← Eesti

3-12-1305/35

Obsah (6)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-1305

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlus- 3-12-1305 tähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) koostas 29.02.2012 OÜ Vipis ettevõttes teostatud järelevalvetoimingute kohta kontrollakti 2208-1/12-TH (tl 19-24). Kontrollakti p 7.1 c lõigus 5 tuvastati, et toote „Vipise looduslik köhasiirup“ nimetuses kasutatud sõna „köhasiirup“ viitab haiguse ravimisele või leevendamisele ja on seetõttu tarbijat toidu olemuse osas eksitav. Toidu, sh toidulisandi märgistus ja märgistamise meetodid ei tohi toiduseaduse (ToiduS) § 39 lg 1 kohaselt viidata haigusi tõkestavatele, ravivatele või leevendavatele omadustele ega eksitada tarbijat toidu olemuse osas (tl 21). OÜ-le Vipis kontrollakti p-s 8.1 tehtud ettekirjutusega kohustati äriühingut viima toote „Vipise looduslik köhasiirup“ märgistus nõuetekohaseks ning määrati ettekirjutuse täitmise tähtajaks 24.09.2012 (tl 24).
  2. VTA jättis 25.05.2012 vaideotsusega nr 29 vaide kontrollakti p 7.1 c lõigus 5 tuvastatud asjaolule ja sellega seotud kontrollakti p 8.1 ettekirjutusele rahuldamata (tl 26-29).
  3. OÜ Vipis esitas 22.06.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Veterinaar- ja Toiduameti Harjumaa Veterinaarkeskuse 29.02.2012 kontrollakti nr 2208-1/12-TH ja sellega tehtud ettekirjutuse osas, mis puudutab toodet „Vipise looduslik köhasiirup“ ja selle märgistuses sõna „köhasiirup“ kasutamist (kontrollakti punkti 7.1 c alapunkt 5 ja punkt 8.1) ning tühistada Veterinaar- ja Toiduameti 25.05.2012 vaideotsus nr 29 osas, millega jäeti OÜ Vipis vaie rahuldamata. Kaebust põhjendati järgmiselt. Siirupi nimetus on turul eristuv ja tarbijatele hästi tuntud, inimesed seostavad seda kaebajaga. Siirupi nimetust on kasutatud vastustaja teadmisel ja sisulisel heakskiidul juba üle 8 aasta. Siirupi marginimetus on 01.03.2004 vastustaja poolt kantud ametlikku toidulisandite nimekirja ning vastustaja ei ole teinud siirupi nimetuse suhtes varem märkusi. Vastustajal pole siirupi nimetuse muutmise nõudmiseks seaduslikku alust. Ettekirjutusega rikutakse kaebaja PS §dega 19 ja 31 tagatud üldist ettevõtlusvabadust, sest sunnitakse muutma legaalse kaubamärgi nime. Samuti rikutakse PS §-ga 32 tagatud õigust omandi kaitsele, sest siirupi nimetuse muutmise tulemusel ei saaks kaebaja näiteks marginimetuse turustamiseks tehtud investeeringutelt tulu ja need muutuvad kasutuks, marginime kadumine tingiks ilmselt olulise turuosa vähenemise, kulukat turundust tuleks uuesti otsast alustada. Kaebajal on tekkinud vastustaja pikaajalise siirupi nimetust heakskiitva aktiivse tegevuse (sh toidulisandi nimetuse ametlik registreerimine ja nimetuse iga-aastane kontroll) tõttu õiguspärane ootus, et siirupi nimetust võib jätkuvalt kasutada. Sõna „köhasiirup“ ei viita haiguse ravimisele. Kontrollaktis puuduvad sisulised põhjendused. „Vipise looduslik köhasiirup“ on toote neutraalne marginimetus. Marginimetuses „Vipise looduslik köhasiirup“ puudub omadussõna või tegusõna, mis viitaks mingi haiguse ravimisele või leevendamisele. Köha näol ei ole tegemist haigusega, vaid hingamisteede limaskestade tundenärvide ärritusest tingitud järsu hääleka reflektoorse väljahingamisega. Vastustaja on vastuolulisel seisukohal, et lubatud on kasutada nii sõna „köha“ kui ka „siirup“, kuid ei ole lubatud kasutada sõna „köhasiirup“. Vastustaja on väitnud, et märgistust „köhasiirup“ kannavad paljud ravimid ning sellest tulenevalt on see tarbijat eksitav. Seadused ei näe ette, et ravimite nimetustel oleks eelisseisund või privileegid mistahes muude toodete nimetuste ees. Pigem peaks olema vastupidi, see tähendab ravimid ei tohiks kanda nimetusi, mis ei viita selgelt, et tegu on ravimiga. 2

(8)3-12-1305 Kuna siirupi marginimetus oli olemas
  1. a, siis Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1924/2006 kohaselt on siirupi nimetuse kasutamine seaduslikult lubatud kuni
  2. aastani. Seega võib siirupi nimetust kasutada kuni 19.01.2022, isegi kui see nimetus oleks väidetavalt toiduseadusega vastuolus. Kontrollaktist jääb ebaselgeks, millistel sisuliselt põhjendatud motiividel on tehtud ettekirjutus. Vaideotsuses toodud väärväited ei paranda kontrollakti puuduseid. Kuna kontrollaktis ja vaideotsuses on esitatud arusaamatuid ja vastuolulisi hüpoteese, siis on takistatud ka kaebaja kaitseõiguste teostamine. Toidulisandite nimekirjast nähtuvalt müüvad ka paljud teised ettevõtjad siirupiga sarnase nimetusega tooteid, mis on määratletud toidulisandina (Võluvits köhasiirup, Köhasiirup Astromar, Dr Müller Pharma köhasiirup, Bronchicum S köhasiirup). Keelates siirupi marginimetuse kasutamine, antakse kaebaja konkurentidele põhjendamatu eelis.
  3. Veterinaar- ja Toiduamet ja Veterinaar- ja Toiduameti Harjumaa Veterinaarkeskus palusid jätta OÜ Vipis kaebuse rahuldamata. Sõnaga „köhasiirup“ tähistatakse igapäevases tähenduses toodet, mida kasutatakse köha kui haigusseisundi või -sümptomi ravimiseks või leevendamiseks. Järelikult viitab selline sõna toote nimetuses ravimile. Nimisõna saab oma tähenduse ja kasutamise tavalise konteksti kaudu otseselt viidata konkreetsele toimele ehk omadustele (s.t. omadustele viitamiseks ei pea sõna olema tingimata omadussõna). Vaidlust ei saa olla selles, et haigusi ravivatele, ennetavatele või leevendavatele omadustele viitavad näiteks nimisõnad „ravim“, „valuvaigisti“, „söetablett“, „silmatilgad“ jne. Sõna „köhasiirup“ kuulub samasse ravimi omadustele viitavate sõnade kategooriasse. Seisukohta, et sõna „köhasiirup“ kasutamine toidulisandi nimetuses viitab toote ravivatele omadustele, jagab ka Ravimiamet. Väide, et köha ei ole haigus, on asjassepuutumatu. Toidulisandi märgistus on eksitav, kui see tekitab tarbijas eksliku mulje, et toote näol võib tegemist olla ravimiga. Pole vahet, kas toote toime mõjub haigusele, haigussümptomile või haigusseisundile. Mõiste „siirup“ üks tähendusi on seotud ravimitega – tegemist on ravimi vormiga, mis kujutab endast ohtralt suhkrut sisaldavat ravimilahust. Kui sõna „siirup“ on kasutusel sõnaühendis „köhasiirup“, peetakse igapäevases keelekasutuses silmas ravimi omadustega toodet. Põhjendatud ei ole väide, et tootenimetuse kasutamine on lubatud kuni 19.01.2022 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1924/2006 art 28 lg 2 kohaselt. Määruse 1924/2006 art 3 sätestab, et määruse sätted tervisealaste väidete kohta ei piira EL direktiivi 2000/13/EÜ kohaldamist. Seega saab määruse nr 1924/2006 art 28 lg 2 erand olla kohaldatav vaid sellistele toodetele, mille nimetused vastasid enne selle määruse jõustumist kehtinud nõuetele. Põhimõtte, et toidu (sh toidulisandi) märgistus ei või olla tarbijaid eksitav ega viidata haigusi ärahoidvatele, ravivatele või leevendavatele omadustele, sätestas juba EL direktiivi 2000/13/EÜ art 2 lg
  4. Vastustajad nõustuvad kaebusega osas, mis puudutab vaideotsuses võetud seisukohta, nagu polekski määrus nr 1924/2006 antud toote suhtes kohaldatav, sest tegemist on ravimiga. Selline järeldus on ekslik, sest vastustajad on varasemalt käsitlenud ja käsitlesid ka antud haldusmenetluses kõnealust toodet toidulisandina. Kõnealune ekslik seisukoht vaideotsuses ei toonud aga kaasa ebaõiget lõpplahendit. Riigikohus leidis otsuses nr 3-3-1-53-04, et kuigi haldusorgan võib oma püsiva praktikaga anda aluse õiguspärase ootuse tekkimiseks, ei saa usalduse kaitset kohaldada eesmärgil jätkata ebaõiget halduspraktikat. Ebaõige halduspraktika jätkamist või laiendamist ei saa nõuda ka võrdse kohtlemise põhimõttele toetudes. Varem ei ole sõna „köhasiirup“ kasutamise õiguspärasust vaidlustatud ei kaebaja ega teiste sellist sõna toidulisandite tähistamisel rakendatud tootjate suhtes, nüüd ja edaspidi aga rakendavad vastustajad oma seisukohta kõigi analoogsete toodete osas. 3
(8)3-12-1305
  1. Tallinna Halduskohus jättis 24.10.2012 otsusega OÜ Vipis kaebuse rahuldamata. Kohus põhjendas otsust järgmiselt. Sõna „köhasiirup“ ei ole neutraalne nimisõna. Riigikohus selgitas kohtuasjas nr 3-4-1-18-08, et keelelisel tõlgendamisel tuleb eelkõige lähtuda sättes kasutatud sõnade tavapärasest tähendusest üldkeeles. Sõnaga „köhasiirup“ tähistatakse igapäevases tähenduses toodet, mida kasutatakse köha kui haigusseisundi või -sümptomi ravimiseks või leevendamiseks. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt on siirupi tähenduseks antud ohtralt suhkrut sisaldav ravimilahus. Kui sõna „siirup“ on kasutatud sõnaühendis „köhasiirup“, peetakse igapäevases keelekasutuses silmas ravimi omadustega toodet, mida kasutatakse köha kui haigusseisundi või haigussümptomi ravimiseks. Liitsõna üheks tunnuseks on selle erinev tähendus kui liitunud sõnadel. Eesti keele reeglite kohaselt kirjutatakse ainsuse omastavas käändes nimisõna järgneva nimisõnaga kokku, kui ta väljendab teatud liiki, laadi või otstarvet, moodustades järgneva sõnaga koos ühe kindlakskujunenud mõiste ( näiteks „silmaarst“, „raamatukapp“, aga ka „köhasiirup“). Liitsõna „köhasiirup“ väljendab teatud liiki või otstarvet ja moodustab kindlakskujunenud mõiste. Seega saab nimisõna „köhasiirup“ viidata teatud toime omamisele köha suhtes. ToiduS § 39 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi toidu märgistus ja märgistamise meetodid viidata haigusi tõkestavatele, ravivatele või leevendavatele omadustele. Ravimiseaduse tähenduses on tegemist ravimiga ka siis, kui toode on mõeldud haigussümptomite vältimiseks, ravimiseks või kergendamiseks. Kui toidulisandi märgistus tekitab tarbijas eksliku mulje, et toote näol võib tegemist olla ravimiga, on märgistus eksitav. Kaebaja on õigesti märkinud, et rahvusvahelise haiguste klassifikaatori RHK-10 järgi on köha sümptom, ent väär on järeldus, et tarbija eksitamisega toidu olemuse kohta ei ole tegemist juhul, kui toidu märgistus tekitab tarbijas eksliku mulje, et tegemist võib olla haiguse teatavat sümptomit leevendava tootega. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega nr 1924/2006 on soovitud täiendada direktiivi nr 2000/13/EÜ üldpõhimõtteid. Määruse nr 1924/2006 art 3 sätestab, et määruse sätted tervisealaste väidete kohta ei piira EL direktiivi nr 2000/13/EÜ kohaldamist. Direktiivi art 2 lg 1 sätestab põhimõtte, et toidu märgistus ei või olla tarbijaid eksitav ega viidata haigusi ärahoidvatele, ravivatele või leevendavatele omadustele. Määruse nr 1924/2006 art 28 lg 2 sätestab erandi nendele toodetele, mille kaubamärgid või marginimetused olid kasutusel enne
  2. jaanuari 2005 ja mille märgistused vastasid enne määruse nr 1924/2006 jõustumist kehtinud nõuetele (sh Euroopa parlamendi ja Nõukogu 20.03.2000 direktiiviga nr 2000/13/EÜ sätestatule). Riigikohus on leidnud, et kuigi haldusorgan võib oma püsiva praktikaga anda aluse õiguspärase ootuse tekkimiseks, ei saa usalduse kaitset kohaldada eesmärgil jätkata ebaõiget halduspraktikat. Ebaõige halduspraktika jätkamist või laiendamist ei saa nõuda ka toetudes võrdse kohtlemise põhimõttele. Seetõttu ei ole antud juhul rikutud kaebaja õiguspärast ootust, samuti ei ole kohtupraktika kohaselt kujunenud olukord hinnatav võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisena. Ebaõige halduspraktika lõpetamine on suunatud seaduslikkuse tagamisele. Vaidlustatud kontrollaktis sisaldub haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Sealjuures nähtub ka kaebusest, et kontrollakt on vaidlustatud osas olnud kaebajale arusaadav. Käesoleval juhul on järelevalveametnik tuvastanud kontrollaktis ToiduS § 39 lg 1 rikkumise, kontrollakti p 8.1 tehtud ettekirjutuses on esitatud nõue viia köhasiirupi märgistus nõuetekohaseks. Kuna kontrollaktis on märgitud, et sõna „köhasiirup“ kasutamine toote nimetuses on tarbijat eksitav ja seega vastuolus ToiduS § 39 lg-ga 1, siis on põhjendamatu väita ettekirjutuse ebaselgust. Ei saa kuidagi järeldada, et kaebajale on selgusetu, milles märgistuse nõuetekohaseks viimine seisneb ehk mida kaebajalt sisuliselt nõutakse. 4
(8)3-12-1305 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. OÜ Vipis esitas 23.11.2012 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 24.10.2012 otsus täies ulatuses ja teha uus otsus, millega rahuldada OÜ Vipis kaebus ning tühistada Veterinaar- ja Toiduameti kontrollakt nr 22081/12-TH ja sellega tehtud ettekirjutus toodet „Vipise looduslik köhasiirup” ning selle märgistuses sõna „köhasiirup” kasutamist puudutavas osas (kontrollakti punkti 7.1.c alapunkt 5 ja punkt 8.1). Samuti palub kaebaja tühistada Veterinaar- ja Toiduameti 25.05.2012 vaideotsus nr 29 osas, millega jäeti OÜ Vipis vaie osaliselt rahuldamata ning kontrollakt nr 2208-1/12TH ja sellega tehtud ettekirjutus osaliselt kehtetuks tunnistamata. Alternatiivselt palub OÜ Vipis tühistada halduskohtu otsus ja saata haldusasi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Vastavalt halduskohtu poolt viidatud Eesti keele seletavale sõnaraamatule on sõna „siirup“ esimeseks tähenduseks kontsentreeritud suhkrulahus, millele võib olla lisatud marja või puuviljamahla, essentsi vms. Seega ei ole sõna „siirup“ keeleliselt esimeseks tähenduseks mitte ravim, vaid toit. Keelelisel tõlgendamisel tuleb eelkõige lähtuda sättes kasutatud sõnade tavapärasest tähendusest üldkeeles. Eesti keele seletavas sõnaraamatus toodud sõnade tähendus on toodud prioriteetsuse järjekorras. Teatud juhtudel omandab liitsõna erineva tähenduse kui liitsõna aluseks olevad sõnad eraldi kirjutatuna, kuid arusaamatuks jääb, miks kohus on seisukohal, et see on alati nii. Halduskohtu otsusest jääb mulje, justkui oleks toote nimetus „Vipise looduslik köha siirup“ lubatud. Halduskohus ei ole käsitlenud kaebaja poolt esitatud argumente, et Veterinaar- ja Toiduamet on lubatavaks pidanud liitsõna „köhakompvek“ kasutamist. Kui on lubatud kasutada sõna „köhakompvek“, siis peaks olema lubatud kasutada ka sõna „köhasiirup“. Isegi kui ringkonnakohus peaks asuma seisukohale, et sõna „köhasiirup“ viitab köha kui sümptomi leevendamisele, siis sellele vaatamata ei oleks tegemist tarbija eksitamisega. Halduskohtu käsitlus ToiduS § 39 lg 1 p 1 ja ravimiseaduse (RavS) § 2 lg 1 tõlgendamisel on ebamõistlikult lai. Ei ole põhjendatud seisukoht, et mistahes toiduaine mõju mõne sümptomi osas „leevendavana“ või „kergendavana“ toob automaatselt kaasa, et vastav toit tuleks kvalifitseerida ravimina. Halduskohtu käsitlus viiks selleni, et ebamõistlikult paljud toiduained tuleks kvalifitseerida ravimitena. Tavaline keskmine tarbija tõenäoliselt ei eelda, et „köhasiirup“ on ravim, vaid eeldab seda, et see on magus lääge toit, mida ta võib juua ka köha korral ilma, et see tema köha hullemaks teeks. Mõni tarbija võib arvata, et köhasiirup ravib kõik tema hädad, kuid siis ei ole tegemist mõistliku keskmise tarbijaga. Halduskohtu poolt on ebaõigesti jäetud kohaldamata EL määruse nr 1924/2006 art 28 p
  2. Kuna direktiiv kehtib kohustuslikuna üksnes riigivõimu suhtes ja ei ole üksikisiku suhtes negatiivselt otsekohalduv, kuid määrus on reeglina mõlemale otsekohalduv, siis ei oma tähtsust, kas ja mida direktiiv varem reguleeris. Samuti on EL määrus siseriikliku seaduse suhtes ülimuslik. Kõnealune EL määrus keelab selgesõnalt liikmesriigi tegevuse, mis piiraks selle määrusega lubatud toote nimetuse kasutamist. Kahtluse korral tuleb küsida Euroopa Kohtult eelotsust. Halduskohus on vääralt pidanud õiguskindluse riivet lubatuks ja leidnud ebaõigesti, et rikutud ei ole võrdse kohtlemise printsiipi. Kaebuses esitatud asjaoludest ja argumentidest nähtub selgelt nende põhiseaduslike õigusnormide rikkumine, mh kuna siirupi marginimetust on kasutatud vastustajate teadmisel ja heakskiidul juba 8 aastat. Isegi kui siirupi nimetus poleks õiguspärane, siis oleks pidanud kontrollaktis andma usalduskaitse ja proportsionaalsuse printsiibist lähtuvalt palju pikema üleminekuaja siirupi nimetuse muutmiseks. Enne kontrollakti tegemist tuli rakendada uurimisprintsiipi ja tagada kaebaja ärakuulamisõigus. 5
(8)3-12-1305
  1. Veterinaar- ja Toiduamet ja Veterinaar- ja Toiduameti Harjumaa Veterinaarkeskus paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Asjakohatu on kaebaja käsitlus sõna „siirup“ alternatiivsete tähenduste kohta. Analüüsimisele ei kuulu sõna „siirup“, vaid „köhasiirup“. On ilmselge, et sõna „köhasiirup“ tavatähendus on köha kui haigussümptomit leevendav ohtra suhkruga ravimilahus. See, et üks Veterinaar- ja Toiduameti ametnik kaebajale saadetud e-kirjas sõna „köhakompvekid“ kasutamist lubatavaks pidas, ei ole vastustajate ametlik tõlgendus. Vastustajad ei pea sõna „köhakompvekid“ kasutamist toidu või toidulisandi märgistusel ToiduS § 39 lg-ga 1 kooskõlas olevaks. Lisaks, kui sõna „siirup“ üks kahest tavatähendusest viitab ühemõtteliselt ravimile, siis sõnal „kompvek“ selline tähendus puudub. Väär on väide, et halduskohtu tõlgendus tooks kaasa mistahes toiduaine, mille mõju mõne haiguse või sümptomi osas on „kergendav“, kvalifitseerimise ravimina. Ravimiseaduse kohaselt peab ravim olema mõeldud haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks, ravimiseks või haigusseisundi kergendamiseks. Mõistega „köhasiirup“ tähistatud tootelt sellist eesmärki eeldatakse. Apellatsioonkaebuse väited seoses EL määruse nr 1924/2006 art 28 p 2 kohaldamisega on alusetud ning halduskohus on vastavad väited põhjendatult tagasi lükanud. Vastustajad nõustuvad halduskohtu seisukohaga. Apellatsioonkaebuse väited õiguskindluse põhimõtte ja haldusakti proportsionaalsuse osas on alusetud ning vastustajad nõustuvad ka selles osas halduskohtu seisukohaga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. EL määruse 1924/2006 art 28 p 2 sätestab, et toodete, mis kannavad käesoleva määruse sätetele mittevastavaid enne
  3. jaanuari 2005 olemas olnud kaubamärke või marginimetusi, turustamist võib jätkata kuni
  4. jaanuarini 2022, mille möödudes kohaldatakse käesoleva määruse sätteid. Apellant leiab, et sellest sättest tulenevalt võib siirupit nimetusega „Vipise looduslik köhasiirup“ turustamist jätkata, sest toode oli sellise nimetusega olemas enne 01.01.2005, ning vaidlustatud haldusaktid on seega õigusvastased.
  5. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Määruse preambuli p 3 kohaselt sisalduvad üldised märgistamist käsitlevad sätted Euroopa Parlamendi ja nõukogu
  6. märtsi
  7. aasta direktiivis 2000/13/EÜ toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta. Direktiiv 2000/13/EÜ keelab üldjuhul sellise teabe kasutamise, mis võib ostjat eksitada või omistada toidule raviomadusi. Käesolev määrus peaks täiendama direktiivi 2000/13/EÜ üldpõhimõtteid ning sätestama toitumis- ja tervisealaste väidete kasutamist käsitlevad erisätted, mis puudutavad tarbijale sellisel kujul tarnitavat toitu. Määruse art 3 lg 2 sätestab, et ilma et see piiraks direktiivide 2000/13/EÜ ja 84/450/EMÜ kohaldamist, ei tohi toitumis- ja tervisealaste väidete kasutamine olla vale, mitmeti mõistetav või eksitav. Eelnevaid sätteid saab ringkonnakohtu arvates tõlgendada vaid nii, et enne 01.01.2005 olemas olnud marginimetuste kasutamist võib jätkata vaid juhul, kui sellise marginimetuse kasutamine oli lubatav direktiivi 2000/13/EÜ alusel.
  8. EL direktiivi 2000/13 art 2 lg 1 p b sätestab, et märgistus ja selle meetodid ei tohi omistada toidule inimeste haigusi ärahoidvaid, ravivaid või leevendavaid omadusi või sellistele omadustele viidata, kui loodusliku mineraalvee ja eritoidu suhtes kohaldatavates ühenduse sätetes ei nähta ette teisiti. Selle direktiivi preambuli p 14 kohaselt tuleks märgistamiseeskirjadega keelata ka sellise info kasutamine, mis võib ostjat eksitada või omistada toidule raviomadusi. Tõhususe huvides peaks selline keeld kehtima ka toidu esitlemise ja reklaamimise 6
(8)3-12-1305 suhtes. Preambuli p 6 kohaselt tuleks toidu märgistamise eeskirjade puhul esmajoones silmas pidada tarbija teavitamise ja kaitsmise vajadust. Nimetatud sätetest nähtub, et toitu ei tohi esitleda selle nimetuse kaudu kui raviomadustega toodet. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle toiduseaduses tehtud muudatustega, mis jõustusid 01.05.
  1. ToiduS § 39 lg 1 p-d 1 ja 2, mille kohaselt ei tohi toidu märgistus ja märgistamise meetodid viidata haigusi tõkestavatele, ravivatele või leevendavatele omadustele ega eksitada tarbijat, eelkõige andes ebaõiget teavet toidu iseloomulike tunnuste, eelkõige toidu olemuse, määratluse, omaduste, koostise, koguse, säilivuse, päritolu, valmistamis- või tootmismeetodi kohta ja omistades toidule omadusi või toimet, mida toidul ei ole, oli kooskõlas viidatud direktiivi sätetega. Määruse nr 1924/2006 eesmärk ei olnud lubada direktiivi alusel mittelubatavate toidu nimetuste kasutamist määruse jõustumise järel, vaid kaitsta nende toidu nimetuste edasist kasutamist, mis olid direktiiviga kooskõlas, kuni
  2. aastani. ToiduS § 39, mis oli vastavuses direktiivi nõuetega, ei ole seetõttu määruse nr 1924/2006 art 28 p-ga 2 vastuolus.
  3. Halduskohus ja vastustajad leiavad õigesti, et sõna „köhasiirup“ viitab toote raviomadustele. Siirupi mõistet seletatakse Eesti keele seletavas sõnaraamatus kui kontsentreeritud suhkrulahust, millele võib olla lisatud marja- või puuviljamahla, essentsi vms, või ohtralt suhkrut sisaldavat ravimilahust. Kui sõna „pohlasiirup“ viitab pohlamahla lisamisele suhkrulahusele, siis köhasiirupi terminis ei viita „köha-“ mitte üksnes suhkru ja vee olemasolule ega mõne mahla lisamisele lahusele, vaid sellistele lisanditele, mis aitavad köha vastu. Kui siirupi termini üks tähendustest on tõepoolest toit, siis mistahes haiguse sümptomit või haigust väljendava eesliite korral saab ka ringkonnakohtu arvates sõna tähendus seonduda vaid siirupi raviomadustega. Apellandi vastupidised väited on ekslikud. Apellandi väited sõnade „köha“ ja „siirup“ lahkukirjutamisel erinevast tähendusest ei ole asjakohased, sest sõnaühend „Vipise looduslik köha siirup“ ei ole kooskõlas eesti keele reeglitega.
  4. Käesoleva vaidluse lahendamisel ei ole köhakompvekkide nimetuse kasutamise lubamine asjakohane, sest vaidlustatud haldusaktid ei näe ette, et termin „köhakompvek“ toidu nimetuses on lubatav. Veterinaar- ja Toiduameti eelviidatud väide võis tugineda EL määruse nr 1924/2006 preambuli p-le 5, mille kohaselt üldnimetused, nagu digestiivid või köhakompvekid, millega on tavapäraselt tähistatud mingi toidu- või joogigrupi iseärasus, mis võib jätta mulje mõju avaldamisest inimese tervisele, tuleks määruse reguleerimisalast välja jätta. Kohtule ei ole esitatud vaideotsusele lisatud Veterinaar- ja Toiduameti 30.07.2007 e-kirja OÜ-le Vipis, milles väidetavalt köhakompvekkide termini kasutamist lubatavaks peeti. Ringkonnakohtu arvates ei saa aga ka juhul, kui nimetatud e-kirjas selline tõlgendus esitati, pidada vaidlustatud haldusakte õigusvastaseks, sest köhasiirupi nimetuse kasutamise keeld toidulisandil pole ToiduS § 39 lõikega 1 kooskõlas.
  5. Ringkonnakohtu arvates pole asja lahendamisel oluline, kas toode, mida apellant turustab nimetuse all „Vipise looduslik köhasiirup“, on ravim RavS § 2 lg 1 tähenduses või mitte, st kas tootel on tegelikult raviomadused olemas. Kui toode oleks ravim, eeldaks selle käitlemine Ravimiameti sellekohast luba. Vaidlustatud kontrollaktis pole seisukohta, et toode on ravim, väljendatud. Ka vaideotsuses ei leitud, et toode on käsitletav ravimina, küll aga selgitati, et Ravimiameti arvates viitab sõna „köhasiirup“ kasutamine toidulisandi märgistuses toote ravivatele omadustele ning Ravimiametil on õigus toode ravimina määratleda. Vaideotsuse resolutsioonis ei ole toodet ravimina määratletud ning kontrollaktis on nõutud toote nimetuse kooskõlla viimist ToiduS § 39 lõikega
  6. Asjaolu, et määruse nr 1924/2006 kohaldamise küsimust on vaideotsuses põhjendatud sellega, et toode ei ole toit (toidulisand), ei too kaasa kontrollakti ega vaideotsuse osalist tühistamist. Kui toode ei ole mõeldud köha sümptomite leevendamiseks, siis on tegemist toidulisandiga, mille nimetuses ei tohi kasutada köha sümptomit leevendavat omadust ToiduS § 39 lg 1 järgi, kui selline eesmärk tootel on, on toode käsitletav ravimina. Apellant ei pea toodet ise ravimiks. 7
(8)3-12-1305
  1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ka osas, mis puudutab kaebaja väiteid tema ebavõrdsest kohtlemisest nende toodete turustajatega, kelle müüdavate toodete nimetused viitavad toidu raviomadustele. Vastustajate selgitustest nähtuvalt ei pea vastustajad lubatavaks ka teiste isikute poolt köhasiirupi ega köhakompvekkide nimetuste kasutamist toidulisandite nimetustes. Asjaolu, et vastustajad ei ole keelanud teiste isikute poolt selliste nimetuste kasutamist toodetel, ei too kaasa vaidlustatud kontrollakti õigusvastasust. Haldusorganil on õigus muuta oma ebaõiget praktikat, viies selle seadusega kooskõlla ka nii, et kõigile isikutele ei tehta ettekirjutusi samaaegselt. Vastasel korral ei oleks võimalik seaduse tõhus kohaldamine ning tarbijate huvide kiire kaitse.
  2. Nõustuda tuleb halduskohtu otsuse põhjendustega ka osas, milles kohus vastas ettekirjutuse ebaproportsionaalsuse ja kaebaja usalduse kaitsega seonduvatele kaebuse väidetele. Ettekirjutuse tegemine oli ToiduS § 50 lg 1 kohaselt nõutav. Ka vaidemenetluses ega kohtumenetluses ei ole kaebaja näidanud, et tema ootus toote senise nimetuse kasutamise jätkamiseks oleks kaalukam kui huvi tarbijate kaitsmiseks ning ToiduS § 50 lg 1 koosmõjus § 39 lõikega 1 tuleks jätta kohaldamata. Vaideotsuses leiti põhjendatult, et kui
  3. aastal selgitati kaebajale toidulisandil köhasiirupi nimetuse kasutamise õigusvastasust, ei saanud kaebajal tekkida ka ootust, et vastustajad ettekirjutust sellise nimetuse kasutamise lõpetamiseks ei tee. Kui kaebaja leiab, et ta on asunud vastustajate tegevusetust usaldades oma tegevust korraldama nii, et ka edaspidi saab toodet tähistada Vipise loodusliku köhasiirupina, siis oleks ta pidanud näitama, millist kahju ettekirjutuse täitmine talle kaasa toob. Kaebuses on sellekohased väited sedavõrd üldsõnalised, et ringkonnakohtu arvates ei saa kaebajale tekkinud kahju pidada põhistatuks.
  4. Eeltoodud põhjustel tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

§ 108

lg 1 alusel jäävad kaebaja apellatsioonimenetluse kulud – tasutud riigilõiv 30 € ja esindajatasu 600 € – tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Madise 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.