KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mati Maksing Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2013. a, Tallinn, kohtu kant

) § 24¹ lg 1 esimene lause, mille kohaselt mittetulundusühingu üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub ühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Hageja väidab, et koosoleku kokkukutsumise korda on rikutud (

§ 24

¹ lg 1 esimese lause teine alternatiiv) ja otsused ei vasta headele kommetele (

§ 24¹ lg 1 esimene lause viimane alternatiiv).

Viidatud tühisuse alused on kohaldatavad ka korteriühistu otsuste puhul (vt Riigikohtu

1. veebruari
2. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 21 kolmas lõik).
3. Hageja väidab esiteks, et kummagi vaidlustatud otsuste arutamise ja vastuvõtmise päevakorrapunkti ei olnud märgitud koosoleku kutses (tlk 55). Sellises olukorras tuleb kostjal esile tuua ja tõendada, et koosolek viidi läbi sellise päevakorraga nagu see kokku kutsuti või esines mõni muu alus otsuste vastuvõtmiseks küsimuses, mille arutamisest ei olnud ühistu liikmeid korrakohaselt teavitatud. Sarnaselt otsuse tühisuse alustega (vt otsuse eelmine punkt) ei näe KÜS ette üldkoosoleku kokkukutsumise erikorda, st sellele tuleb kohaldada

sätteid.

§ 20

lg 1 kohaselt kutsub üldkoosoleku kokku juhatus.

§ 20

lg 6 sätestab, et üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks, kostja põhikirja (tlk 44–52) p-s 6.7 on seda täpsustatud.

§ 20

lg-st 7 tuleneb, et kui pärast üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmist päevakorda liikmete nõudel muudetakse, tuleb päevakorra muutmisest teatada enne üldkoosoleku toimumist samas korras ja sama tähtaja jooksul nagu üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmisel. Kohus leiab, et korteriühistu liikmele üldkoosolekust ja selle päevakorrast ette teatamise aja eesmärgi sisustamisel on analoogia korras asjakohane Riigikohtu 29. jaanuari 2003. aasta otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-6-03 p 13 esimeses lõigus märgitu. Eelkõige peab korteriühistu liikmel (sarnaselt äriühingu osaniku või aktsionäriga) 4

§ 20lg 7 nõuetele.

Kostja põhikirja p 6.7 viimane lause on juhul, kui seda tõlgendada viisil, et liikme ettepanek on samaväärne päevakorra muutmisega, vastuolus

§ 20lg-ga 7.

Kui mittetulundusühingu põhikirjasäte on vastuolus seaduses sätestatuga, siis

§ 7lg 2 teise lause kohaselt kohaldatakse seaduses sätestatut.

Seoses äriühingutega on Riigikohus leidnud, et seadusest tulenevad üldkoosoleku kokkukutsumise miinimumnõuded, millest põhikirjaga võib näha ette rangemad eeskirjad (

1. oktoobri
2. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p 20 esimene lõik). Kohtu hinnangul on sama põhimõte kohaldatav ka korteriühistute puhul. Neil kaalutlustel ei tuvasta kohus, et kostja liikme XXX
3. märtsi 2013 e-kirjaga oleks muudetud koosoleku päevakorda. Ka muul viisil ei ole põhikirja muutmise küsimust märgitud koosoleku päevakorras enne koosoleku toimumist.
4. Teise võimalusena on kostja toonud esile, et kõnealuse päevakorrapunkti on otsustanud kostja liikmed lisada päevakorda koosolekul. Koosoleku protokollis (tlk 87–93) sisaldub tõesti (korduvalt) otsustamine küsimuses, kas lisada päevakorda p 1 põhikirja muutmise kohta.

§ 20

¹ lg 5 sätestab, et küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet. Lisaks näeb

§ 21

lg 3 ette, et kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed. Kohus tõlgendab viidatud norme nende koosmõjus selliselt, et

§ 20

¹ lg 5 võimaldab selles sätestatud tingimustel korteriühistu üldkoosolekul arutada teatavaid küsimusi, mida ei olnud märgitud esialgses päevakorras, aga mitte vastu võtta otsuseid. Vastasel juhul puuduks

§ 21lg 3 rangemal normil mõte.

Kohus ei pea põhjendatuks lähtuda vähemalt käesolevaga sarnastel juhtudel ja korteriühistu puhul Riigikohtu märgitust, et välja arvatud

§ 20

¹ lg-s 5 toodud juhul on üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega tegemist siis, kui üldkoosolekul otsustatakse küsimusi, mis nõuavad põhikirja muutmist ja üldkoosoleku kokkukutsumise teates pole päevakorra osas märgitud põhikirja muutmist (Riigikohtu 25. mai 2011. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-11, p 13). Viidatud lahendi põhjal on küll võimalik kostja soovitud tõlgendus, et

§ 20

¹ lg 5 lubab selles sätestatud tingimustel üldkoosolekul ka otsustada küsimusi, mida ei ole koosoleku kutses märgitud, aga sellisel juhul jääksid esialgse päevakorraga tutvunud korteriomanikud ebamõistlikkuse olukorda. Nimelt on sarnaselt äriühinguga korteriomaniku jaoks ühistu üldkoosoleku otsused sellised, mis mõjutavad tema varalisi õigusi ja kohustusi. Seetõttu võib korteriühistu liige üldkoosoleku kutse ja päevakorra saamisel nende põhjal hinnata, kas koosolekul osalemine on tema õiguste teostamiseks ja kaitseks vajalik. Kui kutse ja päevakorra järgi arutatakse küsimusi, milles ühistu liige ei pea oma hääle andmist vajalikuks, siis võib ta otsustada koosolekul mitte osaleda. Oleks ebamõistlik, et korteriühistu liige peab osalema igal ühistu koosolekul „igaks juhuks”, et vältida muudes küsimustes otsustamist.

§ 21

lg 3 annab kohtu eelistatava tõlgenduse korral ühistu liikmele ka koosolekul osalemata jätmise kaudu võimaluse vältida muudes küsimustes otsustamist. Lisaks on

§ 20

¹ lg 5 ja § 21 lg 3 puhul küsimuse arutamise ja otsustamise eristamine põhjendatud ka eespool p-s 14 märgitud kaalutlustel. Nimelt võib sisuline otsustamine eeldada korteriühistu liikmelt pikemat ja sisulisemat ettevalmistamist kui küsimuse pelgalt arutamine. 5

§ 20

¹ lg 5 ja § 21 lg 3 nende koosmõjus selliselt, et enne koosolekut päevakorda lisamata punktis otsuse vastuvõtmine eeldab kõigi liikmete koosolekul osalemist (p 16) ja tuvastas, et hageja koosolekul ei osalenud (p 17), siis ei saanud kostja üldkoosolek õiguspäraselt võtta vastu otsust põhikirja muutmise küsimuses. Järelikult on põhikirja muutmise otsus

§ 24

¹ lg 1 esimese lause teise alternatiivi alusel tühine ja hagi selles osas tuleb rahuldada.

1. Juhatuse liikme valimise päevakorrapunkti kostja liikmetele teatamise kohta ei ole kohtule tõendeid esitatud. Selles küsimuses ei ole ka üldkoosolek otsustanud päevakorda muuta. Küsimuse hindamisel, kas päevakorrapunkt hõlmab mingi otsuse vastuvõtmist, tuleb lähtuda sellest, kuidas mõistlik korteriühistu liige pidi aru saama, millised küsimused selle päevakorrapunkti juures võivad otsustamist vajada (Riigikohtu
2. veebruari
3. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-12, p 14 esimene lõik). Kohus ei nõustu kostjaga nagu peaks käesoleval juhul koosoleku kutses märgitust „Juhatuse liikme tagasiastumine/kutsumine” saama mõistlikult järeldada, et tagasiastuva või tagasikutsutava juhatuse liikme asemele valitakse kohe uus liige. Kostja juhatuses oli veel teisi liikmeid (tlk 150) ja põhikirja p 7.1 kohaselt koosneb juhatus ühest kuni kolmest liikmest. Riigikohtu senise praktika järgi ei ole juhatuse liikme tagasikutsumine ja uue liikme volituste algus omavahel automaatselt seotud sõltumata põhikirja arvulisest nõudest juhatuse koosseisule (eespool p-s 15 viidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p 36). Sellest järeldab kohus, et juhatuse liikme valimist ei olnud võetud koosoleku päevakorda, vastav otsus on

§ 24

¹ lg 1 esimese lause teise alternatiivi alusel tühine ja hagi tuleb ka selles osas rahuldada.

1. Kohus rahuldab hagi mõlema otsuse puhul hageja soovitud esimese alternatiivi järgi ja TsMS § 442 lg 8 viimase lause tõttu ei kontrolli vaidlustatud otsuste tühisuse või kehtetuse teisi aluseid.
2. TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata hageja väidetavaid rahalisi kohustusi puudutavad tõendid (tlk 59–66, 112–113 ja 115–120), kostja hallatava elamu keldriruumide fotod (tlk 121–123) ja poolte kirjavahetuse seoses koosoleku protokolli saamisega (tlk 67), sest neist ei nähtu asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud.
3. TsMS § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus seni rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Käesolevas asjas tagas kohus hageja taotlusel hagi
4. märtsi ja
5. oktoobri
6. aasta määrustega. Kohus leiab, et rakendatud hagi tagamise abinõud tuleb jätta kehtima kuni otsuse jõustumiseni.
7. Tsiviilasja hind on TsMS § 132 lg 1¹ ja lg 4 p 8 alusel 3 500 eurot.
8. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik 6