KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2013.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-13-29812 Tsiviilasja hind 3 500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja: advokaat Helen Hääl (e-post menetlus@concordia.
- ee)Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kostja esindaja: advokaat Kairi Pobbul (e-post kairi@tsp.
- ee)Kohtuistungi toimumise aeg 23. oktoober 2013.a. XXXhagi XXXvastu abielulahutuse nõudes Resolutsioon 1. Rahuldada hagi. 2. Lahutada XXX ja XXX abielu, mis on sõlmitud XXX.a. Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX. 3. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Tallinna Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud 13.06.2013.a. kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja lahutada poolte vahel sõlmitud abielu, sest poolte abielulised suhted on lõppenud ning pooled elavad alaliselt lahus alates 2010.a. Hageja on kindlal veendumusel, et abieluliste suhete taastamine ja abielu jätkamine võimalik ei ole. Kostja kirjalikus vastuses hagile palub jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et poolte abielulised suhted ei ole lõppenud ning puudub alus abielu lahutamiseks. Poolte tavapärane elukorraldus abielu vältel on olnudki selline, et hageja tööst tulenevalt on pooled elanud vahelduvalt eri riikides, kuid seda ei saa käsitleda kui alalist lahuselu, vaid kui hageja tööiseloomust tekkinud 1
(2)paratamatust. Kohtuotsuse põhjendused Hageja soovib lahutada poolte abielu, sest poolte abielusuhted on lõppenud ja pooled ei ela koos. Kostja abielulahutusega nõus ei ole ja leiab, et kuigi abikaasade abielusuhted on ebatraditsionaalsed seetõttu, et abikaasad elavad ajutiselt eri riikides, ei tähenda see seda, et abielusuhted oleksid lõppenud. Kohus tuvastas, et XXX ja XXX on abiellunud XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 alusel võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 alusel eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Hageja on kohtule kinnitanud, et abikaasad ei ole viimased kaks ja pool aastat faktiliselt koos elanud ning poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja hageja ei soovi abielusuhete taastamist. Kostja vastuväited, et poolte abielusuhted ei ole lõppenud, ei ole veenvad. Asjaolu, et kostja viibis poolte ühises korteris XXX. mai 2013.a. korterit koristades, aknaid pestes ja posti vastu võttes, ei lükka ümber hageja väidet, et poolte vahel on kooselu lõppenud. Kostja väide, et abielu lahutamise aluseks ei saa olla abikaasade erinev elukoht ei oma asja lahendamisel tähtsust, sest hageja ei tugine hagis sellele, et abikaasad elavad erinevates riikides, vaid sellele, et poolte abielusuhted on lõppenud, sest abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja hageja abielusuhteid taastada ei soovi. Kuna hageja ei soovi abielu jätkata ja seda soovi kinnitab ka hageja veenev kinnitus, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning hageja soovimatus neid suhteid taastada, siis on kohtu arvates abielu jätkamine võimatu. Abielu sõlmimine ja seega ka abielu jätkamine saab olla võimalik vaid mõlema abielupoole ühisel soovil. Kohus ei pidanud vajalikuks rakendada PKS §-s 67 lg-s 3 toodud abinõusid poolte lepitamiseks, sest kohtumenetlus on kestnud juba neli kuud ja hageja on kohtule korduvalt kinnitanud, et tema ei soovi kostjaga lõppenud kooselu taastada. Seega kuulub hageja nõue rahuldamisele sõltumata teise abikaasa vastuväidetest. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et kummagi poole menetluskulud tuleb jätta poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 2
(2)