3-13-2189/2

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number 3-13-2189 Määruse kuupäev

1. november 2013 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Krista Muugi (Muug) kaebus Meeksi valla vastu Resolutsioon Edasikaebamise kord
2. Tagastada kaebus.
3. Kohtumääruse ärakiri saata kaebuse esitajale. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud
4. Tartu Halduskohtusse saabus
5. oktoobril 2013 Krista Muugi kaebus Meeksi valla vastu. Kaebusega vaidlustatakse Meeksi valla 14.10.2013 kirja (kaebuses nimetatud korralduseks) nr 94.4/134, millega on keeldutud menetlemast K. Muugi taotlust Meeksi külas Jaani kinnistul korraldatud jäätmeveos osalemiseks sõlmitud prügiveolepingu lõpetamiseks. Vaidlustatud kirjas on kaebajale selgitatud, et prügiveoleping on sõlmitud Jaani kinnistu omaniku Avo Paapi ja AS-i Eesti Keskkonnateenused vahel, mistõttu ei võta vald K. Muugi, kes ei ole kinnistu omanik, avaldust prügiveolepingu lõpetamiseks menetlusse.
6. Kaebuses selgitab K. Muug, et on üürnik ning põletab oma prügi lõkkes ja plastikpakendid viib Mehikoorma poe juurde prügikonteinerisse. Kohtu seisukoht
7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Tutvunud kaebuse ja sellele lisatud materjalidega, leiab kohus, et kaebus tuleb lähtudes selles toodud asjaoludest HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada ja põhjendab seda järgmiselt.
8. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Seega peab kaebajale kuuluma subjektiivne õigus, mis vajab kaitset. Riigikohus on kaebeõigust määratlenud järgmiselt: „Haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi – põhiõigusi ja 1 vabadusi –, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi. Kohus peab väidetavalt rikutud seadust või muud õigustloovat akti tõlgendades hindama, kas selles sisalduv säte kaitseb vaid avalikke huve või ka üksikisiku huve. Kui säte kaitseb avalike huvide kõrval ka isiku huve, tuleneb sättest isiku subjektiivne õigus nõuda sättest kinnipidamist. Seejuures tuleb arvestada nii sätte eesmärki, kui ka huvi kaalukust. Isiku põhjendatud huvist võib seega välja kasvada ka halduskohtus kaitstav õigus, kuid ainult juhul, kui seadus kaitseb või peab kaitsma seda huvi.“ (RKEKm 3-3-1-15-01, p 22)
9. Kohus selgitab kaebajale esmalt, et Avo Paapi ja AS-i Eesti Keskkonnateenused vahel sõlmitud prügiveolepingust tekkinud vaidluste lahendamiseks puudub halduskohtul pädevus. Tegemist on võlaõigusliku suhtega lepingu poolte vahel, millest tekkinud vaidlusi lahendatakse maakohtus. Lepingu lõpetamist saab siiski nõuda üksnes lepingupool, milleks kaebaja asjaoludest järelduvalt ei ole.
10. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks vabaneda jäätmeveo kohustusest Jaani kinnistul Meeksi külas. Jäätmeveoga liitumine on avalik-õiguslik kohustus, mille kehtivuse ulatust ja millest vabastamise võimalusi reguleerivad avalik-õiguslikud normid. Jäätmeseaduse (JäätS) § 66 lg 2 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete, eelkõige prügi ehk segaolmejäätmete, nende sortimisjääkide ja olmejäätmete tekkekohas liigiti kogumisel tekkinud jäätmeliikide kogumise ja veo. Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik JäätS § 69 lõike 1 alusel. Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskoha järgses veopiirkonnas. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et kui kohaliku omavalitsuse üksus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, võib ta jäätmevaldaja erandkorras vabastada tema taotluse alusel teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest. Jäätmevaldaja JäätS § 69 lg 2 järgi on
11. peatüki (s.o Kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmehooldus) tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Meeksi Vallavolikogu 21.06.2012 määrusega nr 12 „Meeksi valla korraldatud jäätmeveo kord“ (määrus) § 4 lg 4 sätestab, et jäätmevaldajal on õigus esitada vallavalitsusele taotlus enda tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastamiseks, kui jäätmevaldaja kinnisasjal puuduvad ehitised või elu- või äritegevus või muu tegevus, mille käigus võib tekkida jäätmeid. Määruse § 7 lg 5 kohaselt on jäätmevaldaja kohustatud üle andma oma kinnistul tekkinud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed jäätmevedajale, kellele on antud korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessioon jäätmevaldaja elu- või tegevuskoha järgses veopiirkonnas. Jäätmevaldajal puudub õigus anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle muule jäätmekäitlejale või vedada neid jäätmeid ise.
12. Eelnevast tuleneb, et korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastamiseks saab taotluse kohalikule omavalitusele esitada vaid jäätmevaldaja, kelleks on JäätS § 69 lg 2 kohaselt kinnisasja omanik. Jäätmevaldaja ehk kinnistu omanik on ka JäätS § 69 lg 4 adressaadiks, keda kohalik omavalitsus nimetatud kohustusest vabastada saab. Kuna kaebaja ei ole jäätmevaldaja JäätS § 69 lg 2 tähenduses, puudub tal subjektiivne õigus taotleda jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastamist ning seetõttu ka kaebeõigus halduskohtus sellise õiguse kaitseks kaebuse esitamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik 2