3-11-2854/105

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Paavo Randma, Mati Kartau, Maili Lokk

1. juuli 2013, Tartu 3-11-2854 Evgeny Ignashevi kaebus Viru Vanglale kohustavate ettekirjutuste tegemiseks Tartu Halduskohtu 20.12.
2. a otsus Evgeny Ignashevi apellatsioonkaebus Kaebaja Evgeny Ignashev Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Tagastada apellatsioonkaebus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Tartu Ringkonnakohtule saabus Evgeny Ignashevi apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 20.12.
4. a otsuse peale. Apellatsioonkaebuses soovis kaebaja tema 26.10.
5. a vaidele vaidemenetluse korras vastamata jätmise õigusvastasuse tuvastamist.
6. Ringkonnakohus jättis 06.03.
7. a määrusega E. Ignashevi apellatsioonkaebuse käiguta ning andis kaebajale kümnepäevase tähtaja alates määruse saamisest apellatsioonkaebuse täiendavaks põhjendamiseks ja taotluse täpsustamiseks. Ringkonnakohus selgitas viidatud määruses, et HKMS § 180 lg 1 kohaselt on poolel ja kolmandal isikul õigus halduskohtu otsuse peale apellatsiooni korras edasi kaevata ringkonnakohtusse, kui halduskohus on otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, ebaõigesti hinnanud tõendeid või oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi. HKMS § 182 lg 3 kohaselt ei saa apellatsioonkaebuses esitada nõudeid, mida halduskohtus ei esitatud ning HKMS § 187 lg 3 p 7 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebus, kui apellatsioonkaebus ei vasta käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud nõuetele. Ringkonnakohus selgitas käiguta jätmise määruses samuti, et toimiku materjalidest nähtuvalt oli kaebaja esitanud halduskohtule kohustamiskaebuse Viru Vangla vastu seoses tema võimalustega kasutada oma vanglasisest isikuarvet ning asjaoluga, et vangla on alusetult arvestanud kaebaja isikuarvelt maha tõlkimisega seotud rahasummasid. Vaidlustatud otsusega rahuldas halduskohus esitatud kaebuse osaliselt, kohustades vanglat tagastama kaebaja arvele 7,06 eurot. Ülejäänud osas jättis kohus kaebuse läbi vaatamata, kuna teise kohustamisnõude osas oli kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Esitatud kaebusest ja toimikus olevatest muudest pöördumistest nähtuvalt ei olnud kaebaja esitanud halduskohtus tuvastamisnõuet seoses väidetava 26.10.
8. a vaidele vastamata jätmisega. Kuna vastava pöördumise selgitustaotluseks lugemise ja sellele vastamata jätmise õigusvastasuse tuvastamist ei ole kaebaja halduskohtult taotlenud, ei saa apellatsioonkaebuses, mis esitatakse halduskohtu 20.12.
9. a otsuse peale, vaidlustada 26.10.
10. a pöördumise selgitustaotluseks lugemist ega sellele vastamata jätmist. Ringkonnakohus selgitas kaebajale veel, et apellatsioonimenetluses vaidlustatakse esimese astme kohtu otsust ja seepärast tuleb ka apellatsioonkaebuses ringkonnakohtule selgitada seda, mis osas ja miks apellant ei nõustu esimese astme otsusega, so apellatsioonkaebuse põhjendused peavad tulenema vaidlustatava halduskohtu otsuse põhjendustest, mis käesoleval juhul puudutavad tõlketeenuse eest maha arvestatud 7,06 euro tagastamist kaebaja isikuarvele ning isikuarve kasutamise lubamist. Seejuures oli kaebus osaliselt rahuldatud ning Viru Vanglat kohustati kandma kaebaja isikuarvele tagasi tõlketeenuse eest maha arvatud 7,06 eurot. Seega sai kaebaja vaidlustada halduskohtu otsust osas, milles tema kaebus on jäetud läbi vaatamata, so kohustamisnõude osas, millega kaebaja soovib isikuarve kasutamise lubamist. Kaebajat hoiatati ka selle eest, et juhul, kui ta jätab apellatsioonkaebuses esinevad puudused tähtpäevaks kõrvaldamata, tagastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse määrusega kaebajale.
11. 14.03.2013 jõudis ringkonnakohtusse E. Ignashevi kiri apellatsioonkaebuses puuduste kõrvaldamise kohta, kuid sellega ei kõrvaldatud tegelikkuses apellatsioonkaebuses esinevaid puudusi, sest kaebaja jäi ka nimetatud kirjas endiselt seisukoha juurde, et ta soovib apellatsioonkaebuses vaidlustada Viru Vangla toiminguid, millega loeti tema 26.10.
12. a vaie alusetult selgitustaotluseks ja jäeti sellele ka õigusvastaselt vastamata. Kaebaja leidis oma vastuses, et ta ei peagi ise halduskohtule sellist tuvastamisnõuet esitama, vaid, et halduskohus pidanuks selle toimingu ise omal initsiatiivil õigusvastaseks tunnistama ja selleks vajalikud asjaolud kindlaks tegema.
13. Nagu juba varem märgitud, ei ole E. Ignashev esitanud halduskohtule Viru Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõuet seoses 26.10.
14. a pöördumise selgitustaotluseks lugemisega ja sellele kui selgitustaotlusele vastamisega ning kaebaja ei ole ka väitnud, et ta selle nõude halduskohtule siiski esitanud oleks. Halduskohus ei ole seetõttu ka 20.12.
15. a otsuses sellise nõude osas pidanud seisukohta võtma. Mis puudutab kaebaja väidet, et ta ei ole senini saanud 26.10.
16. a pöördumisele vastust, siis toimikust nähtuvalt vastas Viru Vangla 26.10.
17. a pöördumisele 21.11.
18. a kirjaga nr 6-14/43297-1 ja E. Ignashev on kirjale omakäeliselt märkinud, et ta sai selle kätte 23.11.2011 (tl 27-28). Ebaõige on ka apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamise kirjas märgitud seisukoht, et kaebaja ei pidanudki ise halduskohtule tuvastamisnõudes kaebust esitama, vaid, et halduskohus oleks seda pidanud menetlema omal initsiatiivil kaebaja õiguste kaitseks. Toimiku materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja halduskohtule kaebuse 04.12.2011 ja sel ajal kehtinud HKMS § 6 lg 1 kohaselt sai halduskohus haldusasja algatada üksnes kohtule esitatud kaebuse või protesti alusel ning sama paragrahvi lg-te 2 ja 3 ja § 10 kohaselt olid kohustamisja tuvastamiskaebused erinevad kaebuste liigid. Seda, et halduskohus saab asja lahendada siiski üksnes isiku poolt esitatud kaebuse või seaduses sätestatud muu avalduse alusel, mille esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel, sätestab ka kehtiva HKMS-i § 2 lg
19. Ka HKMS § 41 lg 1 sätestab, et kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. 2 Apellatsioonkaebuses ei saa omakorda esitada nõudeid, mida halduskohtus ei esitatud. Seega ei ole kaebaja kuni käesoleva määruse tegemiseni apellatsioonkaebuses esinenud sisulisi puudusi kõrvaldanud ja apellatsioonkaebus ei ole esitatud kujul apellatsiooni korras menetletav, mistõttu tuleb see esitajale tagastada. Kuna 06.03.
20. a määruses selgitas ringkonnakohus kaebajale piisavalt seda, mida ta 20.12.
21. a otsuse puhul saab apellatsioonkaebuses soovi korral vaidlustada ning E. Ignashevit ei saa lugeda halduskohtumenetluses kogenematuks isikuks, sest ta on KIS-i andmetel esitanud
22. a juuli seisuga 29 (apellatsioon)kaebust ja määruskaebust, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks anda kaebajale teist korda võimalust apellatsioonkaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks. Paavo Randma Mati Kartau 3 Maili Lokk