KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Mati Kartau ja Madis Ernits 10.07.2013, Tartu 3-11-1562 Nikolai Lilitškini (Lilitškin) kaebus Tartu Vangla vastu 10.11.
- a käskkirjaga nr 1-4/1709 tekitatud mittevaralise kahju (278,02 eurot) hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 31.05.
- a otsus Nikolai Lilitškini apellatsioonkaebus Lihtmenetlus Kaebaja Nikolai Lilitškin Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31.05.
- a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni 09.08.
- RINGKONNAKOHTU SELGITUSED
- Kaebaja on esitanud ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu 31.05.
- a otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl 112-114 pöördel). Tartu Ringkonnakohus määras 09.05.
- a määrusega vaadata kaebaja apellatsioonkaebus läbi lihtmenetluses.
- Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 5 järgi võib ringkonnakohus teha lihtmenetluses otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, põhjendused apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses, kaebuse või apellatsioonkaebuse kohta esitatud vastuses või halduskohtu otsuses; ning kohus järgib neid põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele, HKMS § 201 lg-le 5 ja dokumendile, kus põhjendused sisalduvad. Antud juhul peab ringkonnakohus võimalikuks teha asjas otsuse HKMS § 201 lg 5 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata.
- Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult kaebuse rahuldamata jätnud ning apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus.
- Kaebaja on apellatsioonkaebuses palunud kohtul koguda täiendavaid tõendeid, lastes pildistada ära murtud osa ukseliistust. Ringkonnakohus leiab, et täiendavate tõendite kogumiseks puudub antud asjas alus, sest kohtu hinnangul on kaebaja osalus toimepandud distsipliinirikkumises piisavalt tõendatud. Tartu Vangla 16.12.
- a vaideotsusest nr E5 515(tl 12) nähtuvalt on kaebaja ise tunnistanud, et oli teadlik plekitüki olemasolust kambris. Samuti on kaebaja ise ringkonnakohtule 29.07.2011 esitatud määruskaebuses (tl 2734 pöördel, tõlge 37-39 pöördel, tl 38) möönnud, et plekitükk oli voodi vahel ammu. Vastus küsimusele, kas plekitükk pärines plekist ukseliistu äramurtud osast või mitte, ei oma seega asjas otsustavat tähendust. Oluline on, et kaebajal oli kambris keelatud ese, kaebaja oli sellest teadlik ega astunud samme, et sellest vabaneda.
- Kaebaja ei nõustu apellatsioonkaebuses halduskohtu seisukohaga, et ta oli teadlik vangistusseadusest, vangla sisekorraeeskirjast ja Tartu Vangla kodukorrast, kuid ei eita, et andis 17.08.2009 allkirja infolehele, kus oli kirjas, mis on vanglas lubatud. Ringkonnakohus osutab sellele, et seaduse mittetundmine ei vabasta kedagi vastutusest. Iga kodaniku kohus on hoida ennast kursis ühiselu reeglitega. Veelgi olulisem kui tundmine, on aga ühiselu reeglite järgimine. See väljendub nii selles, et hoiduda tuleb kuritegude toimepanemisest, kui ka selles, et vanglasse sattununa tuleb hoiduda distsipliinirikkumiste toimepanemisest. Paratamatult kaasnevad vangla režiimiga märksa ulatuslikumad piirangud kui vabaduses. Neid järgides saab arendada võimet järgida ühiselu reegleid ka vanglast vabanedes.
- Kaebaja leiab, et halduskohus pole tõendanud, milliste tõenditega peab karistust proportsionaalseks. Ringkonnakohus selgitab, et proportsionaalsus ei sõltu tõenditest, vaid distsipliinirikkumise tõendatuse korral nagu käesoleval juhul vangla ja kohtu hinnangust. Ka ringkonnakohus peab kaebajale määratud karistust kõiki asjaolusid arvesse võttes sobivaks, vajalikuks ja mõõdukaks, seega proportsionaalseks.
- Kaebaja väited selle kohta, et ta tellis soola ninasõõrmete läbipesemiseks, kuid kui soola ei toodud, tekkis tal tugev nasaalne reaktsioon, mille tagajärjel ta piinles poolteist kuud ninakinnisuse käes, on eluliselt täiesti mitteusutavad. Üldteadaolevalt saab nohust nina loputada väga edukalt leige kraaniveega. Pealegi on kaebaja esitanud väited alles apellatsioonkaebuses esimest korda, mistõttu tuleb need juba formaalsetel põhjustel jätta tähelepanuta (HKMS § 198 lg 3).
- Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Maili Lokk Mati Kartau 2 Madis Ernits