Obsah (9)

§ 101§ 195§ 635§ 636§ 643§ 637§ 76§ 110§ 113

2-12-34514 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-34514 Tsiviil

§ 101lg 1 p 2, § 110 lg 1, § 111 lg 1 ja 4.

Lepingu punkti 4.3 kohaselt on hagejal kohustus anda kostjale tööde käigust aru tema esimesel nõudmisel. Lepingu punktis 4.4 võttis hageja kohustuse võimaldada kostjal igal ajal teostada kontrolli tehtavate tööde mahu ja kvaliteedi vastavuse üle pakkumises toodule. Lepingu punkti 7.3 kohaselt kohustus kostja teostama hagejale lepingu sõlmimisel makse summas 2700 inglise naela, mis moodustas X X edasi makstava X hindamise registreerimistasud. Hageja on lepingu üles öelnud.

§ 195

lg 2 teine lause sätestab, et lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Seejuures ei ole lubatud õiguse teostamine seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Seega tulenevalt lepingust ja seadusest on hagejal kohustus anda kostjale tööd üle ja selgitada toestatud tööde seisu. Nimetatud kohustus on hagejal ka siis, kui tegu on käsunduslepinguga. 19. Kostja ei ole hageja tasunõudeid tunnustanud ja ei ole andnud hinnangut hageja poolt lepingu alusel teostatud tööde kvaliteedi ega mahu kohta. Kostja ei ole väitnud, et hageja on lepingu alusel teostatud tööd teostanud kohaselt ehk kostja saab anda hinnangu hageja poolt teostatud tööde kohta siis, kui hageja esitab lepingu alusel teostatud tööd kohta aruande ja annab seni teostatud tööd kostjale üle. Kostja ei ole X hindamise ekspert, mille tõttu ei ole olnud kostjal võimalik anda lepingu aluste tööde kohta hinnanguid jooksvalt. Antud juhul on hageja üheselt deklareerinud, et ta ei anna kostjale üle lepingu alusel teostatud tööd, st kostja poolt nõutud aruannet lepingu alusel teostatud tööde kohta ja vastavaid lepingu alusel loodud materjale ning tõendeid X X tasutud registreerimistasude kohta. Seega on antud juhul kostjal igal juhul õigus oma vastunõude tõttu keelduda hageja tasunõude täitmisest. 20. Antud juhul oleks ka hea usu põhimõttega vastuolus olukord, kus kostjal oleks küll kohustus tasuda hageja poolt igakuiselt lepingu punkti 7.2 kohaselt väljastatud arved, kuid puuduks võimalus nõuda tasumise eeldusena lepingu alusel teostatud tööde kohta aruannet ja tööde teostamise käigus loodud materjalide endale üleandmist. Poolte vahel ei ole vaidlust või on hageja jätnud vastupidise tõendamata, et: (

1. a)Lepingu alusel teostatud töö on üleantav, kuid hageja ei ole seda kostjale üle andnud; (
2. b)kostjal puudub võimalus anda lepingu alusel teostatud tööde kvaliteedi ja mahule hinnangut enne, kui hageja on lepingu alusel teostatud tööd kostjale üle andnud ja (
3. c)kostjal puudub võimalus jätkata X hindamisega koos uue audiitoriga sealt maalt, kus hageja hindamise pooleli jättis ja vastupidise tõendamise kohustus lasub hagejal. Seega oleks hagi rahuldamine vastuolus hea usu põhimõttega, kuna hagi rahuldamise korral tasub kostja hagejale selle eest ise midagi vastu saamata. Maakohtu otsuse põhjendus 21. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel. 22. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. 23. Pooled ei vaidle, et 02.12.2011 sõlmisid hageja ja kostja töövõtulepingu nr 012011, mille objektiks oli töö „XXXX hindamise“ koostamine vastavalt X nõuetele ja kehtivale seadusandlusele. Töid teostati vastavalt tööde teostamise kirjeldusele/pakkumisele (I kd, tl 39-42, 108-110, 179-182). Lisa nr 1 (I kd, tl 43, 111, 183, tõlge 67). Pooled ei vaidle, et lepingu hinnaks oli kokku 54 000 eurot käibemaksuga. Puudub vaidlus, et hageja ütles lepingu üles 5 2-12-34514 04.10.2012 (II kd, tl 18), millega kostja põhimõtteliselt nõustus oma 02.11.2012 vastuses (II kd, tl 19-20). 24. Kuna hageja ja kostja on leidnud, et sõlmitud töövõtulepingu näol võib tegemist olla ka käsunduslepinguga, siis annab kohus esmalt hinnangu, mis lepinguga on poolte vahel 02.12.2011 sõlmitud lepingu näol tegemist. Selleks tuleb lähtuda pooltevahelise lepingu sisust ning eelkõige teenuse osutamiseks kohustatud lepingupoole kohustuste iseloomust. Tähtsust ei oma poolte omavahelise suhte tähistamiseks kasutatud nimetus. 25. Võlaõigusseadus (

) § 619 järgi käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

§ 635

lg 1 alusel töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

1. Tulenevalt poolte vahel 02.12.2011 sõlmitud lepingu punktist 2.1 lepingu objektiks oli töö „X XXX hindamise“ koostamine vastavalt X nõuetele ja kehtivale seadusandlusele. Punkti 2.2 alusel töid teostatakse vastavalt tööde teosta-mise kirjeldusele/pakkumisele. Lisa nr
2. Punkt 3.7 sätestab, et töö lõplikul valmimisel koosta-takse töö üleandmise-vastuvõtmise kahepoolsed aktid nõutavas arvus eksemplaris, seda nii Design kui ka Post-construction etapis. Punkti 4.1 kohaselt töö teostamise tähtaeg on sõltuv ehituse kestusest, kuid ei saa olla pikem kui 5 aastat alates lepingu sõlmimisest. Töövõtja eeldab, et töö teostamise tähtaeg on 12-18 kuud alates lepingu sõlmimisest. Punkti 4.6 järgi töövõtja peab esitama valmis töö tellijale, komplekteerituna 1 eksemplaris paberkandjal. Lisa nr 1 kohaselt lepiti kokku lepingu hinnas 45 000 eurot + käibemaks (töö hind koos käibemaksuga 54 000 eurot), mis pidi sisaldama disaini etapi vahesertifikaati ja ehitusjärgse ülevaate lõplik sertifikaati. Lepingust ja selle lisadest nähtuvalt oli lepingu eesmärgiks X sertifikaadi saamine. Nii töövõtuleping kui ka käsundusleping on teenuse osutamise lepingud, kuid vaidlusaluse lepingu sisust tulenevalt ei ole see suunatud mitte niivõrd teenuse osutamisele, kuivõrd kindla tulemuse saavutamisele, seega on tegemist töövõtulepinguga

§ 635

lg 1 tähenduses ning antud asjas kuuluvad kohaldamisele töövõtulepingule kohaldatavad sätted.

1. Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt töövõtutasu. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõudena arve nr 12009 alusel 3600 eurot, arve nr 12010 alusel 3600 eurot ja arve nr 12011 alusel 3600 eurot ehk kokku 10 800 eurot (I kd, tl 45-47, 113115, 185-187). Hageja tõi välja, et lepingu 7.2 alusel tööde eest tasumine on jagatud kahte etappi ja toimub vastavalt lisas 1 olevale pakkumisele igakuiselt esitatud arvete alusel. Punkti 7.3 järgi lisaks teostab tellija töövõtjale lepingu sõlmides makse summas 3500 eurot + 2700 inglise naela, mis moodustavad X hindamise registreerimis- ja sertifitseerimistasud. Lepingu lisa 1 maksetingimuste kohaselt esimene etapp 6 kuud koguväärtusega 25 000 eurot + käibemaks: esimene makse 3500 eurot + 2700 GBP lepingu sõlmimisel, - seejärel 3000 eurot kuus, esimene makse kuu aja pärast peale lepingu sõlmimist ja seejärel igal järgneval viiel kuul (või juhul kui raport lõpetatakse kiiremini, makstakse ülejäänud osamaksed korraga „Disaini-etapi“ vaheraporti üleandmisel kliendile), - viimane makse: kõik maksmata osamaksed Disaini-etapi raporti üleandmisel kliendile. Kostja tasus esimese makse ja kolm järgnevat makset, rohkem arveid kostja tasunud ei ole. Kostja on hageja arved kätte saanud ja pretensioone esitanud ei ole. Hageja on seisukohal, et pooled selgelt leppisid kokku igakuistes maksetes ega sidunud kuumakseid mingite konkreetse osa töö või üleantava tulemusega. Pooled ei leppinud kokku ka konkreetses tööde tähtajas. Poolte tahe oli, et sõltumata ehituse faasist ja hindamisprotsessi seisust saab hageja seitsme kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest igakuist tasu. Hageja märgib ka, et käesoleval ajal teostatud tööd ei ole üleantavad. Ainukesed kirjalikud dokumendid, mida hageja pidi üle andma, olid Disainietapi vaheraport ning Ehitusjärgse etapi lõppraport, kuid neid saab koostada alles siis, kui lõplik projekt on paigas, keskus välja ehitatud ja kogu neid puudutav info kostja projektimeeskonna poolt hagejale edastatud. 6 2-12-34514
2. Kostja leiab, et leping oli sõlmitud eeldusel, et hageja teostab kostja kinnisvaraprojektile X hindamise algusest lõpuni ja selle tõttu lepiti kokku ka igakuistes maksetes. Kostja leiab, et ta ei ole kohustatud arveid tasuma, kuna hageja ei ole esitanud aruannet, millised töö-võtulepingu lisas nr 1 olevad tööd on hageja teostanud ja millised materjalid on hagejal üle anda. Kostjale ei ole ka teada, kas registreerimistasud X X on tasutud. Hageja on kohustatud andma kostjale tööd üle ja selgitama teostatud tööde sisu. Kostja leiab ka, et tasu väljanõudmine on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna hagi rahuldamisel peab kostja tasuma tasu, ise selle eest midagi vastu saamata.
3. Kostja vastusest nähtuvalt kostja põhimõtteliselt ei vaidle vastu arvetele, vaid leiab, et kostja ei pea arveid tasuma, kuna hageja ei ole esitanud aruannet, millised töövõtulepingu lisas nr 1 olevad tööd on hageja teostanud, ega andnud kostjale teostatud töid üle, ega teavitanud, kas registreerimis- ja sertifitseerimistasud on tasutud. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu punkti 2.1 alusel pidi hageja koostama vastavalt X nõuetele ja kehtivale seadusandlusele „XXXX hindamise.“ Täpsem tööde kirjeldus on toodud lepingu lisas 1 (II kd, tl 98, 223-225). Eeldatav ca 12-18 kuune heakskiiduprotsess pidi endas sisaldama: kasutatava täpse metoodika/X ’i lähenemisviisi otsust; kuni 50 koosolekut, visuaalset kontrolli/koha peal käimist, disainimeeskonna, ehitaja, kliendi või teistega panemaks paika nõuded, vajadused, täpsustamaks protsessi ja jagamaks teadmisi; ennetavaid nõudeid X ’i nõuete kohta disaini puhul; ehitusfirma ja ehitusprotsessi analüüsi; kinnistu standardite, ökoloogia ja jäätmemajanduse ülevaatust; ehitusdokumentide ja planeeritavate/kasutatud ehitusmaterjalide/kujunduse analüüsi; disaini- ja ehitusdokumentide võrdlemise kavandmaist; testimisdokumentide, seadmete, testide ja meeskonna ülevaatamist; tulevaste planeeringute dokumentide ülevaatamist; arhitektide/inseneride/arendajate/ehitusekspertide/ehitusjärelvalve juhtimise vajalike andmete, tõendite ja tõendusmaterjalide kogumiseks X ’i analüüsi jaoks; analüüsid ja andmete auditeerimine X ’i standardite jaoks; raportite kokku kogumine (vahepealsed ja lõplikud), X hindamisregistreerimistasud; XXX sertifitseerimistasud.
4. Lepingu punktist 6.2, 6.3 ja 6.4 nähtub, et töö tegemiseks oli vajalik tellijapoole sisend ehk tellija pidi töövõtjale esitama projekteerimis- ja ehitusdokumente ning informatsiooni ja tagama omalt poolt projekteerimis-/ehitusmeeskonna olemasolu ja kättesaadavuse töövõtjale, et töövõtjal oleks võimalik üldse ellu viia X hindamist.

§ 636lg 1 alusel töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma.

Punktist 3.7 selgub, et tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid kohustusid pooled koostama töö lõplikul valmimisel ning seda nii Design kui ka Postconstructions etapis. Tulenevalt lepingu punktist 4.6 pidi hageja andma kostjale üle valmis töö komplekteerituna ühes eksemplaris paberkandjal. Punkti 4.7 kohaselt väljastatud X hindamise sertifikaadi pidi X saatma otse omanikule. Seega tuleneb lepingust, et iga töö kohta pooled ei pidanud sõlmima üleandmise ja vastuvõtmise akte ja tegema aruandeid, üleandmisevastuvõtmise aktid tuli koostada üksnes töö lõplikul valmimisel ning paberkandjal pidi hageja üle andma valmis töö. Poolte vahel puudub vaidlus, et töö ei ole käesoleval ajal lõplikult valmis, kuna hageja ütles 04.10.2012 töövõtulepingu üles (II kd, tl 18), millele kostja põhimõtteliselt vastu ei vaielnud, seega ei saa ka hagejal olla kohustust tööde üleandmiseks. 31. Töövõtja põhikohustuseks on töö tegemine ehk tulemuse saavutamine. Lepingu punkti 4.3 alusel kohustus hageja andma kostjale tööde käigust aru tema esimesel nõudmisel ning punkti 4.4 kohaselt kohustus hageja võimaldama kostjal igal ajal teostada kontrolli tehtavate tööde mahu ja kvaliteedi vastavuse üle pakkumuses toodule. Hageja poolt kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja teinud endast kõik oleneva, et hindamisprotsess kulgeks võimalikult kiiresti. Kostja ei ole esitanud hageja tööle varasemalt pretensioone, vaid alles peale hageja poolt lepingu ülesütlemist. Kostja on hageja töö osas varasemalt väljendanud rahulolu (II kd, tl 47-51). Poolte kirjavahetusest nähtub, et hageja on korduvalt selgitanud kostjale, et hageja on oma tööd teostanud ning kostjal on teostatud töödest ülevaade ja palunud kostjal täpsustada, mille üleandmist kostja täpselt soovib, kuid kostja vastavaid täpsustusi ei esitanud (II kd, tl 21-24, 377 2-12-34514 44).

§ 643on kostjal kohustus töö viivitamatult üle vaadata.

Kostja väited, et ta ei ole ekspert, et tööd üle vaadata, on alusetud. Kostja on sõlminud lepingu enda majandus- ja kutsetegevuses ning kostjal on seadusest tulenev kohustus töö üle vaadata ja, kui kostja seda ise ei oska, siis kaasama asjatundjad. Hageja on esitanud kohtule tõendid, millest nähtub, et hageja on asunud lepingut koheselt täitma. Hageja on osalenud projektiga seotud ca 50 eri koosolekul kliendi, tehnilise meeskonna, tellija töövõtjate ja varustajatega. Samuti on hageja pidanud tehnilise meeskonnaga telefonikonverentse ja saatnud e-kirju seoses X nõuetega ning hindamise protsessiga. Hageja projektijuht XXX on seoses X hindamisega saatnud 73 e-kirja XXX , 73 ekirja XXX , 40 e-kirja kostja energiakonsultandile XXX , 15 e-kirja ökoloog XXX , 31 e-kirja jäätmekäsitluse küsimustega tegelevale XXX . Aprillis 2012 on XXX saatnud ainuüksi eelpool nimetatud isikutele vähemalt 37 eri e-kirja, mais 17 e-kirja, juunis 26 e-kirja (II kd, tl 145-163). Hageja on andnud nii kohtumistel, telefoni teel kui ka e-kirjades nõu, kuidas täita X nõudeid ja saavutada parem audititulemus (II kd, tl 47-54, 207-211) ja on koordineerinud tehnilise meeskonna tööd (II kd, tl 187) ja koostanud ülevaateid ning neid selgitanud (II kd, tl 196-206). Hageja on vastanud tehnilistele päringutele (II kd, tl 207). Samuti on hageja juhendanud insenere ja arhitekte, kuidas parandada nende lahendusi ja ühendada keskkonnanorme projektidega ja on soovitanud alternatiivseid tehnilisi lahendeid (II kd, tl 47). Hageja on vaadanud läbi ja auditeerinud tuhandeid lehekülgi haldus- ja tehnilisi dokumente, hinnanud nende vastavust ning nõustanud, kuidas neid parandada. Hageja on välja selgitanud puuduvad tehnilised dokumendid ning informeerinud tellijat puuduvatest dokumentidest ja nõudnud nende koostamist ja nõudnud info edastamist (II kd, tl 51-52, 187). Eeltoodust nähtuvalt on hageja tegelenud lepingu lisas nimetatud ülesannetega.

1. Kohtu hinnangul oli kostjale hindamise seis teada. Asjaolu, et kostja pidi edastama hagejale auditeerimiseks info ja materjalid, näitab, et kostjal oli ülevaade hindamise seisust. Lisaks oli kostja projektimeeskonnal otseligipääs Tracker+ programmile, millega hageja hindamist läbiviis. Hageja sisestas nimetatud süsteemi kostja poolt esitatud info ja dokumentide alusel antud punktid. Samuti lisas süsteemi märkused, millist informatsiooni on kostja projektimeeskonnal vaja hindamise jaoks koguda ning ka iga konkreetse projektimeeskonna kohustused mingi hindamise punkti osas (II kd, tl 47, 53, 187-189). Hageja informeeris kostjat ka perioodiliselt meili teel hindamise punktiseisust (II kd, tl 48, 190-205). Hageja on kohtule esitanud kokkuvõtliku ülevaate hindamise erinevate osade seisu kohta, millest on näha, et enamike osade osas ei ole kostja esitanud hagejale hindamiseks piisavalt tõendusmaterjali või ei vasta esitatud dokumentatsioon nõuetele (II kd, tl 212-218). Tabel tõendab ka, et kostja on hageja poolt edastatud info läbi vaadanud ning selle täiendamise vajadusele tähelepanu juhtinud ja andnud omapoolsed soovitused. Hageja on esitanud ka ülevaatliku aruande hindamise seisu kohta (II kd, tl 142-142) ja kokkuvõtliku nimekirja dokumentidest (II kd, tl 219-222). Seega nähtub kohtule esitatud tõenditest, et hageja on täitnud lepingu punktidest 4.3 ja 4.4 tulenevad oma kohustused ja esitanud ülevaated ja aruanded teostatud tööde kohta ja on esitanud tõendid, et registreerimis- ja sertifitseerimistasud on tasutud (II kd, tl 183-186). Kostja seevastu on viivitanud enda kohustusega ega ole võimaldanud hagejale juurdepääsu töö teostamiseks vajalikele dokumentidele, andmetele, ega ole täitnud lepingu punktides 6.3-6.4 tulenevaid enda kohustusi ning on seoses finantsraskustega peatanud hoopis arenduse (II kd, tl 52-54). Arenduse peatumist on kostja isegi kinnitanud avalikkusele (II kd, tl 45-46).
2. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust nähtub, et lepingu 6.1 kohaselt oli kostja kohustuseks finantseerida õigeaegselt hagejat lepingus kokkulepitud mahus ja korras. Lepingu punkti 7.1 järgi lepingu hind kokku on 45 000 eurot (ilma käibemaksuta). Arvete esitamisel liidetakse hinnale käibemaks 9000 eurot, seega töö hind kokku on 54 000 eurot. Punkti 7.2 alusel tööde eest tasumine on jagatud kahte etappi ja toimub vastavalt lisas 1 olevale pakkumisele igakuiselt esitatud arvete alusel. Punkti 7.3 järgi teostab kostja hagejale lepingu sõlmides makse summas 3500 eurot + 2700 inglise naela, mis moodustavad X hindamise registreerimis- ja sertifitseerimistasud. Lepingu lisa 1 maksetingimuste kohaselt esimene etapp 6 kuud 8 2-12-34514 koguväärtusega 25 000 eurot + käibemaks: - esimene makse 3500 eurot + 2700 GBP lepingu sõlmimisel, - seejärel 3000 eurot kuus, esimene makse kuu aja pärast peale lepingu sõlmimist ja seejärel igal järgneval viiel kuul (või juhul kui raport lõpetatakse kiiremini, makstakse ülejäänud osamaksed korraga „Disaini-etapi“ vaheraporti üleandmisel kliendile), - viimane makse: kõik maksmata osamaksed Disaini-etapi raporti üleandmisel kliendile. Seega tulenevalt lepingust on pooled leppinud kokku igakuistes maksetes, kuni summa 54 000 eurot (koos käibemaksuga) tasumiseni, mingeid eeldusi maksete tegemiseks pooled kokku leppinud ei ole. Pooled ei ole lepingus kokku leppinud, et maksed on seotud mingi konkreetse osa töö või üleantava tulemusega. Lepingust nähtub üksnes, et tööde eest tasutakse igakuiselt esitatud arvete alusel. Seoses kostja väidetega, et igakuine tasu on kokku lepitud eeldusel, et hageja teostab kostjale hindamise algusest lõpuni, märgib kohus, et kostja vastavad väited on alusetud ja tõendamata ning vastavat eeldust lepingus ei nähtu.
3. Kostja on tasunud hageja poolt esitatud jaanuar – märts 2012 arved. Puudub vaidlus, et hageja on kostjale esitanud 25.06.2013 arve nr 12009 summas 3600 eurot maksetähtaeg 30.06.2012, 25.06.2013 arve nr 12010 summas 3600 eurot maksetähtaeg 30.06.2012 ja 25.06.2013 arve nr 12011 summas 3600 maksetähtaeg 30.06.2012, perioodi aprill, mai ja juuni 2012 eest (I kd, tl 45-47, 113-115, 185-187). Puudub vaidlus, et kostja on arved kätte saanud ja ei ole arvetele vastuväiteid esitanud, kuid on jätnud arved tasumata. Tulenevalt

§ 637

on tellija põhikohustuseks tasu maksmine, mida kostja on käesoleval juhul rikkunud. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et peale arvete saamist kostja korduvalt lubas arved tasuda (I kd, tl 5160, 120-128, 191-199, II kd tl 226-235) ja soovis sõlmida kompromissi arvete tasumiseks ning on alles peale lepingu ülesütlemist hageja poolt 04.10.2012 hakanud nõudma arvete aluseks olevaid töid, mis nähtub pooltevahelisest kirjavahetusest (II kd, tl 18-24, 236-243).

§ 76lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Hageja on tõendanud, et on tööd teostanud ning jõudnud täitmisega faasi „esimesed kuus kuud,“ samuti on hageja tõendanud, et tasutud on registreerimis- ja sertifitseerimistasud, seega puudub kostjal alus keelduda tasu maksmisest ja kohaldada kinnipidamisõigust.

§ 110

lg 3 järgi võlgniku õigus täitmisest keelduda lõpeb, kui võlausaldaja täidab oma kohustuse või tagab kohustuse täitmise. Lisaks on täitmata eeldused kinnipidamisõiguse kohaldamiseks. Kostja on kinnipidamisõigusest teavitanud esmakordselt alles 2013, mistõttu ei ole kostja vastavalt

§ 110

lg 1 mõistliku aja jooksul pärast arvete saamist kinnipidamisõigust teostanud ning on nimetatud õiguse minetanud. Kostjal puuduvad õigused keelduda tasu maksmisest, mistõttu kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele põhivõlgnevus 10 800 eurot. 35. Lisaks põhinõudele palub hageja kostjalt välja mõista viivise. Lepingu punkt 7.4 näeb ette, et maksetähtaegade rikkumise korral on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivitusintressi (viivist) 0,1% tasumisele kuuluvast summast päevas iga viivitatud päeva eest, juhindudes

§ 113lg 1.

Hageja on kostjale esitanud viivisearved: 31.08.2012 arve nr 12012 summas 223,20 eurot perioodi 01.07.2012-31.08.2013 eest, 31.08.2012 arve nr 12013 summas 223,20 eurot perioodi 01.07.2012-31.08.2013 eest ja 31.08.2012 arve nr 12014 summas 223,20 eurot perioodi 01.07.2012-31.08.2013 eest, kokku 669,60 eurot (I kd, tl 48-50, 116-118, 188-190). Perioodi 01.07.2012-28.10.2013 eest on hageja arvestanud kokku viivist 5238 eurot (10 800 eurot*0,1/100*485 päeva) ning alates 29.10.2013 palub hageja kostjalt välja mõista viivise 0,1% päevas tasumata põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. 36.

§ 113

lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 9 2-12-34514

1. Kohus on seisukohal, et viivisenõue kuulub eeltoodust tulenevalt rahuldamisele, kuna kostja on olnud viivituses arvete tasumisega. Kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele viivis perioodi 01.07.2012-28.10.2013 eest summas 5238 eurot (10 800 eurot*0,1/100*485 päeva) ning alates 29.10.2013 viivis 0,1% päevas tasumata põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud
2. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
3. Tsiviilasja hind on tulenevalt hagi esitamise ja nõude suurendamise (II kd, tl 28-30) ajal kehtinud TsMS § 133 lg 1 alusel 16 956 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Taimi Kollom Kohtunik 10