebajate esialgse õiguskaitse taotlusele, kaasates selleks esindajad, mille tagajärjel tekkis tal kulu. Arvestades seda, et kohtusse pöördumise õigus peab olema põhimõtteliselt tagatud kõigi haldusaktide ja toimingute puhul, sõltumata nende võimalikust edukusest kohtumenetluses, on põhjendatud erinevate menetlusosaliste erinev kohtlemine menetluskulude jaotamisel kaebuse tagastamise korral. MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 14. Tuuleenergia Osaühing palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 10.07.2013 määrus tühistada ja uue määrusega teha kindlaks menetluskulude jaotus ning mõista kaebajatelt kolmanda isiku kasuks välja haldusasja nr 3-12-2592 raames kolmanda isiku kantud menetluskulud 1339,20 eurot. Koos määruskaebusega esitas kolmas isik taotluse tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks menetluskulude väljamõistmise regulatsiooni puudumine kaebuse tagastamise korral, kui kohus leiab, et halduskohtumenetluse seadustik kolmanda isiku kasuks menetluskulude väljamõistmist kaebuse tagastamise korral ei võimalda. Tulenevalt

§ 108lg-st 12 ja Ts

MS § 173 lg-st 1 peab kohus märkima määruses, millega kaebus jäetakse menetlusse võtmata, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Halduskohus ei ole 14.06.2013 määruses, millega kaebus tagastati ja jäeti seetõttu menetlusse võtmata, menetluskulude jaotust menetlusosaliste vahel märkinud. Kui kohus rahuldab määruskaebuse, palub kolmas isik

§ 108

lg-st 4 lähtudes jätta menetluskulud kaebajate kanda, sest kaebuse menetlusse võtmata jätmine on menetluskulude jaotamisel analoogne kaebuse läbi vaatamata jätmisega. Kuigi halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud menetluskulude väljamõistmise regulatsioon ei sätesta otseselt menetluskulude väljamõistmise korda kaebuse tagastamise korral kaebajale, peab kaebuse tagastamise korral olema võimalik menetluskulude väljanõudmine kaebajalt, nt analoogia alusel

§ 108lg-t 4 rakendades.

Vastasel juhul tekib olukord, kus perspektiivitu kaebuse alusel on pooled pidanud kandma märkimisväärseid kulusid, kuid nende väljanõudmine kaebajalt ei ole võimalik. See soosib alusetute kaebuste esitamist ja ei ühti demokraatliku õigusriigi põhimõtetega, mille kohaselt peaksid isikud olema kaitstud pahatahtlike ning alusetute kohtuvaidluste eest läbi menetluskulude hüvitamise instituudi. 4

(6)3-12-2592 Ebaõiged on halduskohtu väited, et kolmandad isikud sisenevad halduskohtumenetlusse ning kannavad seetõttu ka menetluskulusid vabatahtlikult. Tamba tuulepargi ehituslubade kehtivuse osas on kohtule esitatud kokku seitse kaebust koos esialgse õiguskaitse taotlustega, millega sooviti tuulepargi ehitustegevus peatada. Kõik taotlused jäid tänu kolmanda isiku ja vastustaja menetlusse sekkumisele rahuldamata ja kaebused jäid menetlusse võtmata. Kolmas isik kandis esialgse õiguskaitse taotlustele vastuseid koostades märkimisväärseid menetluskulusid. Tegemist oli tema jaoks eluliselt tähtsate menetlustega, milles osalemine ning seisukohtade esitamine oli vältimatu. Põhjendatud ja vajalike menetluskulude väljanõudmine kaebajalt peaks olema igal juhul võimalik ka juhul, kui kaebust ei võeta menetlusse. Kindlasti peaks see olema võimalik olukorras, kus menetlusosalisel puudub ohustatavate hüvede kaalukuse tõttu (käesoleval juhul ca 40 miljonit eurot maksva projekti nurjumine) sisuline võimalus jätta esialgse õiguskaitse taotlusele reageerimata. Seda, mis summas on kulude hüvitamine põhjendatud, otsustab kohus lähtuvalt kaasuse asjaoludest. Kolmas isik palub enda menetluskulude nimekirjana

§ 109lg 1 mõistes arvesse võtta 17.06.2013 taotluses toodud menetluskulude nimekirja.

Kui kohus leiab, et

§ 108

lg-s 4 sätestatud menetluskulude jaotus ei ole analoogia alusel kohaldatav kaebuse tagastamise ja kaebuse menetlusse võtmata jätmise korral, palub kolmas isik tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud menetluskulude väljamõistmise regulatsioon ulatuses, milles see ei võimalda menetluskulude väljamõistmist kaebajalt kaebuse tagastamise korral. Olukord, kus kolmas isik on enne kaebuse menetlusse võtmist kandnud menetlusega seotud menetluskulusid, kaebus jääb hiljem menetlusse võtmata ning menetluskulusid kandnud kolmandal isikul puudub võimalus kantud menetluskulusid kaebajalt välja nõuda, riivab tema PS §-dest 13, 14 ja 15 tulenevat õigust kohtulikule kaitsele ning PS §-st 32 tulenevat õigust omandiõiguse kaitsele. 15. Varbla vald, A P ja K P ei ole määruskaebuse suhtes seisukohta esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 16. Tallinna Ringkonnakohus asus 11.04.2012 määruses nr 3-12-248 (p-d 13-14) seisukohale, et kaebuse tagastamine ei ole samastatav kaebuse läbivaatamata jätmise ja menetluse lõpetamisega, vaid

tähenduses on tegemist erinevate menetlustoimingutega, millel on erinevad alused, sisu ja õiguslikud tagajärjed.

§ 151

asetusest seadustiku struktuuris ja § 151 lg 1 p 1 tekstist järeldub, et läbi saab jätta vaatamata juba menetlusse võetud kaebust. Seetõttu ei anna

§ 108

lg 4 kaebuse tagastamise korral alust vastustaja / kolmanda isiku menetluskulude kaebajalt väljamõistmiseks. Menetluskulude väljamõistmine kaebajalt on võimalik vaid juhul, kui kohus on kaebuse menetlusse võtnud. Vastustaja või kolmanda isiku poolt menetluskulude kandmine enne kaebuse menetlusse võtmist on erandlik ja leiab aset eelkõige juhul, kui esialgse õiguskaitse kohaldamise üle otsustatakse enne kaebuse puuduste kõrvaldamist või halduskohus peab vajalikuks enne kaebuse menetlusse võtmise otsustamist

§ 120lg 4 alusel ära kuulata ka vastustaja ja kolmanda isiku.

Eelnevast ei järeldu siiski, et vastustaja või kolmas isik saaks nõuda menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ka juhul, kui kaebus tagastatakse ehk seda pole veel menetlusse võetud. Samuti leidis ringkonnakohus (p 16), et isegi kaebaja käitumise võimalik pahatahtlikkus ei anna

§ 108järgi alust menetluskulude temalt väljamõistmiseks.

Eeltoodud seisukohale on ringkonnakohus ka hiljem korduvalt viidanud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2012 määrus nr 3-12-932, p 21; 02.07.2012 määrus nr 3-12-607; 5

(6)3-12-2592 14.03.2013 määrus nr 3-12-2617, p 8; 22.03.2013 määrus nr 3-13-276, p 10) ning jääb selle juurde ka käesolevas asjas. 17. Ringkonnakohus ei jaga määruskaebuse esitaja seisukohta, et

-s sätestatud menetluskulude väljamõistmise regulatsioon on põhiseadusega vastuolus, kuna selles ei ole sätestatud võimalust mõista kaebuse tagastamise korral kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja viimase poolt kantud menetluskulud. Halduskohus leidis õigesti, et kolmandal isikul ei ole enne kaebuse menetlusse võtmist õiguslikku kohustust esitada halduskohtule seisukohti esialgse õiguskaitse taotluse või määruskaebuse kohta. Olukorras, kus kolmas isik peab esialgse õiguskaitse kohaldamist oma õigusi kahjustavaks, on tal võimalik esialgse õiguskaitse rakendamise korral taotleda pärast kaebuse menetlusse võtmist kohtult esialgse õiguskaitse määruse tühistamist või vähendada kantavate menetluskulude suurust, esitades esialgse õiguskaitse määruse peale määruskaebuse. Olukorras, kus kohus ei ole veel võtnud seisukohta kaebajal kaebeõiguse või kaebuse eduväljavaadete osas, ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamise vältimiseks pidada kohtule kolmanda isiku poolt seisukohtade esitamist tingimata vajalikuks. Kohus võib veenduda kaebuse vähestes eduväljavaadetes ka pelgalt kaebusele tuginedes, samuti võib kolmas isik oodata vastustajaks oleva haldusorgani poolt haldusakti õiguspärasust selgitavate väidete esitamist. Kaebuse tagastamise korral vastustaja või kolmanda isiku menetluskulude kaebajalt väljamõistmise regulatsiooni puudumist saab õigustada ka sellega, et teiste menetlusosaliste poolt ei ole selles staadiumis veel võimalik kuigi suurte menetluskulude kandmine, mis võiks ülemääraselt riivata nende varalisi õigusi või õigust kohtulikule kaitsele, sest kaebuse menetlusse võtmine tuleb otsustada kiiresti, et tagada menetluse kiire läbiviimine. 18. Kuna

ei näe kaebuse tagastamise korral ette menetluskulude väljamõistmist teiste menetlusosaliste (sh määruskaebuse esitaja) kasuks, ei anna määruskaebuse rahuldamiseks alust ka määruskaebuse esitaja väide, et halduskohus oleks menetluskulude jaotuse pidanud kindlaks määrama juba kaebuse tagastamise kohta tehtud määruses. 19. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.07.2013 määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Madise /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.