3-12-945/36

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Mati Kartau ja Madis Ernits 10.07.2013, Tartu 3-12-945 Nikolai Lilitškini (Lilitškin) kaebus Tartu Vangla 15.03.

1. a käskkirjade nr 6.-2/458 ja nr 6.-2/459 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu 13.07.
2. a otsus Nikoali Lilitškini apellatsioonkaebus Lihtmenetlus Kaebaja Nikolai Lilitškin Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13.07.
3. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni 09.08.
4. RINGKONNAKOHTU SELGITUSED
5. Kaebaja on esitanud ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu 13.07.
6. a otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl 94-94 pöördel, tõlge tl 96). 09.05.
7. a määrusega määras Tartu Ringkonnakohus vaadata kaebaja apellatsioonkaebus läbi lihtmenetluses. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 5 järgi võib ringkonnakohus teha lihtmenetluses otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, põhjendused apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses, kaebuse või apellatsioonkaebuse kohta esitatud vastuses või halduskohtu otsuses; ning kohus järgib neid põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele, HKMS § 201 lg-le 5 ja dokumendile, kus põhjendused sisalduvad. Antud juhul peab ringkonnakohus võimalikuks teha asjas otsuse HKMS § 201 lg 5 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata.
8. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult kaebuse rahuldamata jätnud ning apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kaebaja on palunud kohtul tühistada Tartu Vangla 15.03.
9. a käskkiri nr 6-2/459 (tl 32) ja Tartu Vangla 15.03.
10. a käskkiri nr 6-2/458 (tl 38), millistega määrati kaebajale kartserikaristused selle eest, et ta omas 22.02.2012 ning 28.02.2012 kambris keelatud eset, so isevalmistatud veekeeduseadet. Halduskohtu otsuses (tl 79-81), Tartu Vangla 08.05.
11. a vaideotsuses nr 1-11/114-1 (tl 5-5 pöördel), Tartu Vangla 08.05.
12. a vaideotsuses nr 1-11/115 (tl 6-6 pöördel), Tartu Vangla vastuses kaebusele (tl 48-49) ning Tartu Vangla vastuses apellatsioonkaebusele on ammendavalt selgitatud, miks kaebaja nõue Tartu Vangla 15.03.
13. a käskkirjade tühistamiseks rahuldamisele ei kuulu. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
14. Alusetu on kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et halduskohus on jätnud kogumata haldusasjas tähtsust omavad tõendid. Eelkõige heidab kaebaja halduskohtule ette seda, et halduskohus ei ole tõendina hinnanud videokaamerate videosalvestisi. Kaebaja sõnul nähtub videosalvestiselt, et vanglaametnik Joel Savin on andnud kaebaja poolt 22.02.2012 toime pandud rikkumise kohta koostatud ettekandes valeütlusi, kuna tegelikult ei olnud Joel Savini põhjused 22.02.2012 kaebaja kambrisse minemiseks sellised nagu ettekandes kirjeldatud. Haldusasjas toimunud istungil on kaebaja põhjendanud videosalvestise vaatamise vajadust ka vajadusega selgitada välja, kellele vanglaametnikest kaeabaja veekeeduseadeldise andis. Ringkonnakohus leiab, et asjas ei oma otsest tähtsust, mis eesmärgil vanglaametnikud kaebaja kambrisse sisenesid või millisele vanglaametnikule kaebaja keelatud eseme üle andis. Tegemist ei ole distsiplinaarrikkumise koosseisuliste elementidega, mis saaks kuidagi mõjutada distsiplinaarkaristuse määramist. Antud juhul oli distsiplinaarkaristuse määramisel oluline üksnes asjaolu, kas kaebaja hoidis kambris keelatud eset. Keelatud eseme paiknemist tema kambris ei ole kaebaja ei kaebuses (tl 2, tõlge tl 4), kohtuistungil antud ütlustes (tl 69-70 pöördel) ega määruskaebuses (tl 94-94 pöördel, tõlge tl 96) eitanud. Kuigi kaebaja on väitnud, et tema ei ole keelatud esemeid oma kambrisse ise toonud ning need ei olnud tema omad, on ringkonnakohtu hinnangul vastustaja ning halduskohus asunud õigele seisukohale, et kuna kaebaja asus kambris üksi ning kamber paiknes suletud osakonnas, ei saa kaebaja väited selle kohta, et keegi teine oleks seadmed kaebaja kambrisse toimetanud, tõele vastata.
15. Kaebaja on apellatsioonkaebuses heitnud halduskohtule ette ka seda, et kohus ei ole analüüsinud distsiplinaarmenetluses kogutud dokumente, kuna neid dokumente ei vaadeldud ka kohtuistungil. Halduskohtu istungi protokollist (tl 68-70 pöördel) nähtuvalt ei olnud istungi toimumise ajaks tõepoolest haldusasja toimikusse distsiplinaarmenetluse protokolle liidetud, kuid samuti nähtub istungi protokollist, et halduskohus palus istungil tehtud vaheajal need kohtule edastada. Seega edastas vastustaja istungil tehtud vaheajal kohtule kõnealused distsiplinaarmenetluse protokollid ning need liideti pärast istungi toimumist haldusasja toimikusse (tl 72-73, 74-75). Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on protokollide sisu ka kohtuistungil avaldatud. Peale distsiplinaarmenetluse protokollide on haldusasja toimikusse liidetud ka vanglaametnike ettekanded (tl 50, 53), aktid eseme leidmise/äravõtmise kohta (tl 51, 54), ettekannete kohta antud selgitused (tl 52, 55) ning ka kaebaja seletuskiri 28.02.2012 aset leidnud intsidendi kohta (tl 56). Halduskohus on otsust tehes nimetatud tõenditele ka tuginenud (halduskohtu otsuse p-d 11 ja 12) ning on ringkonnakohtu hinnangul jõudnud õigele seisukohale, et kaebajat on distsiplinaarrikkumiste eest karistatud õiguspäraselt.
16. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Maili Lokk Mati Kartau 2 Madis Ernits