Obsah (8)

§ 8§ 113§ 76§ 100§ 101§ 108§ 65§ 397

2-12-38025 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2013 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-38025 T

§ 8

lg 2, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 6,

§ 113lg 1.

Kostja I vastuväited 2 2-12-38025

1. Kostja I hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja I leiab, et hageja ei ole teavitanud laenulepingu ülesütlemisest nõuetekohaselt ja laenuleping on lõpetatud selleks mitte pädeva isiku poolt, mistõttu laenuleping ei ole lõppenud. Kostja II vastuväited
2. Kostja II on selgitanud, et ei ole laenulepinguga kursis ning käis vaid lepingule alla kirjutamas. Kostjaga I oli suuline kokkulepe, et kõik maksed tasub kostja I. Kohtuotsuse põhjendus
3. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg
4. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel.
5. Kohus, kuulanud ära hageja esindaja, kostja I, kostja I esindaja ning kostja II, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
6. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
7. Võlaõigusseadus (

) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Poolte vahel puudub vaidlus, et 24.05.2005 sõlmisid hageja ja kostjad laenulepingu nr XXX(tl 611), mille kohaselt andis hageja kostjatele laenu summas 39 331,00 eurot, sihtotstarbega korteriomandi ostmiseks asukohaga XXX. Laenulepingule kohalduvad laenulepingu tüüptingimused (tl 34-37) ja üldtingimused (tl 158-161). 12.10.2005 ja 04.11.2005 seati laenulepingust tulenevate kostjate kohustuste täitmise tagamiseks tagatisena hüpoteegid korteriomandile asukohaga XXX(registriosa nr XXX) (tl 12-25) ja korteriomandile asukohaga XXX(tl 26-29). 15.09.2010 sõlmisid hageja ja kostjad laenulepingu nr XXX LISA (tl 30-33), mille kohaselt leppisid pooled kokku kehtestada laenuleping uues sõnastuses. Pooled leppisid kokku, et pärast fikseeringu perioodi lõppemist on intressimäär 6 kuu Euribor + 0.950% aastas. Pank on nõus vabastama pandi alt laenuelpingu punktis 3.16.1 nimetatud eseme tingimusel, et laenusaaja on tagastanud pangale ennetähtaegselt 33 496,00 eurot, millise summa arvelt lõpetatakse kostja I ja panga vahel sõlmitud laenulepingud nr XXXja XXX, kustutatakse kõik käesolevast lepingust tulenevad võlgnevused ja laenusaaja ning tagatisega koormatud eseme omaniku vahel sõlmitud kindlustusleppest tulenevad võlgnevused ning ülejäänud summa ulatuses vähendatakse käesoleva laenulepingu alusel laenusaaja kasutuses olevat laenusummat. 31.08.2011 saatis hageja kostjatele laenulepingu ülesütlemisteatise (tl 38-39), milles palus kostjatel tasuda lepingust tulenev võlgnevus. Hageja hoiatas kostjaid, et juhul kui võlgnevust tähtaegselt ei tasuta, ütleb hageja laenulepingu ennetähtaegselt üles. 20.09.2011 kirjaga informeeris hageja kostjaid, et ütles lepingu ühepoolselt üles 19.09.2011 (tl 40-41). 06.06.2012 teatises informeeris hageja kostjaid, et 08.05.2012 toimus kohutäitur Rocki Albert vahendusel enampakkumine korteriomandile aadressiga XXX. Nimetatud vara müüdi hinnaga 11 000 eurot, millest läksid maha kohtutäituri tasud. Laenulepingust XXXtuleneva võlgnevuse katteks laekus hagejale 9 692,57 eurot. Hageja palus eelnevalt nimetatud teatises tasuda võlgnevus summas 15 747,18 eurot hiljemalt 04.07.2012 (tl 42-43). 13.

§ 8lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

Juhindudes

§ 76

lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt on 3 2-12-38025 kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Lõige 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

§ 108

lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 65

lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel.

§ 397lg 1 alusel majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

1. Hageja ja kostjate vahel sõlmitud laenulepingu alusel oli kostjatel laenu tagastamise ja intresside maksmise kohustus. Kostjad oma laenulepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ei täitnud, mistõttu ütles hageja laenulepingu ühepoolselt üles alates 19.09.2011, andes kostjatele eelnevalt täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks (tl 38-41). Kostja I leiab, et hageja ei ole teavitanud laenulepingu ülesütlemisest nõuetekohaselt ja laenuleping on lõpetatud selleks mitte pädeva isiku poolt, mistõttu laenuleping ei ole lõppenud. Kohus kostja I seisukohaga ei nõustu. Kostja I on lepingu ülesütlemise hoiatust ja ülesütlemise tahteavaldust sisaldava kirja (tl 38) ja lepingu ülesütlemisest teavitamise kirja (tl 40) kätte saanud. Seda tõendab hageja poolt esitatud e-kirjavahetus kostjaga I (tl 156-157), milles kostja I on teatiste kättesaamist tunnistanud. Laenulepingu lisa juurde kuuluvate tüüptingimuste punkti 9.4.1 kohaselt on kostja kohustatud teavitama hagejat 5 pangapäeva jooksul, kui muutuvad tema isikuandmed, elukoht ja/või teised kontaktandmed (tl 36). Tüüptingimuste punkti 11.4 kohaselt edastatakse lepinguga (lisaga) seotud teated teise poole lepingu lisas või hilisemas kirjalikus teatises märgitud posti või e-posti aadressil (tl 37). Laenulepingu lisa punkti 4.1 kohaselt kohalduvad lepingu lisas ja tüüptingimustes reguleerimata suhetele hageja üldtingimused (tl 158-161). Üldtingimuste punkti 5.1.4 kohaselt loetakse personaalsed teated, mis hageja on kostjale saatnud, kostja poolt kättesaaduks, kui teate väljastamisest hagejale teada oleval kliendi kontaktaadressil on möödunud ajavahemik, mis on tavaliselt vajalik teate edastamiseks selle sidevahendi teel. Kostja laenulepingu lisas avaldatud aadress on XXX ning e-posti aadress XXX (tl 30). Arvestades eeltoodut oli kohtu hinnangul hageja õigustatud saatma laenulepinguga seotud teated eelnimetatud kontaktaadressidel ning lugema need kättetoimetatuks. 31.08.2011 saadetud teatisest nähtub, et hageja on saatnud kostjale kirja tema enda avaldatud kehtival postiaadressil (tl 38). Teade on edastatud nii tavakirja kui ka tähitud kirja teel (tl 162). Kostjale I saadetud tähitud teade on hagejale tagastatud hoiutähtaja möödumisel (tl 162). Siiski on kostja talle saadetud teated tegelikult kätte saanud (kas tava- või e-kirjaga), mida kostja on ise kinnitanud (tl 156-157). TsÜS § 69 lg 1 kohaselt kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Seega on käesoleval juhul oluline asjaolu, et kostja I on tegelikkuses laenulepingu ülesütlemisavalduse kätte saanud, mistõttu on see TsÜS § 69 lg 1 mõistes muutunud kehtivaks. Kostja I vastuväited selle kohta, et hageja ei ole teavitanud laenulepingu ülesütlemisest nõuetekohaselt ei oma seega ülesütlemisavalduse kehtivuse osas tähendust. Lisaks sätestab TsÜS § 70, et kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Nimetatud sätet tuleb kohaldada ka lepingu rikkumisega seotud tahteavalduste, sh lepingu ülesütlemise tahteavalduse kättetoimetamise puhul. Kui lepingupool edastab teate mõistlikul viisil, kuid see ei jõua saatjast mitteolenevatel põhjustel adressaadi ehk lepingut rikkunud 4 2-12-38025 pooleni, saab lugeda, et see läheb adressaadi jaoks kaotsi. Antud juhul on hageja laenulepingu ülesütlemise tahteavalduse edastanud nii tava, tähitud kui ka e-kirjaga kostja I enda poolt avalikustatud aadressidel. Seega isegi, kui kostja I ei oleks hageja teateid reaalselt kätte saanud, tuleks need lugeda laenulepingu lisa, selle juurde kuuluvate tüüptingimuste ja üldtingimuste ning TsÜS § 70 alusel kättetoimetatuks. TsÜS § 70 eesmärgiks on kaitsta seda lepingupoolt, kelle suhtes teine pool on oma kohustusi rikkunud, pannes tahteavalduse hilinemise või kaotsimineku riski rikkunud poolele. Antud juhul on tõendatud, et kostja I on hageja teated kätte saanud. Kostja I seisukoht, et kui ta lepingu ülesütlemise tahteavaldust kätte ei saaks, ei olekski võimalik lepingut üles öelda, on meelevaldne. Sellisest seisukohast tuleneks, et kui võlgnik tahtlikult hoiaks kõrvale oma kohustuste täitmisest ega avaldaks oma kontaktandmeid või ei võtaks talle saadetud teateid vastu, oleks võlgnikul võimalik lõpmatult vältida lepingu ülesütlemisest tulenevaid tagajärgi. Selline käsitlus ei oleks mõistlik rikkumise all kannatava lepingupoole suhtes. Kostja I on seisukohal, et tüüptingimused ei kohaldu laenulepingu lisale, kuivõrd tüüptingimuste kohaldamist sätestav kokkulepe sisaldub laenulepingu lisa leheküljel, kus puudub kostja allkiri. Kohus on seisukohal, et kostja I sellekohane seisukoht on otsitud ning asjakohatu. Hageja on selgitanud, et kuivõrd lepingu originaalil on kahepoolsed lehed, st tekst (tingimused) on prinditud lehe mõlemale poolele, on allkirjastatud iga leht, kuid tingimata mitte lehekülg. On mõeldamatu, et pooled tingimustest kostja suhtes ei kehtiks. Lisaks on laenulepingu lisa punkti 4.19 kohaselt kostja I kinnitanud, et on tutvunud tüüptingimustega, nendest tulenevatest õigustest ja kohustustest aru saanud ning nendega nõus. Leheküljel, kus asub viidatud punkt, on kostja I allkiri (tl 33). Samuti on otsitud kostja I väited, mille kohaselt on lepingu ülesütlemise teatised edastanud kostjatele selleks pädevust mitte omanud isik. Vastavad teatised (tl 38-41) on koostanud XXX hageja probleemkrediidi spetsialistina ning teatised on saadetud hageja aadressilt ja hageja logoga, hageja on teatised koostanud XXX tunnustanud kui oma esindajat (tl 183). Kohtu hinnangul puudub kahtlus, et nimetatud isikul olid volitused vastavaid teatisi kostjatele saata. Kostja I ei ole enne kohtumenetlust hageja tahteavaldusi laenulepingu ülesütlemise osas vaidlustanud, mistõttu saab järeldada, et tegelikkuses on kostja I neid aktsepteerinud, kuid üritab vastavate vastuväidetega nüüd kohtumenetluse käigus laenulepingust tulenevatest kohustustest vabaneda. Ühtlasi märgib kohus vastuseks kostja I vastuväidetele, et laenulepingu ülesütlemiseks ei ole oluline see, kui suurtes summades tekivad kostjatel laenulepingu täitmisel võlgnevused, vaid oluline on rikkumise fakt ning selle kestus. Et kostjatel oli tekkinud aastapikkune võlgnevus laenukohustuste täitmisel (tl 183), kostjad vastu ei vaidle.
2. Kostjad ei ole vastu vaielnud sellele, et nad laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Nähtuvalt hageja poolt esitatud laenulepingul sooritatud operatsioonide väljavõttest oli kostjate võlgnevus põhiosas 13 745,34 eurot, intressivõlgnevus 490,89 eurot, lepingutasu võlgnevus 95,86 eurot, varakindlustuse maksete võlgnevus 32,03 eurot (tl 50-74). Kostjad ei ole nimetatud võlgnevuste suurusele vastu vaielnud, ega tõendanud, et nad oleksid tasunud laenulepingust tulenevaid kohustusi suuremas ulatuses, kui hageja poolt esitatud laenulepingul sooritatud operatsioonide väljavõttest nähtub. Kohus märgib, et see, millised olid laenulepingu sõlmimisel ning hilisemalt pärast abielu lahutamist kostjate omavahelised kokkulepped, ei mõjuta hageja nõudeid kostjate suhtes ega vabasta kostjat II laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi on põhjendatud.
3. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud

§ 113

lg 1 sätestas, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kuni 15.04.2013 7% ja alates 15.04.2013 8% aastas. 5 2-12-38025 Hageja küsib põhiosa viivist 1 685,43 eurot, lepingutasu viiviseid 13,11 eurot ja varakindlustuse viiviseid 4,77 eurot (tl 75-80). Kohus on seisukohal, et viivise nõue on põhjendatud. Kostjad pidi teadma, et oma kohustuste täitmisega viivitamise korral tuleb neil tasuda viivist, vastav kohustus tulenes ka laenulepingu tüüptingimuste punktist 7.1 (tl 35).

1. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjatelt solidaarselt välja mõistmisele põhivõlgnevus summas 13 745,34 eurot, intress 490,89 eurot, lepingutasu 95,86 eurot, varakindlustus 32,03 eurot, viivised põhinõudelt 1 685,43 eurot, lepingutasu viivised 13,11 eurot, varakindlustuse viivised 4,77 eurot ja viivis protsendina põhinõudest (summalt 13 745,34 eurot) alates hagi esitamisest, s.o 21.09.2012 kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud
2. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 ja 2 ja § 165 lg 3 jätab kohus hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõivu, täielikult solidaarselt kostjate kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tulenevalt TsMS § 177 lg 2 kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik 6