3-13-2341/2

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number 3-13-2341 Määruse kuupäev

1. november 2013 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi Marko Silla kaebus v.adv Valli Kallaste vastu kahju hüvitamiseks. Resolutsioon
2. Tagastada Marko Silla kaebus haldusasjas nr 3-13-
4. Kohtumääruse ärakiri saata kaebajale.
5. Tagastada kaebus esitajale pärast määruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud
7. novembril 2013 saabus Tartu Halduskohtusse Marko Silla (Sild) kaebus v. adv V. Kallaste vastu, milles kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamiseks vastustajalt 1000 euro väljamõistmist. Kaebuse kohaselt oli V. Kallaste kaebaja esindaja
8. mail 2013 aastal toimunud kohtuistungil, kus vaadati läbi kaebaja vangistusest ennetähtaegse vabastamise taotlust. V. Kallaste määrati kaebaja esindajaks riigiõigusabi korras. Vaatamata sellele, et kaebaja avaldas V. Kallastele enne istungit, et soovib ennetähtaegset vabanemist, oli V. Kallaste vastu kaebaja vabastamisele. Kaebaja esindaja seisukoht mõjutas oluliselt kogu istungi kulgu ning võttis kaebajalt võimaluse ennetähtaegsele vabanemisele. Hiljem põhjendas V. Kallaste vastuseisu kaebaja vabastamisele sellega, et pidas kaebajale kasulikumaks määratud karistus lõpuni kanda. Advokatuuri aukohtu
9. augusti 2013 otsusega on V. Kallaste käesoleva asjaga seoses süüdi tunnistatud distsiplinaarsüüteos ja karistatud noomitusega. Kohtu seisukoht
10. Kohus leiab, et kaebuse läbivaatamine ei ole halduskohtu pädevuses ning kaebus tuleb tagastada.
11. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) kohaselt riigi õigusabi on füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine riigi õigusabi seaduses sätestatud alustel ja korras. RÕS § 4 lg 3 p 7 järgi on riigi õigusabi liigiks muu hulgas ka isiku esindamine täitemenetluses. Vastavalt advokatuuriseaduse (AdvS) § 40 lg-le 1 õigusteenus on kutsetegevusena õigusnõustamine, isiku esindamine või kaitsmine kohtus, kohtueelses menetluses või mujal ning isikule dokumendi koostamine ja tema huvides muu õigustoimingu tegemine. Õigusteenuse osutamiseks sõlmib advokaadibüroo pidaja isikuga kliendilepingu, milles lepitakse kokku õigusteenust osutava advokaadi nimi, tema volitus ja ülesanded ning advokaaditasu vorm ja suurus või määr (AdvS § 55 lg 1). Advokaat on kohustatud kasutama kliendi huvides kõiki seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise, säilitades kutseau ja väärikuse ning teavitama klienti õigusteenuse osutamisega seotud tegevusest (AdvS § 44 lg 1). Tulenevalt AdvS § 55 lg-st 3 kohaldatakse kliendilepingule käsundit reguleerivaid sätteid, arvestades advokatuuriseaduses sätestatud erisusi. Eeltoodust järeldab kohus, et õigusteenuse osutamisel tekib isiku ja advokaadi vahel eraõiguslik lepinguline suhe, mis olemuselt sarnaneb enim käsundiga (VÕS § 619).
12. Kohtu hinnangul ka juhul, kui õigusteenust osutatakse riigi õigusabi korras, on isiku ja advokaadi vaheliste suhete olemus eraõiguslik. Õigusteenuse osutamisele ei ole iseloomulik võimusuhe teenuse osutaja ja teenuse kasutaja vahel. Tegemist on olemuslikult teenuse osutamisega lepingulisel alusel, s.o võlasuhtega. Asjaolu, et avalik võim finantseerib teenuse osutamist ja seadusega on kehtestatud reeglid riigi õigusabi osutaja määramiseks ei muuda isiku ja advokaadi vaheliste suhete iseloomu. Õigusteenuse kättesaadavuse ja isikute kaitseõiguse tagamine on küll avalikud ülesanded, kuid sellest ei järeldu, et õigusteenuse osutamisel tekivad isikute vahel avalik-õiguslikud suhted. Suhete käsitamise avalik-õiguslike või eraõiguslikena määrab isiku ja advokaadi õiguste ja kohustuste ulatus ja maht. Ka õigusteenuse osutamisel riigi õigusabi korras on isikul õigus nõuda, et advokaat kasutaks isiku huvides kõiki seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja advokaadil on vastavalt õigus saada tasu. Seega on õigusteenuse osutamine riigi õigusabi korras samuti käsund. Nn tavapärasest õigusteenusest eritab riigi õigusabi korras õigusteenuse osutamine üksnes see, et käsundi tingimused on kehtiva õigusega enam reguleeritud. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et riigi õigusabi korras õigusteenuse osutamisel isiku ja advokaadi vahel tekkivad suhted on eraõiguslikud.
13. Vastavalt HKMS § 4 lg-le 1 on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Halduskohtul puudub pädevus eraõigussuhtes tekkinud vaidluste lahendamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 kohaselt vaadatakse eraõigussuhtest tulenev kohtuasi läbi tsiviilkohtumenetluses. Seega on M. Sild esitanud halduskohtule kaebuse, mille nõue tuleks lahendada maakohtus tsiviilkohtumenetluse korras.
14. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p-st 1 tulenevalt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. Eeltoodu alusel juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 1 tagastab kohus kaebuse halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. M. Sillal on võimalus pöörduda oma õiguste kaitseks hagiga maakohtusse. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar kohtunik 2