Obsah (5)

§ 396§ 76§ 101§ 113§ 94

2-13-2933 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2013. a Kentmanni 13 Tallinn Tsiviilas

§ 396

lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostja tunnistab hagejalt raha saamist summas 800 eurot, kuid raha ei ole saadud laenuna.

§ 76

lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja väitel kostja laenuks saadud rahasummat tagastanud ei ole. Kohtu hinnangul on kostja väited laenulepingu rahatuse ja fiktiivsuse kohta paljasõnalised ja vastuolus käesolevas menetluses kogutud tõenditega. Kohtule on esitatud kostja konto väljavõte, millelt nähtuvad hageja poolt kostjale tehtud ülekanded (tl 16-43). Summas 1 693,66 eurot on 2 tehtud ülekanne märkega „laen ca 24000+2500=26 500“, järgmistes ülekannetes märge laenu kohta puudub.

§ 396

lg 2 järgi isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. 18.06.

1. a on pooled kokku leppinud, et 2 340 eurot võlgneb kostja hagejale laenuna. Kohtule esitatud hageja ja kostja vahelisest e-kirja vahetusest nähtub, et kostja oli
2. a lõpus ka ise veendunud oma rahalise kohustuse olemasolus hageja ees (tl 97). Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu õiguslikult põhjendatud ning hageja on oma nõuet tõendanud. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 2 340 eurot.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

§ 94

lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kostja ei ole lepingujärgseid makseid hagejale teinud, mistõttu moodustab lepingus kokkulepitud viivis seisuga 01.01.2013 kuni 15.04.
3. a 243,36 eurot. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis alates 16.04.
4. a kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3